Obsah (4)

§ 129§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-593 Kohtuasi V. I. hagi K. I. ja K. I. vastu elatise vä

§-de 459 lg 1 ja 497 alusel. Hageja taotleb elatise vähendamist põhjusel, et ta viibib kinnipidamisasutuses, kus tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. Veel on hageja välja toonud, et peale COVID põdemist on tema tervis halvenenud. Kostjad elatise vähendamisega nõus ei ole.

1. PKS § 102 lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kinnipidamisasutuses viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis õigustaks elatise vähendamist. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige hageja enda käitumisest. Tähendust ei oma ka hageja väide tervise halvenemise kohta, kuna ühtegi selgitust ega tõendit hageja selle väite kohta esitanud ei ole.
2. Riigikohus on selgitanud, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (RKTKo 2-16-118651 p 13). Arvestades, et ühel lastest on diagnoositud tervisehäire, mis tood kaasa lisakulutusi ja hagejal on olemas võimalus kinnipidamisasutuses töötada, ei oleks elatise vähendamine laste ja hageja huve kaaludes proportsionaalne, st. laste huvid kaaluvad antud juhul üle elatise vähendamise ligikaudselt hageja soovitud ulatuseni. Hageja 2 nõude rahuldamisel ei oleks lastele tagatud isegi minimaalne vajalik ülalpidamine, olukorras, kus hagejal enda ülalpidamiseks kulutused praktiliselt puuduvad.
3. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 2-16-118651 p 18). Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 3-2-1-160-12 p 17). PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata (RKTKo 3-2-1-17-16 p 11). Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tema enda tavaline vajalik minimaalne elustandard saaks elatist vähendamata kahjustatud.
4. PKS § 217 2 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda enne
5. aasta
6. jaanuari tehtud kohtulahendiga välja mõistetud elatise suuruse muutmist. Alates
7. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Alates
8. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213, 44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Tulenevalt eeltoodust, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise alates
9. jaanuarist 2022 summas 213, 44 eurot kuus, kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Tsiviilasja hind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (

§ 129lg 2).

Kuna hageja nõuab elatise vähendamist 292 eurolt 35 euroni, on hagi hind 4626 eurot (292-35=257*9*2). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3