KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15014 Tsiviilasi K. R. hagi R. R. va

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja K. R. vanemateks O. M. ja kostja R. R. Hageja on ema ülalpidamisel. 14.06.2020 sai hageja 18-aastaseks. Hageja lõpetas õpingud X Gümnaasiumis ja õpib antud ajahetkel päevases täiskoormusega õppes XX Kõrgkoolis esimesel kursusel, nominaalajaks on
2. aastat ja 6 kuud ning õpingute eeldatavaks lõpetamise ajaks on 28.02.
3. Hageja ei tööta ning tal puuduvad sissetulekud. Hageja igakuised keskmised kulud on järgnevad: eluasemekulu – 100 eurot, toidukulu 340 eurot, riided 50 eurot, jalatsid 15 eurot, hügieenitarbed 8 eurot, kantseleitarbed 12 eurot, vitamiinid ja ravimid 7 eurot, transpordikulu 30 eurot, sidekulu 16 eurot ning vabaajaga kulu 25 eurot, kokku 603 eurot. Hageja ema O. M. omab korterit aadressil xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond. Korter on hageja ja tema elukohaks. O. M. töötab XXX OÜ-s ja tema keskmiseks töötasuks on 762,26 eurot, millele lisandub igakuine peretoetus 60 eurot, muu tulu puudub. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Hageja leidis, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal maksta hagejale ülalpidamist. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 300 eurot, so alates 01.09.2021 kuni 14.06.2023 ning määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu
4. kuupäevaks K. R. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS (maksekorralduse selgitusse märkida: „K. R. elatis“). Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda (tlk 3-6; tlk 16-17).
5. Hageja hinnangul on kostja esitanud enda materiaalse olukorra kohta ebausutavaid andmeid. Kui kostja keskmised igakuised kulud on kokku 665 eurot, millele lisandub laenu tasumine, sissetulek kostjal puudub, siis ei ole selge, millest kostja elab ja millistest vahenditest kostja kulutusi katab. Kostja ei ole esitanud laenuga seotud andmeid (st millise laenu on kostja võtnud ja millistel tingimustel, kui suur on laenuosamakse, kas esineb laenuvõlgnevus). Kostja väitis, et tema transpordikulud on ühes kuus 20 eurot. Arvestades, et kostja elab Kohtla-Järvel ja õpib Tallinna XXkoolis, praktika asukohaks on xxx, xxx vald, Ida-Viru maakond, siis on kostja kohustatud kandma sõidukulusid elukohast praktika läbimise kohani. Seega on kostja esitanud vastuolulisi andmeid praktika kohta. Praktika toimus perioodil 06.09.2021 kuni 17.10.2021 (st praktika on lõppenud), mis tähendab seda, et allesjäänud sõidukulu arvelt saab kostja nüüd tasuda elatist (tlk 90-91).
6. 11.03.2022 vastuses vähendas hageja osaliselt igakuiste kulutuste suurust. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulu 100 eurot, toidukulu 205 eurot, kantselei- ja hügieenitarbed ning tarbed elamisele 50 eurot, riided ja jalatsid 65 eurot, hügieenitarbed 8 eurot, kantseleitarbed 12 eurot, vitamiinid ja ravimid 12 eurot, transpordikulu 30 eurot, sidekulu 16 eurot, vaba aja kulu 27 eurot. Hageja igakuised keskmised kulud on kokku 520 eurot. Hageja esitas pangakontoväljavõtte, milles määratles kulutused värviliselt. Kollase värviga on määratletud toidukulu, õppetööks vajalikud 2 kantseleikaubad, hügieenitarvete- ja ravimikulud. Hageja õpib meedikuks ja vastuse esitamise ajal läbis ta praktikat. Hageja selgitas, et toidukulu sisaldab toiduainete ostmist ja lisaks kulutusi toidule ühistoitlustusasutuses. Ravimeid ostab hageja apteekidest, arved puuduvad. Arved kauplustest Maxima, Selver, Coop ei sisalda mitte ainult toiduainete, vaid ka kantseleikaupade ja hügieenitarvete ostmist. Rohelise värviga on märgitud hageja kulud riietele. Tumelilla värvida kajastuvad hageja transpordikulud (so ühistranspordile kodu, õppetöö ja praktika läbimise kohtade vahel, ka sõidukile kütuse ostmiseks õppetööga seotud asjades, hageja veab sõidukiga oma ema ja sugulasi). Keskmiselt moodustuvad korteri kommunaalteenused ühes kuus 200 eurot (korteris elavad hageja ja tema ema), pooles ulatuses on hageja kulu (tlk 158-160). Kostja vastuväited
7. 26.10.2021 vastuses märkis kostja, et on seoses koondamisega alates 01.06.2020 töötu. Kostja palus otsuse tegemisel arvestada tema rasket materiaalset olukorda. Kostja õpib Tallinna XXkoolis xxx, sissetulek hetkel puudub. Sellest, et kostja jäi töötuks ja õpib on hageja ning tema ema teadlikud. Abielu lahutamisel oli kostja sunnitud võtma kõrge intressiga pangalaenu, et soetada uus eluase, kuna vara jagamise tulemusena jäi kostja ilma eluasemest. Kuni hageja täisealiseks saamiseni täitis kostja kohtuotsust ja tasus igakuiselt elatist. Kostja igakuised väljaminekud on järgmised: eluasemelaen 250 eurot, kommunaalkulud 100 eurot, sidekulud 45 eurot, õpingutega seotud kulud 50 eurot, toidukulu 150 eurot, riided 30 eurot, transpordikulu 20 eurot, muud kulud 20 eurot, kokku summas 665 eurot. Kostja selgitas, et tal on suured väljaminekud seoses praktiliste-, kursuse- ja diplomitöödega. Kostja kinnitas, et ta toetaks hagejat, kuid tal puuduvad selleks võimalused (tlk 71). Kohtuotsuse põhjendused
8. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -hageja on täisealine laps (sündinud xx.xx.2002, rahvastikuregistri väljavõte tlk 11); -kostja on hageja isa (sünnitunnistus tlk 9); -hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel (tlk 3); -kostja ei ole alates 01.09.2021 hagejale elatist maksnud (tlk 4); -hageja õpib XX Kõrgkoolis xxx erialal
2. kursusel (20.09.2021 XX Kõrgkooli tõend, tlk 8).
3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale 3 eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-11915 p 10). PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
4. 25.05.2022 kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et kostjalt tuleb alates hagi esitamisest (so 23.09.2021) välja mõista igakuine elatis summas 260 eurot kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, so xx.xx.2023 (tlk 210). Hageja on asjas esile toonud, et tema igakuised keskmised kulud on kokku summas 520 eurot ja need koosnevad järgnevast: eluasemekulu 100 eurot, toidukulu 205 eurot, kulu elamisele 50 eurot, riided ja jalatsid 65 eurot, hügieenitarbed 8 eurot, kantseleitarbed 12 eurot, viitamiinid ja ravimid 7 eurot, transpordikulu 30 eurot, sidekulu 16 eurot ja vaba aja kulud 27 eurot (tlk 158-159). Kostja vastuväite kohaselt jättis ta pärast abielulahutust oma osa korterist pojale (tlk 150 pöördel) ning sellega seonduvalt leidis kostja, et hageja eluaseme kulu summas 100 eurot ei ole põhjendatud (tlk 210 pöördel). 25.05.2022 kohtuistungil ei ole kostja eluaseme kuluga seonduvalt ka muid vastuväiteid esitanud. Muudele hageja kuluartiklitele ja suurustele kostja vastuväiteid samuti esitanud ei ole (tlk 210 pöördel). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei kuulu kinnistu registriosa nr xxxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, Ida-Viru maakond hagejale, vaid O. M.le (tlk 184-185), millest järelduvalt ei ole kostja seletuse kohaselt oma osa hagejale jätnud. Kohus leiab, et hageja esile toodud kululiigid (sh eluasemekulu 100 eurot) on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvate kulutuste hulka. Kuna kostja ei ole muid vastuväiteid hageja kuludele, sh suurustele esitanud, siis loeb kohus tuvastatuks ja tõendatuks, et hageja igakuised keskmised kulud on 520 eurot. Kohus märgib, et hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole samastatav hageja abivajadusega. Alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda ega saa endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida. Täisealiseks saanud isiku puhul saab aga eeldada, et ta hangib endale ise eluks vajalikke vahendeid, seejuures üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et kõrgkoolis päevases täiskoormusega õppimine on mõjuv põhjus, mis takistab hagejal igakuiselt püsiva sissetuleku hankimist. Hagejal ei ole muud vara, kui sõiduk Honda Civic, registrimärgiga XXXXXX (tlk 211). Kohtu hinnangul tuleb asjas elatise väljamõistmisel/hageja abivajaduse ulatuse hindamisel siiski arvesse võtta seda, et hageja töötas ajutiselt hagimenetluse ajal xxxna, so perioodil 09.02.2022 kuni 31.03.2022 SA-s xxx, 0,5 koormusega (tlk 211). Hageja kinnitas 25.05.2022 toimunud kohtuistungil, et viidatud perioodil oli tema töötasu kokku summas 1049,05 eurot (639,98+409,07=1049,05 eurot) (tlk 211). Hageja ei saa eeldada ega nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ulatuses, milles ta on võimeline ise sissetulekut teenima. Seega perioodil 09.02.2022 kuni 31.03.2022 teenitud töötasu ulatuses vähendab 4 kohus väljamõistetavat elatist 1049,05 euro ulatuses.
5. Kostjalt elatise väljamõistmisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). 26.10.2021 vastuses on kostja palunud asjas arvestada tema rasket majanduslikku olukorda. Kostja märkis, et on töötu alates 01.06.2020, ei ole sobivat tööd leidnud ja ta õpib Tallinna XXkoolis inseneriks. Kostja väljaminekud on järgmised: eluasemelaen 250 eurot, kommunaalkulud 100 eurot, sidekulu 45 eurot, õpingutega seotud kulud 50 eurot, toidukulu 150 eurot, riided 30 eurot, transpordikulu 20 eurot ja muud kulud on 20 eurot. Kokku on kostjal igakuised kulud 665 eurot ja sissetulekuks märkis kostja null eurot (tlk 71). Eesti Töötukassa 05.01.2021 otsuse nr TA21-0002134 kohaselt võeti kostja töötuna arvele juba 29.12.2020 (tlk 73). Tallinna XXkooli 10.01.2020 tõendi nr 49 järgi õpib kostja alates 30.01.2019 Tallinna XXkoolis rakenduskõrgharidusõppes xxxteaduskonna xxx õppekaval (tlk 75). Tallinna XXkooli ja kostja vahel 02.09.2021 sõlmitud praktikalepingu kohaselt viibis kostja praktikal (praktika asukoht: xxx, xxx vald, Ida-Viru maakond, praktika periood 06.09.2021-17.10.2021) (tlk 77-80). Kostja selgitas 09.02.2022 kohtuistungil, et võttis Placet Group OÜ-st laenu korteri soetamiseks ja õpingute eest tasumiseks (tlk 149 pöördel). Kostja on kinnitanud 09.02.2022 kohtuistungil, et Enefit Poweris võib tööd saada ka siis, kui veel õpitakse ja ka Sillamäe Enefiti on võimalik ka varem tööle saada (tlk 150). Kostja märkis, et ilma diplomita on võimalik kostjal saada teist tööd, kuid minna lihtsalt tööle sinna, kus saab töötasu 600 eurot ainult selleks, et elatist maksta, ei näe kostja mõtet ning kostja ei keeldu elatise maksmisest, kui ta saab tööle ning siis hakkab ta täitma kohtuotsust (tlk 150). Kostja omab 09.02.2022 kohtuistungil öeldu kohaselt sõidukõlbulikku sõidukit UAZ 31512

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette igakuiselt

1. kuupäevaks K. R. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS selgitusega: „K. R. elatis“.
2. 25.05.2022 toimunud kohtuistungil taotles kostja kohtulahendiga alates hagi esitamisest tekkinud/väljamõistetava elatise ajatamist osamaksetena jaotatuna kuni hageja 21-aastaseks saamiseni (so kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramist) (tlk 211 pöördel), põhjendusel, et: „Alates septembrikuust ei ole reaalne korraga summat maksta, et kaitsta kostjat kohtutäiturite eest“ (tlk 211 pöördel). Hageja jättis kostja taotluse kohtu otsustada ning märkis, et pärast otsuse tegemist võivad pooled omavahel kokku leppida võlgnevuse tasumise maksegraafikus või saab hageja pöörduda kohtutäituri poole ja täitemenetluses saab sõlmida kostjaga maksegraafiku (tlk 212). Kohus jätab kostja 25.05.2022 kohtuistungil esitatud taotluse tähelepanuta, kuna kostja ei ole kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks esitanud põhjendusi, mis annaks aluse taotluse rahuldamiseks.
3. Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud xxx xx KÜ 07.07.2021 arvet nr 07/0701 (tlk 141), kuivõrd vastav tõend ei ole asjakohane, sest elatist nõutakse alates hagi esitamisest, so 23.09.
4. Samuti ei oma asjas tähtsust kostja poolt esitatud kolmanda isiku T. R. AS SEB Pank kontoväljavõte (periood 01.10.2021-21.03.2022), kuna eelnevaga ei ole kostja tõendanud kostja ülalpidamiskohustuse täitmist. 15.

§ 442lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt 7

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2700 eurot (300 x 9). 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on hagis

§ 164

lg 1 alusel ja 25.05.2022 toimunud kohtuistungil palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda (tlk 5 ja tlk 212). Kostja menetluskulude jaotuse osas seisukohta esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 8