Obsah (4)

§ 102§ 101§ 96§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-873 Tsiviilasi A ja B hagi Y vastu e

§ 102

lõikele 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja hinnangul ei ole hagis näidatud elatisekalkulaatori arvestus õige, sest alates 01.03.2022 hakkab hagejate seaduslik esindaja saama lastetoetust. Kostja esitas omapoolse elatisekalkulaatori alusel arvestatud elatise suurused. Arvestus on järgmine: baassumma 200 eurot, lisame 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale 1448 x 0,03=43,44 eurot, 43,44 + 200= 243 eurot, millest tuleb mõlema lapse puhul maha arvestada pool lapsetoetusest, seega on kummagi lapse elatis 213,44 eurot (243,44-60/2 ja 243,44-60/2). Elatise arvestuses on kostja tuginenud ka vahetule ülalpidamisele ja sellest tulenevalt on kummagi lapse elatiseks 113,83 eurot, sest mõlemad lapsed elavad kostja juures 15 päeva, so kohustatud ajast 46,67 %. Kokkuvõtvalt on elatise summa 227,66 eurot (113,83+113,83), mida kostja peaks hagejatele tasuma. Kostja oli nõus elatise tasuma iga kuu

1. kuupäevaks A arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, kuna ei pea hagejate seaduslikku esindajat alkoholi tarvitamise tõttu usaldusväärseks (tlk 56-61). Kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad (sünnitunnistused tlk 5 ja 6); -hagejad elavad oma emaga ja on viimase ülalpidamisel ning vahetut ülalpidamist ei esine (tlk 103).
5. Alates 01.01.2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb sellega arvestada. Seega tuleb alates
6. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel lähtuda kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on ka kooskõlas

§-ga 217². Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 4 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 102

reguleerib ülalpidamiskohustuse vähendamist ja suurendamist.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 01.01.2022 kehtima hakanud

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti muudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis ümardati 20 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seadusemuudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. See tähendab, et

§-ga 101 uue elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (so eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). 7.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-119-07 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13 p 12).

1. 25.05.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ta suhtleb lastega, kuid kostja juures ei ole lapsed olnud. Kostja nõustus, et vahetut ülalpidamist, millele kostja on oma vastuses tuginenud, asjas ei esine (tlk 103). Lähtuvalt eelnevast kohus asjas vahetu ülalpidamisega seonduvat, sh elatise arvestuses, ei käsitle.
2. Hagejad paluvad täpsustatud hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine elatis kummalegi lapsele 273,44 eurot kuni laste täisealiseks saamiseni (tlk 32). Hagejad nõuavad kostjalt elatist 5 miinimummääras. Kohus märgib, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 07.02.2018 lahend nr 2-1515909/124 p 12, 22.03.2017 lahend nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 15). Kostja on 02.03.2022 vastuses märkinud, et ta on ajutiselt töötu, on aktiivne tööotsija, kuid ei ole tööd leidnud, abiraha ei saa, puudub sissetulek, on maksejõuetu ning vara puudub. Kostjat toetab tema ema Z. Kostja elab üürikorteris asukohaga xxx xx-xx, xxx (üürileping lõpeb 01.05.2022), mille eest tasub tema ema. Teisalt on kostja vastuses osundanud, et ta teeb juhutöid ning tal on tulevikus võimalik taotleda toimetulekutoetust ja saada invaliidsuspensioni ning omab korterit asukohaga xxx xx-xx, xxx (korteris elavad hagejad ja hagejate seaduslik esindaja) ja kinnistut asukohaga xxx xx ja xxx xx, xxx, kuhu plaanib kostja suvel elama minna. Lisaks selgitas kostja, et tal on xxx tervise probleemid ja hetkel käib töövõime hindamine. Kostja tugines ka sellele, et hagejate seaduslikul esindajal on parem materiaalne kindlustatus, sest viimane käib tööl ja tema sissetulekuks on töötasu 550 eurot ning talle on tehtud 04.01.2022 AS-ilt Pensionikeskus pensioniväljamakse summas 6218,42 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et ta ei ole võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt tasuma hagejatele hagis nõutud suuruses elatist (sh ei ole hagis toodud elatisekalkulaatori alusel esile toodud elatise arvestus õige, kuna alates 01.03.2022 saab lapsetoetust hagejate seaduslik esindaja ning lapsetoetus tuleb elatistest pooles ulatuses maha arvestada). Kostja leidis, et elatisekalkulaatori järgi peaks ta tasuma lastele elatist kokku summas 227,66 eurot (113,83+113,83, arvestades vahetut ülalpidamist mõlema lapse osas 46,67 % ulatuses ning pooles ulatuses lapsetoetuse mahaarvamist) (tlk 57-61). Eesti Töötukassa 16.02.2022 tõendi nr 7-4.1/22/729 kohaselt on kostja Eesti Töötukassa otsusega nr TA21-0163378 töötuna registreeritud alates 25.11.2021 ning kostja ei ole ajavahemikul 25.11.202116.02.2022 saanud töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist ning ei ole osalenud tööturu teenustel (tlk 71-
3. Sotsiaalkindlustusameti 22.02.2022 tõendite nr P6-2022-32947 ja P6-2022-32949 kohaselt lõpetati alates 01.03.2022 Yle laste A ja B eest lapsetoetuste maksmine (tlk 63-66). 25.05.2022 kohtuistungil nõustusid hagejad sellega, et alates 19.01.2022 kuni 31.03.2022 sai laste eest lastetoetused kostja, so 60 eurot kummagi lapse kohta, kokku 120 eurot (tlk 102 pöördel). Kostja tasus aprillis ja mais 2022 hagejatele elatist 400 eurot (so 2 x 200 eurot mai ja aprill 2022, tlk 103). Kostja kinnitas, et tal on täistöövõime ja ta töötab RRR OÜ-s (hetkel on katseaeg ja teeb müügitööd) ja tema töötasuks on 1200 eurot (bruto, kui töö on tehtud puudusteta) (tlk 103 pöördel). Kostja väitis, et tal on kohustusena 400 eurone järelmaks ja ta peab maksma venna korteri eest, krediitkaarte ja teisi võlgu, mis on suurem sissetulekust ning seetõttu ei nõustunud kostja nõutava elatise maksmisega (tlk 105). Krediitkaartidest tingitust võlgnevuste maksmise järel, ei jää kostjale elamise jaoks raha (tlk 106). Hagejate seaduslik esindaja märkis 25.05.2022 kohtuistungil, et tema igakuine töötasu on alates veebruarist 2022 850 eurot (bruto) (tlk 103 pöördel).
4. 25.05.2022 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et ta on töövõimeline isik ja ta töötab ning tema igakuiseks töötasuks on 1200 eurot (brutos). Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuuluvad kinnisasjad asukohtadega xxx xx, xxx, xxx vald, Ida-Viru maakond, xxx xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond ja xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond. Kostja ei ole oma 02.03.2022 vastuses igakuiseid kulutusi ja nende suurust esile toonud. Alates 19.01.2022 (hagi esitamisest) on kostja arvelduskontodelt nähtuvad vältimatud, tema enda poolt kantud ja tuvastatavad püsikulud olnud järgmised: jaanuar 2022 toidukulu 59,31 eurot ja veebruar 2022 krediitkaardi intressikulu 20,71 eurot, toidukulu 12,40 eurot, riided 111 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejate seadusliku esindaja igakuiseks töötasuks on 850 eurot (bruto) 6 hagejate seaduslikul esindajal kinnisasju ja vallasasju (sõidukeid) ei ole. Seega eeltoodust järelduvalt on kostja materiaalne varaline olukord parem, kui hagejate seaduslikul esindajal. Arvestades siinjuures ka seda, et hagejate seaduslik esindaja on kahe lapse ülalpidamiskohustust täitnud siiani (so alates oktoobri 2021 lõpust) üksinda (mh on A erivajadusega laps ning tal on tuvastatud raske puue tlk 1214). Kohus märgib, et hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole laekunud ühekordse pensioniväljamakse näol ei ole tegemist püsiva sissetulekuga, millest saaks järeldada erinevalt kostjast oluliselt ja püsivat ning paremat majanduslikku olukorda. Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud, et tal oleks 400 eurone järelmaks või muid kohustusi, mida tuleb tal täita. Kostja majanduslikku suutmatust elatise maksmiseks kostja tõendanud ei ole. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kostjal ei esine

§ 102sätestatult elatise vähendamise aluseid.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole asjas esile toonud asjaolusid ja tõendanud

§ 102

sätestatult mõjuvaid põhjusi, mis annaksid aluse käesolevalt vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (nt võõrandama sõidukeid või muu vara). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja omab sissetulekut, mille arvelt on kostjal võimalik ülalpidamiskohustust täita. Antud juhul ei ole kohtu poolt tuvastatult kostja majanduslik olukord (kostjal on töötasu näol piisav sissetulek) selline, mis ei võimaldaks tal hagejate ees ülalpidamiskohustust täita.

1. Väljamõistetava elatise arvestus on järgmine: Periood 19.01.2022 kuni 31.03.2022 (arvestades, et kuni 31.03.2022 laekus laste peretoetus 60+60=120 eurot kostjale). Baassumma 200 eurot, lisame 3 %, so eelmise aasta keskmine töötasu brutos 1448 x 0,03=43,44 eurot; 43,44+200=243,44 eurot; lapsetoetus 243,44 + 30 (60/2, ühe lapsetoetus pooles ulatuses 30 eurot). Perioodil 19.01.2022 kuni 31.03.2022 on kahe lapse elatis kokku summas 1323,10 eurot (üks laps jaanuar 2022 273,44 / 31 päeva x 13 päeva = 114,67 eurot, veebruar 2022 273,44 eurot, märts 2022 273,44 eurot, ühe lapse elatis on vastaval perioodil 661,55 eurot, kahe lapse elatis on kokku 1323,10 eurot. Alates 01.04.2022 toimus THI indekseerimine, 200 eurot on baassumma + 4,6%, 200+9,2=209,20 eurot. Lisada tuleb keskmine brutotasu 1548 eurot ja sellest 3%, 46,44; 209,20 + 46,44=255,64 eurot – 30 (lapsetoetus 60/2, pooles ulatuses maha arvestada)=elatis ühele lapsele 225,64 eurot kuus. Kahe lapse igakuine elatis on alates 01.04.2022 seega kokku 451,28 eurot (2 x 225,64). Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks alates 19.01.2022 (hagi esitamisest) kuni 31.03.2022 välja elatise kokku summas 1323,10 eurot (2 x 661,55) ja alates 01.04.2022 igakuise elatise kahele lapsele 451,28 eurot (so 2 x 225,64 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni.
2. 25.05.2022 kohtuistungi protokollist (tlk 103) nähtuvalt on kostja tasunud hagejatele elatist aprillis ja mais 2022 kokku 400 eurot (2 x 200). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt elatise katteks tasutud summaga, so 400 eurot.
3. Hagejad palusid hagis määrata, et väljamõistetud elatised tuleb tasuda kalendrikuu eest ette 7 hiljemalt iga kuu
4. kuupäevaks X (hagejate seadusliku esindaja) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, selgitusega: 2-22-873 elatis“. Menetluskulud palusid hagejad jätta poolte endi kanda (tlk 30-32, tlk 32 pöördel). Kostja oli nõus elatise tasuma iga kuu
5. kuupäevaks A arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, kuna ei pea hagejate seaduslikku esindajat alkoholi tarvitamise tõttu usaldusväärseks (tlk 61). TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus leiab, et elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole ja alaealise lapse arvelduskontole elatise tasumine ei ole põhjendatud, kuivõrd laste osas täidab ülalpidamiskohustust igapäevaselt hagejate seaduslik esindaja. Asjas ei esine mõjuvaid põhjuseid, mille aluseks oleks põhjendatud elatise tasumine alaealise arvelduskontole. Kostja ei ole erinevalt hagis toodust põhjendanud, mil põhjusel peaks elatise tasumiseks olema

1. kuupäev. Kohus määrab, et alates 01.04.2022 igakuine elatis tuleb kostjal tasuda kalendrikuu eest ette igakuiselt
2. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, selgitusega: 2-22873 elatis“.
3. Kohus ei arvesta kohtulahendis käsitlemata kostja vastuväiteid ja tõendina Viru Maakohtu 11.11.2020 kohtumäärust tsiviilasjas nr xxx (tlk 67-70), kuna need ei ole asjakohased ega muuda asjas lõpptulemit. Kohus ei käsitlenud ka kostja vastuses esile toodud makseid perioodil oktoober kuni detsember 2021, kuivõrd hagiavaldus on esitatud 19.01.2022 ja A arvelduskontole hagimenetluse ajal 05.02.2022 kantud summat 20 eurot (tegemist ei ole elatise maksega, kontoväljavõttest nähtuvalt on makse selgituses: võlg tagasi A tütrele, tlk 75 pöördel). Seega eeltoodud perioodil tehtud maksed ei oma asjas tähtsust.
4. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4921,92 eurot (9 x 273,44= 2460,96 eurot üks laps, 9 x 273,44= 2460,96 eurot teine laps, kokku 4921,92; 2460,96+2460,96).
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 8