Obsah (7)
§ 424§ 73§ 78§ 50§ 16§ 56§ 329KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8993 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Re
§ 424
lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Viljar Jürgenson isikukood: 39203122720 elukoht: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX, XXX kriminaalkorras karistatud kahel korral tõkendit ei ole kohaldatud riigi õigusabi korras advokaat Anu Vilt Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Viljar Jürgenson
§ 424
lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta 6 (kuus) kuud vangistust Viljar Jürgensoni suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Viljar Jürgenson ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 78
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.06.2022. a. 2. Lisakaristus
§ 50
lg 1 p 1 alusel võtta Viljar Jürgensonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Kohustada Viljar Jürgensoni loovutama oma juhiluba elukohajärgsesse Transpordiameti liiklusregistri büroosse 5 (viie) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 3. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Viljar Jürgensonilt menetluskulud 1799 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa) eurot alljärgnevalt: joobe tuvastamise maksumus 87 eurot; ekspertiisi maksumus 95 eurot; kaitsja tasu 636 eurot, sundraha 981 eurot. Võimaldada Viljar Jürgensonil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99922700021009 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Viljar Jürgensoni süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 00:07 paiku XXX linnas, XXX juures mootorsõidukit XXX, registreerimisnumbriga XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus Viljar Jürgenson kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt 2
(13)tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Sellega pani Viljar Jürgenson toime
§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS
§ 424lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.
Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Viljar Jürgenson juhtis XXX. a kella 00.07 paiku XXX linnas XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistaja S. K. ütlustega, samuti süüdistatava enda ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Tunnistaja S. K. andis kohtus ristküsitlemisel ütlusi selle kohta, et ta töötab välijuhina XXX politseijaoskonnas. Ta oli patrulltoimkonnas XXX. a koos politseinik T. T.. Nad märkasid sõiduautot XXX XXX linnas XXX tänaval kella 00.07 ajal. Nad kontrollisid sõidukit läbi andmebaasi ja selgus, et sõiduki omanikul puudub juhtimisõigus. Nad otsustasid selle kontrolliks peatada. Sõiduki juhtimisstiil otseselt tähelepanu ei äratanud. Nad andsid eessõitvale sõidukile politseisõiduki üheaegselt töötava sinise ja punase märgutulega peatumismärguande ja sõiduk peatus sisuliselt koheselt kell 00.08 XXX juures XXX linnas. Sõidukit märkasid vahetult enne peatamist samal tänavalõigul. Juht sai kohe aru, mis tegema peab ja jäi ilusti paremale poole tee äärde seisma. Nad läksid seejärel koos paarilisega sõidukit kontrollima. Juhiks osutus Viljar Jürgenson. Sõiduki kõrvalistmel hilisemal kontrollimisel selgus oli sõiduki omanik J. P.. Esmalt vaatles ta ise sõiduki juhti. Juhil esinesid joobele viitavad tunnused. Kõigepealt kontrollisid nad seda indikaatorvahendiga, mille tulemus oli negatiivne. Seejärel kontrollis ta isiku silmi, lasi juhil teha paar harjutust. Ta kontrollis, kas juhi silmad suudavad jälgida pastaka liikumist. Juhil esines silmade nüstagm ehk juht ei suutnud seda teha. Samuti oli konvergentsihäire, mis tähendab seda, et kui ta palus juhil pastakat vaadata, siis silmad jooksid kokku ühe koha peal ja juht ei suutnud fokusseerida. Samuti ei reageerinud silmad valgusele, isikul oli rahutu pilk. Kuna juhil esinesid narkootilise aine joobele viitavad tunnused, küsis ta juhi käest, kas juht on varasemalt tarvitanud narkootilisi aineid. Juht kinnitas, et tarvitas eelneval nädalavahetusel amfetamiini. Nad teostasid süljega tehtavat narko kiirtestiga, mis osutus positiivseks amfetamiinile. Ka süüdistatav ise kinnitas kohtus ülekuulamisel antud ütlustes, et teda pidas politsei kinni ööl vastu teisipäeva. Politsei tuli talle vastu, pööras ümber. Ta oli juba teadlik, et politsei pidas teda kinni, sest autoomanikul J. P. ei ole juhilube. J. oli ka kaasas kõrvalistmel. 3
(13)Viljar Jürgenson selgitas kohtus ütlusi andes, et ta hakkas sõitma kuskil kella 23.00 ajal. Nad võtsid J. töökaaslase peale, sõitsid üle vangla silla kesklinna Circle K ja tulid teistpidi tagasi mööda XXX kanali äärt. Nad võtsid Circle K-st kohvi ja viisid töökaaslase XXX tagasi. Siis hakkasidki J. juurde tagasi suunduma. Politsei pidas kinni, esitas kohe küsimuse, et kes ta on ja küsiti juhiluba. Politsei tegi talle alkoholitesti - puhumise. Pärast seda palus politsei vaadata taskulambile otsa. Ta vaatas taskulambile otsa ja politsei küsis temalt, et kuna viimati. Ta ei saanud täpselt aru, mida politsei mõtles. Ta ütles, et ta ei tea, millest politsei räägib. Siis politsei tegi talle testi. Kõigepealt pastakaga kontrolliti silmi. Siis politsei ütles, et oled tarbinud ja küsis, et millal viimati. Ta ütles, et ta ei ole tarbinud. Siis politsei tegi veel jalakõndimist. Siis ta ütles alguses, et ta tarvitas paar nädalat tagasi. Kui nad testi ära tegid, siis ta ütles, et ta tarvitas reedel vastu laupäeva amfetamiini ja talle pandi seda joogi sisse, kui oli tuttavatega korteris joomine. Sõbra tuttavad panid talle seda joogi sisse. Kohapeal tehti kiirtest süljeprooviga. Talle ei näidatud seda, aga öeldi, et test oli positiivne amfetamiinile. Kohapeal võis aega minna kuni pool tundi. Pärast kontrollimist politsei ütles, et lähete kontrolli uriiniproovile. Seejärel viidi teda uriiniproovi võtma XXX psühhiaatriakliinikusse. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et XXX. a juhtis Viljar Jürgenson sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhil on narkootilise aine tarvitamise tunnused: pupill ei reageeri valgusele, kõnnak on kergelt taaruv. Viljar Jürgenson kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates XXX. a kell 00.08 kuni asjaolude äralangemiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Tunnistaja ja süüdistatava ütlused ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on omavahel kooskõlas ja haakuvad, seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Viljar Jürgenson juhtis XXX. a kella 00.07 ajal XXX linnas XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Objektiivse koosseisu tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1205). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit ja kas süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Menetleja õiend mootorsõiduki kohta tõendab, et XXX registreerimismärgiga XXX, mis kuulub XXX-le, on mootorsõiduk ehk mootori jõul liikuv sõiduk. Juhtimise mõiste on tuletatav LS § 2 p-st 19, mis defineerib juhti kui isikut, kes juhib sõidukit /…/. Seega tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1197). Tunnistaja S. K. ütlustest nähtuvalt märkas ta koos politseinik T. T. XXX. a kella 00.07 ajal sõiduautot XXX XXX linnas XXX tänaval. Nad otsustasid selle kontrolliks peatada. Sõiduk peatus sisuliselt koheselt kell 00.08 XXX juures Tartu linnas. Juhiks osutus Viljar Jürgenson. 4
(13)Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et Viljar Jürgenson juhtis XXX. a sõidukit XXX registreerimismärgiga XXX ning ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates XXX. a kell 00.08 kuni asjaolude äralangemiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Viljar Jürgenson juhtis XXX. a mootorsõidukit XXX. Süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik § 24 lg 2 mõttes, so isik, kes on joobeseisundis (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1205). Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 sätestab joobeseisundi liigid, milleks on alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja. Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt oli süüdistatav joobe tunnustega. Ta kontrollis isiku silmi, lasi juhil teha paar harjutust. Ta kontrollis, kas juhi silmad suudavad jälgida pastaka liikumist. Tunnistaja arvamuse kohaselt esines juhi silmadel nüstagm ehk juht ei suutnud jälgida pastaka liikumist. Samuti oli konvergentsihäire, mis tähendab seda, et kui ta palus juhil pastakat vaadata, siis silmad jooksid kokku ühe koha peal ja juht ei suutnud fokusseerida. Samuti ei reageerinud silmad valgusele, juhil oli rahutu pilk. Tunnistaja selgitas, et silmade konvergentsihäire tähendab seda, kui paluda inimesel vaadata pastakaotsa liikumist, millega kontrollitakse nüstagmi, siis oli näha, et silmad jooksid kokku üksteise poole ja jäi mulje, et juht ei suuda fokusseerida konkreetselt. Nüstagm on see, kui kontrollida isiku silmi, palutakse jälgida objekti liikumist. Kui isikul ei ole joobe tunnuseid, siis isik vaatab pastakat ja silmad liiguvad ilusti kaasa, ei ole hüplevad ja pilk ei kao ära. Viljari puhul, kui ta liigutas pastakat serva ära, Viljari silmad tulid kaasa mingiks hetkeks, aga hüppasid kohe klõps tagasi keskele, Viljar ei suutnud jälgida ühte objekti. Tasakaalu kontrollimine on nii, et palutakse isikul panna jalad kokku ja seista rahulikult silmad kinni, siis käitumisest on näha, kuidas tasakaaluga on. Samamoodi kõndimisega. Ta ei mäleta, kas ta palus härra Jürgensonil mööda joont kõndida või palus lihtsalt kõndida või ta jälgis lihtsalt Jürgensoni kõndimist eemalt. Viljar Jürgensoni kõne oli häiritud, sõnadest või lause fraasidest ei saanud aru. Viljar Jürgensoni tervislikku seisundit XXX. a öösel iseloomustab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et patrullpolitseinik S. K. kontrollis XXX. a kella 00.21 ajal XXX linnas XXX juures Viljar Jürgensoni seisundit indikaatorvahendiga XXX, mis andis positiivse näidu AMP-le ehk amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 5
(13)oli Viljar Jürgensoni tasakaal sõidukist väljumisel häiritud, meeleolu ja käitumine passiivne, pupilli reaktsioon valgusele aeglane, silma pupillid suurenenud ning silmad märjad, läikivad, rahutu ja ekslev, esines nüstagm ning silmade konvergentsihäire. Viljar Jürgensonil esines füüsilise eripärana värisemine, tema kõne oli häiritud. Aja ja koha tajumine oli selge ning välimus puhas. Tunnistaja S. K. sõnul tema koostas XXX. a kell 00.21 indikaatorvahendi protokolli. Indikaatorvahend XXX on narkootilise aine tarvitamise tuvastamiseks. Toimib ta sülje põhimõttel, isiku suust võetakse süljeproov, mida vastavalt indikaatori kasutusjuhendile lähtutakse edasi, kuhu sülg käib, läheb siis katsutisse. Indikaatorvahend on häälestatud 8 aine peale. Indikaatorvahend reageeris ainetele AMP, mille lühend tähendab amfetamiini. Tunnistaja S. K. tunnistas kohtus, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli lahtrisse „kontrollile allutatud isiku selgitused, märkused, avaldused või taotlused“ kirjutas Viljar Jürgenson omakäeliselt: “XXX tarbisin alkoholi sees amfetamiini“ vahetult pärast testi tegemist ja protokolli tutvustamist. Tunnistaja S. K. ütluste pinnalt leiab kohus, et XXX. a öösel esines piisav alus V. Jürgensoni joobeseisundi kontrollimiseks, mis on lubatud KorS § 37 lg 1 p 1 alusel. Narkootilise või psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamise kontrollile allutatud Viljar Jürgensonile selgitati tema õigusi KorS § 41 lg 6 järgi, mida süüdistatav on kinnitanud oma allkirjaga. Narkootilise aine tuvastamiseks toimetati V. Jürgenson XXX Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse KorS § 41 lg 1 järgi lubatud seaduslikul alusel ehk joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga. XXX Kliinikum on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lg 1 alusel vastu võetud haiglavõrgu arengukava § 2 lg 1 p 2 ettenähtud haiglate loetelus. Seega on raviasutus, kuhu süüdistatav narkootilise aine tuvastamiseks toimetati, bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutaja ning seega pädev raviasutus. Tunnistaja S. K. kirjeldas kohtus ütlusi andes, kuidas toimus süüdistatava toimetamine XXX Psühhiaatriakliinikusse ning sealne uriiniproovi võtmine. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui XXX test oli tehtud ja see osutus positiivseks, esinesid narkojoobele viitavad tunnused, pöördusid nad Viljar Jürgensoniga ekspertiisi. Meditsiiniasutusse minek võis aega võtta umbes pool tundi, XXX tänavalt XXX tänavale sõit võtab suurusjärgus aega öisel ajal kuskil 10 minutit. Nad selgitasid Viljar Jürgensonile, et läheme ekspertiisi, kus juht andis oma proovi. Alates kinnipidamisest kuni haiglas proovi võtmiseni oli Viljar Jürgenson kogu aeg tema järelevalve all. Arst vaatas Viljar Jürgensoni tervisliku seisundi üle ja andis kirjelduse sellele. Politseinikud on juures, kui terviseseisundit hinnatakse, testi tehakse ja uriiniproovi võetakse. Tema nägi, kui arst fikseeris terviseseisundi. Ta viibib toimingu juures, mis tehakse haiglas isiku läbivaatamisel. Ta jälgib uriini võtmisel, et isik ei vahetakse uriinitopsi. Ta annab isikule kuigi palju privaatsust, et isik saaks toimingu teha, aga kõrvalt midagi muud sinna topsi panna ei saa. Pärast seda nad vabastasid Viljar Jürgensoni sealt samast. V. Jürgenson andis kohtus ütlusi, mille kohaselt võeti kõigepealt dokumendid, vaadati dokumendid üle, siis ta tegi uriiniproovi ära ja siis mõõdeti vererõhku. Toimingu juures viibisid mõlemad politseinikud ja kaks arsti. Seejärel anti talle dokument, et teda on kontrollitud. Lõpuks võeti dokumendile tema allkiri, et ta on andnud selle. Talle öeldi, et jääge edaspidi juhendit ootama, mis saab ja teda lubati ära. 6
(13)Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga on tõendatud, et Viljar Jürgensonilt võeti uriiniproov XXX Psühhiaatriakliinikus XXX. a kell 01.05 uuringuks, et tuvastada, kas võetud proovis sisaldub narkootilisi või psühhotroopseid aineid. XXX Psühhiaatriakliiniku valvepsühhiaatri M. K. koostatud tervisesisundi kirjeldamise aktiga on tõendatud, et narkojoobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse toimetatud Viljar Jürgensonil tuvastati järgnev. Isiku välimus korralik, olemuselt pigem ärev. Raskused paigal püsimisega, liigutab palju silmi ringi, kui vaja pilk paigal hoida. Teadvus selge, mälu korras. Teab, miks siia toodi. Isiku kaebused tervise suhtes: endal ainsaks kaebuseks XXX. Ravimite tarvitamine isiku poolt viimase 24 tunni jooksul: XXX. Vegetatiivsed reaktsioonid: korras. Pulss, vererõhk XXX, XXX. Hingamissagedus: normis. Artikulatsioonihäired: kõne kergelt düsartriline, kiirustav. Pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: korras, reageerivad ühtlaselt valgusele. Nüstagm puudub. Rombergi asend: kõigub minimaalselt; kand-varvas kõnd sirgjoonel: sooritab korralikult, minimaalselt kõikumist; sõrme-nina katse: sooritab korralikult, käsi väriseb kergelt. Isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta: viimase 48 tunni jooksul pole tarvitanud. Enne seda amfetamiini. Uuringuakti nr XXX kohaselt uuringuks esitatud Viljar Jürgensonilt XXX. a kella 01.05 ajal võetud uriiniproovist XXX. a võetud proovimaterjalist leiti narkootiline aine amfetamiin. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis arst-kohtutoksikoloogiaeksperdina töötav M. T. on XXX. a andnud hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, millest nähtub, et Viljar Jürgensonil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ning tema hinnangu aluseks oli XXX. a XXX Terviseseisundi kirjeldamine haigusjuhus nr: XXX fikseeritud joobele iseloomulik kliiniline leid ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas XXX fikseeritud uriinist leitud aine amfetamiin. Kuigi Viljar Jürgensoni uriiniproovist võetud proovimaterjalist leiti narkootiline aine amfetamiin, siis ei tähenda narkootilise aine tarvitamine automaatselt, et isikul esines ka joove, vaid joove tuleb eraldi tuvastada. Süüdistatav avaldas kohtus, et 48 tundi varem tarvitas ta narkootilisi aineid, kuid kinnipidamise hetkel ei olnud ta joobes. Pidu oli reede öösel vastu laupäeva. Nad alustasid kell 5 või 6 õhtul tema juures istumist, hakkasid jooma. Peol tarvitati nii amfetamiini kui alkoholi. Tema jõi rummi. Ta ise ei näinud, et tema joogi sisse pandi narkootikume, aga ta kuulis sellest järgmise päeva hommikul S. P. käest. S. rääkis talle, et ta ei olevat peol magama jäänud, vaid ta olevat pidu edasi pannud, tuttav pani talle joogi sisse amfetamiini. Kui ta XXX hommikul sai teada, et ta joogi sisse pandi amfetamiini, siis ta jäi koju magama. Laupäeval ega pühapäeval ta kodust väljas ei käinud. Tal ei tekkinud muutusi ega takistusi auto juhtimiseks, sest tal ei olnud puuteid amfetamiiniga. Ta oli arvestanud, et enne esmaspäeva ta rooli ei istu. Ta ei oska selgitada, miks tema süljeproov XXX näitas amfetamiini. Ta oli veendunud, et ta peaks olema kaine, alkoholijoobe tunnuseid tal ei olnud ja muu olek oli ka tavapärane. Viljar Jürgenson väitis, et tal ei ole varasemalt kokkupuuteid olnud amfetamiiniga. Ta on eelnevalt varasemas elus kokku puutunud kanepiga, see oli kuskil aastal XXX, XXX. Kaitsja oli seisukohal, et ekspert ei ole peatunud isiku tervise andmetel ega ole püüdnud teada saada, mis on inimese tervise ajalugu. Arvesse tuleb võtta ka isiku eripära. Tema klient on näost punane, puterdab ja räägib kiiresti. Kaitsealune XXX ja täna puterdades on ta ärevusseisundis, ta ei ole rahulik, ei püsi paigal. Inimene muutub ärevaks, kui politsei teda peatab ja ka arsti juures. Seda ei ole võimalik kindlaks teha, kui kaua püsib isikul amfetamiin organismis. Haiglas 7
(13)ei ole tuvastatud Viljar Jürgensonil ühtegi tõsiseltvõetavat tervislikku probleemi või häirumist, mille pinnalt saaks ümberlükkavalt öelda, et isik oli joobes. KorS § 41 lg 13 sätestab, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Kohus on veendunud, et joobeseisundi tuvastamiseks piisab KorS-is sätestatud korra järgimisest ehk vajalik on joobeseisundi saatekirja raames tehtavast bioloogilise vedeliku (uriini) proovi uuringust ja isiku terviseseisundi kirjelduse protokollist, mille põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu, kas isikul esines joobeseisund või mitte. Kuigi korrakaitseseadus ei näe ette, et ekspert peaks joobe tegema kindlaks ekspertiisi näol, on käesolevas kriminaalasjas läbi viidud ka arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis. Arstlikus kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis XXX esitas ekspert ekspertarvamuse, mille kohaselt esines Viljar Jürgensonil mootorsõiduki juhtimise ajal, so XXX. a kella 00.07 ajal narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. XXX. a pidi Viljar Jürgenson narkootilisi/psühhotroopseid aineid (amfetamiini) tarvitama umbes 1,5 kuni 8 (erandlikult kuni 12) tundi enne XXX Terviseseisundi kirjeldamine haigusjuhus nr: XXX kell 01.19 joobele iseloomuliku leiu fikseerimist. XXX Terviseseisundi kirjeldamine haigusjuhus nr: XXX kell 01.19 fikseeriti Viljar Jürgensonil joobele iseloomulikust kliinilisest leiust: 1) olemuselt ärev, raskused paigal püsimisega, liigutab palju silmi ringi, kui vaja paigal hoida (ärevus, rahutus ja kontrollimatu liikumisvajadus võib olla tingitud situatsioonolukorrast, kuid on iseloomulik leid ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, eelkõige stimuleerivate ainete, nt amfetamiini tarvitamise korral); 2) ajatajuhäire eksimusega kuupäevas (normis ajatajuhäireid ei esine, kuid võivad olla häirunud tervise- või joobeseisundi korral ning ajatajuhäired võivad olla situatsioonipõhised, nt tingitud 24 t töörütmist, olles puhkusel vms); 3) kõrgenenud arteriaalne vererõhk XXX mmHg (normis on arteriaalne vererõhk 120130/80-90 mmHg. Kõrgenenud arteriaalne vererõhk viitab sageli narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamisele ning on väga iseloomulik ergutava toimega narkootiliste ainete toimele); 4) kiirenenud südamerütm XXX korda minutis (normis on südamerütmi kiiruseks 60-90 korda minutis. Kiirenenud südametöö on iseloomulik mõnede narkootiliste/psühhotroopsete ainete toimele, kuid võib esineda ka ärevuse või erutuse situatsioonis või mõne haiguse korral); 5) kerge düsartria (normis on kõne selge, kuid kõnehäired võivad olla tingitud häirunud terviseseisundist ning düsartikulatsioon on iseloomulik leid joobe korral); 6) kiirenenud kõne (kiire kõnetempo võib olla individuaalne eripära või olla tingitud erutusest, kuid kiirenenud kõnetempo on iseloomulik ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete, eelkõige stimuleeriva toimega ainete, nt amfetamiini mõjule); 7) kerge tasakaaluhäire kerge kõikumisega Rombergi asendis, kand-varvas kõnnil sirgjoonel (normis tasakaaluhäireid ei esine, kuid võivad olla tingitud joobe- või häirunud terviseseisundist); 8) värin kätes (külmast, hirmust jne, kuid üldine värisemine või erinevate kehaosade, nt sõrmede, laugude, keele värinad esinevad erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise korral ja eelkõige stimuleerivate ainete, nt amfetamiini tarvitamisel). 8
(13)Kohtu hinnangul on Viljar Jürgenson andnud ennastõigustavaid ütlusi, mis ei haaku arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga. Süüdistatav väitis kohtus ülekuulamisel, et tal ei ole varasemalt kokkupuuteid amfetamiiniga olnud, vaid talle pandi reede öösel vastu laupäeva toimunud peol alkoholi tarbimise käigus joogi sisse amfetamiini. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatava juhitud sõiduauto peatati kinni XXX. a kella 00.08 paiku öösel. V. Jürgensoni sõnul pandi talle narkootikume joogi sisse ööl vastu laupäeva, seega pidi pidu toimuma ööl vastu XXX. a või XXX hommikul XXX. a. Ekspert on aga arstlikus kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis sedastanud, et Viljar Jürgenson pidi amfetamiini tarvitama umbes 1,5 kuni 8 tundi (erandlikult kuni 12 tundi) enne XXX. a kell 01.19 joobele iseloomuliku leiu fikseerimist. Märkimist väärib ka asjaolu, et süüdistatav andis vastuolulisi ütlusi ka koheselt sündmuse järgselt politseiametnikule. Viljar Jürgenson väitis kohtus ülekuulamisel, et ta vastas politseiametniku küsimusele, millal viimati tarbisid, et ta ei ole narkootikume tarbinud. Kui politsei oli tema kõndimist kontrollinud, vastas ta jällegi, et ta ikkagi tarvitas paar nädalat tagasi. Kui süüdistatav oli testi ära teinud, väitis Viljar Jürgenson, et ta tarvitas reedel vastu laupäeva amfetamiini ja talle pandi seda joogi sisse, kui oli tuttavatega korteris joomine. Seega juba sündmuskohal selgitusi andes valetas Viljar Jürgenson teda kontrollinud politseiametnikule korduvalt narkootiliste ainete tarvitamise asjaolude osas, esmalt eitades narkootikumide tarvitamist, seejärel möönis süüdistatav, et ta tarvitas paar nädalat tagasi ning lõpuks mõtles ta välja versiooni, et talle pandi mitu päeva tagasi tema teadmata joogi sisse amfetamiini. See tunnistus sai kirja ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Lähtudes joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, uuringuaktist nr XXX, arstkohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust ja terviseseisundi kirjeldamise aktist, samuti arstlikust kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist, on kohus veendunud, et V. Jürgenson oli mootorsõiduki juhtimise ajal narkootilise aine amfetamiini põhjustatud joobeseisundis. V. Jürgensoni uriinist leiti narkootiline aine amfetamiin. Viljar Jürgensonil tuvastati joobele iseloomulikud tunnused, mille hulgas on välja toodud tema ärev olemus, raskus paigal püsimisega ning liigne silmade ringiliigutamine, olukorras kui neid oli vaja paigal hoida, tal esines samuti kerge tasakaaluhäire. Süüdistataval mõõdeti kõrgenenud arteriaalne vererõhk XXX mmHg, mis oli normis arteriaalsest vererõhust (120-130/80-90 mmHg) tunduvalt kõrgem. Viljar Jürgensonil esines ka kiirenenud südamerütm XXX korda minutis, mis sarnaselt vererõhuga oli normis südamerütmi kiirusest (60-90 korda minutis) tunduvalt kiirem. Süüdistatava kõne oli kiirenenud ning tema käed värisesid. Ekspert leidis, et ärevus, rahutus ja kontrollimatu liikumisvajadus on iseloomulikud stimuleerivate ainete, nt amfetamiini tarvitamisele, kõrgenenud arteriaalne vererõhk viitab sageli narkootiliste ainete tarvitamisele ning on väga iseloomulik ergutava toimega narkootiliste ainete toimele, kiirenenud südametöö on iseloomulik mõnede narkootiliste/psühhotroopsete ainete toimele, kuid võib esineda ka ärevuse või erutuse situatsioonis või mõne haiguse korral, kiire kõnetempo võib olla individuaalne eripära või olla tingitud erutusest, kuid kiirenenud kõnetempo on iseloomulik ka eelkõige stimuleeriva toimega ainete, nt amfetamiini mõjule. Eksperdi hinnangul võis värin kätes olla tingitud külmast, hirmust jne, kuid üldine värisemine või erinevate kehaosade värinad esinevad eelkõige stimuleerivate ainete, nt amfetamiini tarvitamisel. Seega kõiki loetletud tunnuseid koos hinnates saab öelda, et V. Jürgensoni kehalised funktsioonid olid väliselt tajutuna häiritud. Kaitsja tõi kohtuvaidluste käigus välja, et tema kaitsealune XXX ja täna kohtuistungil puterdades on süüdistatav ärevusseisundis, ei ole rahulik, ei püsi paigal. Inimene muutub ärevaks, kui politsei teda peatab ja ka arsti juures. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et V. Jürgenson oli XXX. a sõiduki kinnipidamise järgselt politseiga suheldes ja XXX Psühhiaatriakliinikus kogus protseduuride aja vältel 9
(13)hirmunud või ärevil olekus. Kohus möönab, et need situatsioonid võisid mingil määral talle mõjuda, kuid ei tunnistaja S. K. ega arst, kes tegeles V. Jürgensoniga, pole avaldanud isiku hirmulolekut. Tunnistaja S. K. kirjeldas kohtus ka seda, kuidas süüdistatav peatas sõiduki koheselt ning mingisugust vastupanu ta ei osutanud. Peale joobele viitavate tunnuste ta muid tunnuseid V. Jürgensonil ei märganud, seega ei jäänud politseiametnikule silma, et süüdistatav oleks närveerinud just politseinikega suhtlemise tõttu. Asjaolu, et süüdistataval esinesid XXX. aastal joobele viitavad tunnused, mitte aga ärevus või kogelev kõne politseiga suhtlemise tõttu, kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused. Viljar Jürgenson rääkis kohtus ülekuulamisel sellest, et ta teadis kohe, miks teda tol korral politsei poolt kinni peeti, sest teda on varem ka peatatud just seetõttu, et tema juhitud sõiduki omanikul puudub juhtimisõigus. Seega ei olnud sõiduki peatamine süüdistatava jaoks üllatuslik, vaid ta on samas situatsioonid olnud ka varem. Kohtus kirjeldas V. Jürgenson, et tal on esinenud terviseprobleeme. Kui ta väike oli, siis vanemad on talle rääkinud, et tal XXX ja arstid ütlesid, et pärast XXX. Aga ema tegeles temaga, käis mööda XXX vahet ja tänu sellele ta XXX. Kuni XXX ja XXX, ei olnud XXX. Pärast XXX. Ta oli siis XXX. XXX XXX XXX. Viljar Jürgensoni ütlustest saab järeldada, et tema XXX ning XXX seotud probleemid esinesid tal XXX, mis pidid mööduma paari aasta jooksul. Kohus ei täheldanud, et V. Jürgenson oleks kohtuistungil XXX, tõsi tema kõne oli tempokas ja kohati võis takistada see tempo igast konkreetsest sõnast arusaamist, kuid kokkuvõtlikult olid tema ütlused arusaadavad ja jälgitavad. Seega, hinnates kõiki eelnevalt analüüsitud tõendeid kogumis, on kohus veendumusel, et on tõendamist leidnud, et süüdistatav V. Jürgenson oli mootorsõiduki juhtimise ajal narkootilise aine amfetamiini poolt põhjustatud joobeseisundis. Eelnevalt nimetatud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et Viljar Jürgenson juhtis XXX. a kella 00.07 ajal XXX linnas XXX juures mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Seega täitis süüdistatav oma tegevusega
§ 424lg 1 objektiivse koosseisu.
Selgitamaks välja, kas Viljar Jürgenson on toime pannud
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1206).
§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.
Seejuures
§ 16
lg 3 kohaselt on kaudse tahtlusega tegu siis, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Viljar Jürgenson pani mootorsõiduki narkojoobes juhtimise toime kaudse tahtlusega. Kohtus on tõendamist leidnud asjaolu, et Viljar Jürgenson oli enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud amfetamiini, seega pidi ta olema teadlik sellest, et tema seisund on potentsiaalselt liikluses ohtlik ega ole sobilik mootorsõiduki juhtimiseks. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktist nähtuvalt oli Viljar Jürgensoni olemus ärev, süüdistataval oli raskusi paigal püsimisega ning ta liigutas enda silmi palju ringi, kui neid oli 10
(13)vaja paigal hoida. Süüdistataval esines ka kerge tasakaaluhäire ning käte värin. Eelkirjeldatud tunnused võivad liikluses olla ohtlikud, kuivõrd isik ei pruugi mootorsõidukit juhtida keskendunult, ta ei ole võimeline ootamatutele olukordadele adekvaatselt reageerima. Süüdistatav pidi aru saama, et sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud ning tema tegevus on karistatav. Eeltoodust tulenevalt on kohus hinnangul, et Viljar Jürgenson pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud Viljar Jürgenson õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavat võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus hindab süü suurusel seda, et V. Jürgenson ei viibinud mootorsõidukit joobeseisundis juhtides autos üksinda, vaid sõidukis viibis koos süüdistatavaga ka sõiduki omanik, seega oli potentsiaalne oht nii süüdistatavale endale, kaassõitjale kui ka teistele liiklejatele. Samas leidis sündmus aset öisel ajal, mil üldjuhul tihe liiklus puudub ning õnnelikul kombel õnnetusi ega liiklusohtlikke olukordi ei juhtunud. Tunnistaja S. K. kinnitas kohtus ju sedagi, et sõiduki kinnipidamise tingis mitte juhi sõidustiil või kiirus, vaid info, et sõiduki omanikul puudus juhtimisõigus. Seega on Viljar Jürgensoni süü pigem keskmisest väiksem. Kohus arvestab karistuse mõistmisel sellega, et süüdistatav on andnud ennastõigustavaid ütlusi, ta ei ole toimepandud kuritegu tunnistanud ega sellest tulenevalt ka kahetsenud. Kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta ja kolm kuud ning uusi liiklussüütegusid V. Jürgenson kohtule teadaolevalt toime pannud ei ole, seega need asjaolud iseloomustavad süüdistatavat viimasel ajal seaduskuuleka isikuna. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtu arvamuse kohaselt ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V. Jürgensonil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning 16 kehtivat väärteokaristust. Väljavõttest ilmneb, et probleemid alkoholijoobes juhtimisega jäävad kaheksa aasta tagusesse aega. Kohtu hinnangul ei oleks Viljar Jürgensonile kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistuse mõistmine otstarbekas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, samuti põhjusel, et süüdistatavale väärteokaristustena määratud rahatrahvidest on enamus tasumata. Samuti ei tasunud V. Jürgenson talle Tartu Maakohtu 28.03.2013. a otsusega nr 1-13-2000
§ 329
järgi karistuseks mõistetud rahalist karistust summas 128 eurot täies mahus, mistõttu asendati Tartu Maakohtu 09.07.2019. a määrusega nr 1-13-2000 rahalise karistuse tasumata osa 11
(13)40 päevamäära ehk 120 eurot vangistusega 13 päeva ning vangistus asendati 13 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Viljar Jürgensoni karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. Kohtu hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus liiga range ega vasta süüdistatava süü suurusele ega ka reaalsele kohtupraktikale sarnastes kriminaalasjades. Kohus peab põhjendatuks mõista Viljar Jürgensonile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, seega tuleb Viljar Jürgenson süüdi tunnistada
§ 424lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 kuud vangistust.
Kohus peab võimalikuks vabastada Viljar Jürgenson
§ 73
lg 1 alusel täielikult temale mõistetud karistusest
§ 73lg-s 3 ettenähtud katseajaga 1 aasta ja 3 kuud.
Kohus ei pea vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ja seda eelkõige arvestades asjaolu, et sündmusest on möödunud piisav aeg ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Samuti ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastatud, et süüdistataval esineks sõltuvusprobleem, millega tuleks läbi kriminaalhoolduse tegeleda. Prokurör taotles kohtus võtta Viljar Jürgensonilt lisakaristusena ära juhtimisõigus 1 aastaks. Menetleja õiend juhtimisõiguse kohta tõendab, et Viljar Jürgenson omab kehtivat juhtimisõigust. Ühiskonna ja liikluses osalejate vara ja tervise kaitseks, samuti mõjutamaks süüdistatavat hoiduma liiklussüütegude toimepanemisest, on vajalik ja põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et süüdistatav ei saaks edaspidi liiklussüütegusid toime panna ning isiku eemaldamine liiklusest võimaldab panna süüdistatava mõtlema enda käitumise ja toimepandud teo peale, samuti sellele, kuidas see mõjutab tema edasist elukorraldust.
§ 50
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtu hinnangul ei nähtu kriminaalasja materjalidest erandlikke asjaolusid, mis tingiksid juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Viljar Jürgenson kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades Viljar Jürgensoni süü suurust ning asjaolu, et ta ei tunnista toimepandud tegu, seega ei ole ta oma käitumisest vastavaid järeldusi teinud, on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Kuivõrd Viljar Jürgensonil puudub kehtiv karistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale lisakaristust
§ 424lg 3 sätestatud alammäära lähedal ehk neljaks kuuks.
Kohtu hinnangul vastab V. Jürgensonile mõistetud lisakaristus käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise ja joobe 12
(13)tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Viljar Jürgensoni menetluskuluks on joobe tuvastamise maksumus 87 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu kokku 636 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 981 eurot (kuutasu alammääraks alates
- jaanuarist 2022.a on 654 eurot). KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Viljar Jürgensonilt välja mõista menetluskulud 1799 eurot alljärgnevalt: joobe tuvastamise maksumus 87 eurot, ekspertiisi maksumus 95 eurot, kaitsja tasu 636 eurot ning sundraha 981 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub V. Jürgensoni deklareeritud sissetuleku suurus
- aastal. Süüdistatava aastanetosissetulek
- aastal oli XXX eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist XXX eurot. Töötamise registri väljatrükist nähtub, et V. Jürgenson töötas viimati XXX, tööleping lõpetati XXX. a poolte kokkuleppel. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta töötab XXX. XXX alustas ta tööd XXX. Ta teeb XXX. Eestis elab ta üksi. Rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt V. Jürgensonil XXX. Arvestades Viljar Jürgensoni majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 13
(13)