← Eesti

2-21-128523/38

Obsah (5)§ 436§ 230§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-128523 Tsiviilasi H M T hagi H T vastu e

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

17. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või 3

(7)kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 31 – sünni tõend);  hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde;  kostja on
  4. a tasunud elatist 250 eurot kuus.
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise hageja ülalpidamiseks summas 250 eurot alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  6. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud; (ii) arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega; (iii) hageja kulud ei ole tõendatud ning on ülepaisutatud.
  7. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 821,25 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  8. märtsi
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  10. mai
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada. 4
(7)22. Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar Eluasemekulud 361,80 Toit Tervisehoid 100 50 Riided ja jalanõud 50 Kulu on vajalik. Hageja pere eluaseme kulu on kokku 723,60 eurot, millest 565 eurot on üür (dtl 51) ja kommunaalkulud 158,60 eurot (dtl 53). Peres elab 2 inimest (hageja ja tema ema), mistõttu tuleb eelnimetatud kulud jagada kahega. Hageja kulu on seega eurot (726,60/2) Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Kulu tekib hageja selgituste kohaselt vastavalt vajadusele ja ei ole igakuine kulu, pigem ca 3-4 korda aastas. Peamiselt tekib kulu seoses eraarstiga, seisneb visiiditasus ja analüüsides. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et laps sündis xx. Tõendid dtl 113. Kohus leiab, et hageja tervislikku seisundit arvestades on kulu põhjendatud ja vajalik. Nimetatud suuruses kulu sisaldab ka hooajalisi ravimeid ja vitamiine (dtl 120). Tõendamata. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 75 eurot (so aastas 900 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja on kasvav laps, mis eeldab pidevat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses. 5

(7)Hügieen 20 Lasteaed Lapsehoidja 71,25 30 Kokku: 683,05 eurot Tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil nimetatud kulud esinevad. 75 eurot kuus ei ole eluliselt usutav. Hageja vanust arvestades langeb ära või väheneb ka mähkmete vajadus. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Põhjendatud, kostja ei vaidlusta. Kulu kandmine on tõendamata. Siiski on hageja põhistanud, et nimetatud kulud aeg-ajalt tekib. Lapsehoidja võtmisega seotud kulu ei pea hageja ema kostjaga kooskõlastama. Kulu on kohtu hinnangul vajalik. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 683,05 eurot kuus.
  1. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kohus leiab, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Hageja kulud on 683,05 eurot kuus ning vastavast summast lapsetoetuse mahaarvamisel tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 623,05 euro (683,05 - 60) ulatuses. Kummagi vanema osa on 311,53 eurot kuus (623,05 / 2). Kuna nõue on esitatud summas 250 eurot kuus, on hageja elatisenõue põhjendatud.
  2. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  3. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot.
  4. Kostja on märkinud ja hageja on kinnitanud, et kostja on lapsele menetluse kestel tasunud elatist 250 eurot kuus. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib pöörata käesoleva otsuse sundtäitmisele, tuleb hagejal sundtäidetavast nõudest maha arvestada juba kostja poolt tasutud summad. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 6
(7)Menetluskulude jaotus 28.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 29. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.