← Eesti

1-21-2284/52

Obsah (4)§ 121§ 65§ 76§ 75

1-21-2284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-2284 (21244000136) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marju

) § 76 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Viktor Shlyapin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Viktor Shlyapinilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti õigusabi kulu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700026856. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. 1

(10)1-21-2284 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 14.04.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Shlyapini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.06.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2284 tunnistati V. Shlyapin süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 1 aasta vangistust Viru Maakohtu 15.06.2020 otsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti V. Shlyapinile 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.02.

  1. Kohtuotsus jõustus 13.07.
  3. Viru Maakohtu 21.06.2021 otsusega tunnistati V. Shlyapin süüdi selles, et ta, olles karistatud 15.06.2020 Viru Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, lõi 06.02.2021 õhtul oma elukohas XXX, koduste ülesannete kontrollimise käigus ühe korra rusikaga oma 8 aastast kasupoega M L näkku, nimelt vastu vasakut põsesarna, tekitades talle valu ja hematoomid vasaku silma ümbruses. Peale selle tema 11.02.2021 õhtul oma elukohas XXX lõi jällegi ühe korra rusikaga M L näkku, nimelt vastu nina ja huult, tekitades talle füüsilist valu, marrastuse ülahuule keskel ja ninast verejooksu. Seega pani V. Shlyapin toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

  1. Kinnipidamisasutuses V. Shlyapini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas), konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele (risk ühiskonnas), avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, mille tagajärjel võivad tekkida kergemad ja raskemad vigastused. Samuti joobeseisundis mootorsõiduki juhtimises, mis võivad tekitada liiklusohtlikke olukordi. Oht on kõige tõenäolisem kui isik jätkab endist eluviisi, kuritarvitab alkoholi, ei õpi probleeme seaduskuulekalt lahendama, käitub impulsiivselt ja mõtlematult. Ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Kinnipeetav omab Venemaa kodakondsust ning on Eesti Vabariigist väljasaadetav. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist ainult tingimusel, kui V. Shlyapini osas kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid.
  2. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks V. Shlyapin vanglast tingimisi ennetähtaega vabastada, siis tulenevalt asjaolust, et V. Shlyapin on väljasaadetav, on otstarbekas, tuginedes KrMS § 426 lg-le 3 V. Shlyapini suhtes käitumiskontrolli mitte kohaldada. Juhul, kui kohus peab võimalikuks V. Shlyapin

§ 76

alusel tingimisi ennetähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest V. Shlyapinile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 12.11.2022. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata V. Shlyapinile järgmised kohustused:

§ 75lg 2 p 1 - mitte tarvitada alkoholi.

6. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 18.04.2022 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, V. Shlyapini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui V. Shlyapini suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lõiget 3, lisades, et V. Shlyapini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. 2

(10)1-21-2284 Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
  1. V. Shlyapin teatas 18.04.2022 toimunud kohtuistungil, et soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta selgitas, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele. Soovib töötada, kasvatada lapsi. Tal on väike tütar. Soovib tasuda elatist teistele täiskasvanud lastele ja olla korralik kodanik. Laseb ennast kodeerida, kui läheb välja, sest alkoholist on väga suur kahju talle. Samas väitis, et alkoholisõltuvus puudub, laseb ennast kodeerida igaks juhuks. Kinnipeetav avaldas, et on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening esimest korda
  2. aastal ja pärast, kui vabaduses oli. Vabanemisel asub koheselt tööle, et kustutada 14 063,87 euro suurune võlgnevus. Tema suhtlusringkonnas üldse pole isikuid, kes oleks karistatud. Kinnipeetav on vaidlustanud Tartu Halduskohtus tema väljasaatmise Vene Föderatsiooni ja kohus ei ole lahendanud veel seda haldusasja. V. Shlyapin nõustus kriminaalhooldaja arvamusega. Nüüd mõistab kogu oma süüd, eelnevad kuriteod on toime pandud nooruse ja rumaluse tõttu.
  3. Kaitsja toetas V. Shlyapini vabanemist, lisades, et palub kohtul kaaluda mõlemaid võimalusi, et kas vabastada isikut tingimisi ennetähtaega või võimaldada vabaneda elektroonilise valve alla. Kaitsja pööras tähelepanu sellele, et V. Shlyapini väljasaatmine on vaidlustatud Tartu Halduskohtus ja menetlus on pooleli. Kaitsja tõi välja, et formaalsed ja materiaalsed eeldused kaitsealuse vabastamiseks on täidetud. On olemas elu- ja töökoht ja vanglas viimise eesmärgid on samuti täidetud, kuna isik läbis vajalikud programmid. Kaitsja ei nõustunud vangla seisukohaga, mis puudutab isiku väljasaatmist. V. Shlyapin ei ole kuidagi seotud Vene Föderatsiooniga. Isik elab Eestis, õppis siin, töötas. Kõik sugulased, tuttavad on Eestis. Seega on alust kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli nagu vangla seda välja pakkus. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et V. Shlyapini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.06.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2284 tunnistati V. Shlyapin süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 1 aasta vangistust Viru Maakohtu 15.06.2020 otsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti V. Shlyapinile 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.02.2021. 12.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3

(10)1-21-2284 Käesolevaks ajaks on V. Shlyapin temale mõistetud karistusajast, s.o vangistusest 1 aasta 9 kuud ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
  1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetavale V. Shlyapinile. Hetkel ei ela korteris kedagi. Korteris on remont pooleli, kuid see on elamiskõlbulik. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise 4

(10)1-21-2284 arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
  1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Shlyapin ei ole selle vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras. Nimetatu näitab seda, et range järelevalve tingimustes suudab süüdimõistetu alluda kehtestatud korrale.
  2. Kohus peab positiivseks ka seda, et 17.06.2021 on süüdimõistetu määratud vanglas majandustöödele koristaja ametikohale ning ta on ka teinud kinnipidamisasutuses lihttööd. Ajavahemikul 21.09.2021-19.10.2021 on läbitud struktureeritud vestlused elustiili, käitumise ja hoiakute seostumine õigusrikkumistega. Ajavahemikul 15.09.2021-19.10.2021 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.
  3. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal liiga ennatlik rääkida sellest, et tänu vanglas läbitud sotsiaalprogrammile ja vestlustele on isiku hoiakud muutunud nii, et vabaduses suudab ta kõrvale hoiduda kuritegude toimepanemisest. Arvestades viimase kuriteo toimepanemise asjaolusid, kus kannatada sai alaealine, on kohtu hinnangul esmatähtis positiivne vestluste ja sotsiaalprogrammi läbiviija prognoos süüdimõistetu edasise seaduskuulekuse osas, mida kahjuks iseloomustusest ei nähtu. Nimetatud hinnangu kohaselt V. Shlyapinil oli märgata hoiaku mõistmist, kuid veel mitte muutmist, kinnipeetaval on tema sõnade kohaselt raske ajas muutunud kasvatusmeetoditega alati kaasa minna. V. Shlyapin toob enda poolses vestluses pigem välja vabandusi ja õigustusi. Seega ei ole välistatud, et uues probleemses olukorras peab ta uuesti võimalikuks enda jaoks aktsepteeritavate vabanduste ja õigustuste olemasolul lahendada tekkinud probleemi ebaseaduslikul viisil, sh vägivalla kasutamisega. Ka on märkimisväärne, et V. Shlyapini sõnul programmis Eluviisitreening räägitud teemad olid tuttavad, sest läbis seda programmi juba kolmandat korda. Ka kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et varem läbis nimetatud programmi. Vaatamata sellele sattus kinnipeetav vanglasse, mis näitab, et varasemalt sotsiaalprogrammi läbimine ei ole paraku tema käitumist muutnud. On üldteada, et kordamine on tarkuse ema, kuid kohtul puudub veendumus, et see tõdemus on aktuaalne ka V. Shlyapini osas. Seda ka seetõttu, et tulenevalt iseloomustusest on V. Shlyapin arvamusel, et tema kriminogeense käitumise põhjusriskiks ei ole mitte alkohol, vaid viha juhtimise oskuse puudumine. Seoses alkoholiga isik konkreetset eesmärki ei võtnud, pigem keskendub seaduskuulekale käitumisele (nii kainena kui ka alkoholijoobes). Vangla hinnangul on aga soodusteguriks puudulik probleemilahendamise oskus, mõtlematu käitumine ja impulsiivsus, mida mõjutab alkoholi kuritarvitamine. Seega ei tohi kohtu hinnangul alahinnata alkoholi tarvitamise negatiivset mõju V. Shlyapini käitumisele. Olukorras, kui kinnipeetav ei näe aga otsest seost alkoholi tarvitamise ning tema ebaseadusliku käitumise vahel, puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab ta piirama enda alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamine võib aga esile kutsuda mõtlematut käitumist, mis võib lõppeda uuesti vägivalla kasutamisega.
  4. Kohtu seisukohta ei muuda ka kohtuistungil kõlanud kinnipeetava vastus kaitsja küsimusele, mis on V. Shlyapini peamine probleem, kas ikkagi alkohol, mõtlematu käitumine või impulsiivsus. Kinnipeetava vastuse kohaselt on eeltooduks arvatavasti alkohol, mis viitab ikkagi sellele, et kinnipeetaval puudub kindel arusaam tema peamisest probleemist, mis on tema puhul kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks. Kohtu eeltoodud seisukoht 5
(10)1-21-2284 põhineb sellel, et V. Shlyapin oli käesolevas kriminaalasjas mõlema kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Samuti ka perekond on mures isiku alkoholi liigtarvitamise pärast. Vaatamata eeltoodule ning juba korduvalt läbitud sotsiaalprogrammile Eluviisitreening V. Shlyapin ise leiab, et kodeerib ennast nö igaks juhuks, mis jällegi viitab sellele, et ta lõplikult ei tunnista siiamaani alkoholi kuritarvitamist ega ole jõudnud kindlale veendumusele, et just eeltoodu suurendab uue kuriteo toimepanemise riski tema puhul.
  1. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib pigem tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks, kuna süüdimõistetu on korrektselt täitnud individuaalset täitmiskava ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  2. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7).

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Shlyapin taotleb vangistusest ennetähtaegset vabastamist aadressile XXX, kuhu on Rahvastikuregistri andmetel sisse kirjutatud. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub süüdimõistetule. Enne vangistust elas samal aadressil koos elukaaslase J K ja kolme alaealise lapsega. V. Shlyapin on varasemalt elukohas kasutanud füüsilist vägivalda nii elukaaslase kui ka korduvalt naise alaealise poja suhtes. Käesolevaks ajaks on naine koos lastega elukohta vahetanud. Korteris on remont pooleli, kuid see on elamiskõlbulik. Hetkel ei ela korteris kedagi. Seega on põhjendatud kohtu hinnangul järeldada, et eelnimetatud elukoht soodustab kinnipeetava seaduskuulekust eeskätt seetõttu, et temaga koos ei hakka elama lähedased isikud, kelle suhtes ta võiks uuesti kasutada füüsilist vägivalda.
  2. Samas V. Shlyapinil on iseloomustuse kohaselt äkiline iseloom, ta suhtub ükskõikselt ning hoolimatult ümbritsevasse keskkonda, teistesse ühiskonnaliikmetesse ja ühiselu reeglitesse. Samuti ta ei oska probleemseid olukordi lahendada tsiviliseeritult, verbaalselt. Tegutseb mõtlematult, mitmed teod toime pandud impulsiivselt. Kordab vigu ning ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppida. V. Shlyapinil on tekkinud konfliktsituatsioone ning oskamata/suutmata leida rahumeelset lahendust, on isikuid rünnanud, valimata, kes on ohvrid. Enne vangistust samas keskkonnas elades suhtles kriminaalse taustaga isikutega. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et kinnipeetav on käesoleval ajal kõrgohtlik avalikkusele, kuna kohtu hinnangul ei nähtu iseloomustusest midagi, mis viitaks vastupidisele. Ei ole välistatud ka see, et sattudes samasse keskkonda, taastub suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, kuigi väidetavalt praegu kinnipeetav ei soovi nendega suhelda. Inimene on sotsiaalne olend ning olukorras, kui ka elukaaslane on nüüdseks koos lastega elukohta vahetanud, siis ei ole välistatud, et taastuvad vanad suhted, kuna kahe varem kriminaalkorras karistamata sõbraga suhtlemine ei kata ära kogu suhtlusvajadust.
  3. Kuigi kohtuistungil on isik avaldanud seisukohti, mis viitavad sellele, et vangla tegevus on oma eesmärgi saavutanud („Praegu mõistsin kogu oma süüd“), puudub kohtul veendumus, et eeltoodud süü tunnistamine oli siiras. Iseloomustusest nähtuvalt on V. Shlyapin pigem ise mõjutaja rollis. Isik kaldub tavapärasest vestlusstiilist kõrvale ja on manipuleeriv. Ametnikele eitab alkoholi kuritarvitamise probleemi. Süüdistab probleemides ligimesi ning ei võta oma tegude eest vastutust. Seega ei ole välistatud, et kardinaalne kohtuistungil avaldatud hoiaku muutus on seotud eelkõige sooviga vabadusse pääseda ning positiivsete hoiakute avaldamise on esile kutsunud hoopis manipuleerimissoov. 6

(10)1-21-2284
  1. Kohus peab positiivseks seda, et vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht samas ettevõttes, kus ta töötas ekskavaatorijuhina ka enne vangistust, nimelt DIMED OÜ-s. Telefonivestlusel osaühingu juhatuse liikme D Z selgus, et isik on ka varasemalt antud firmas töötanud ning oma tööülesannetega hästi toime tulnud. Tööobjektid asuvad nii Ida-Viru maakonnas kui ka mujal Eestis, vastavalt tellimustele. Tegeletakse elektriliinide paigaldamisega. Enne vangistust oli ajavahemikul 14.12.2020 kuni 26.02.2021 töötuna arvel Eesti Töötukassas. Varasemalt töötas ajavahemikel 22.06.2020 kuni 10.12.2020, 06.04.2020 kuni 05.06.2020 ja 03.06.2019 kuni 16.12.
  2. Töötamise registri andmetel on peamiselt olnud ametlike töödega hõivatud: töötanud erinevates firmades traktoristi ja ekskavaatorijuhina. Ka vanglas olles töötas motiveeritult. Võttes arvesse seda, et kõik V. Shlyapini poolt toimepandud kuriteod leidsid aset perioodidel, kui kinnipeetaval puudus ametlik töökoht, siis on põhjendatud järeldada, et töökoha olemasolu mõjub positiivselt V. Shlyapini seaduskuulekusele.
  3. Samas vaatamata sellele, et töötamise registri andmetel on V. Shlyapin peamiselt olnud ametlike töödega hõivatud on tal 15.03.2022 seisuga K-raha andmetel võlgnevusi 14 063,87 eurot, millest lõviosa on maksmata elatusnõuded. Märkimisväärse võlgnevuse tekkimine viitab sellele, et kinnipeetav ei ole pingutanud ülalpidamiskohustuse täitmise nimel. Samas V. Shlyapini poolt toime pandud kuriteod ei ole seotud majandusliku kasu saamise eesmärgiga. Seega ei ole kohtu hinnangul karistuse eesmärki silmas pidades käesolevas asjas esmatähtis töökoha olemasolu. Kohtu hinnangul on olulisem üldine kinnipeetava suhtumine temal lasuvate kohustuste täitmisesse, mida on põhjendatud hinnata pigem negatiivsena.
  4. Seega ei saa kindel olla selles, et tegemist on isikuga, kelle puhul saab jaatada seda, et senini vanglas kantud karistus on suure tõenäosusega enda eesmärgi täitnud ning põhjendatud on anda V. Shlyapinile võimalus karistus ära kanda leebemates tingimustes. V. Shlyapini senine elulaad ei ole olnud selline, mis soodustaks seaduskuulekat käitumist ning kohtu hinnangul vabaduses ootavad elutingimused ei ole oluliselt muutunud. Kohtul puudub kindlustunne ka selles, et möödunud aja jooksul on süüdimõistetu mõttemaailm ja käitumismuster täielikult transformeerunud. Kohtu hinnangul pole põhjendatud asuda seisukohale, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on minimeeritud.
  5. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuigi kinnipeetaval on olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht, on lähtudes V. Shlyapini varasemast elukäigust ning iseloomustusest nähtuvatest hoiakutest koosmõjus kohtu arvamusega kohtuistungil avaldatud seisukohtade paikapidavuse osas, põhjendatud järeldada, et vabanemisjärgsed elutingimused pigem ei soodusta V. Shlyapini edasist õiguskuulekust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Karistusregistri andmetel on V. Shlyapinil kaks kehtivat kriminaalkaristust seoses korduvalt ja lähisuhetes toime pandud kehalise väärkohtlemisega. Nimelt karistati teda Viru Maakohtu 15.06.2020 otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui V. Shlyapin järgib 15-kuulise katseaja kestel kontrollnõudeid ja ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti 15.06.2020. Vaatamata sellele, et V. Shlyapinile oli antud võimalus karistuse kandmiseks vabaduses olles, pani ta uue

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime katseajal ehk 06.02.2021.

Selle tulemusena on talle Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja 21.06.2021 otsusega mõistetud liitvangistus

§ 65lg 2 alusel.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et isiku karistamine tingimisi vangistuse ja käitumiskontrollile allutamine seega soovitud eesmärki ei saavutanud. Vaatamata võimalusele oma käitumist parandada ja enda hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerida jätkas ta käitumist, mis viis teda lõppkokkuvõttes vanglasse. Kohus nõustub vangla 7

(10)1-21-2284 arvamusega, et V. Shlyapini moraalne kompass ei hakanud tööle ka pärast 15.06.2020 otsuse tegemist, mil füüsilist vägivalda oli kasutatud täiskasvanute suhtes, kuna käesolevas kuriteos on kannatanuks väike laps. Seega eelnev karistatus ei pannud V. Shlyapinit mõtlema tema käitumise keelatusest. Veelgi enam, kohtu hinnangul on tema teod sisult veelgi taunitavamaks muutunud, kuna käesolevas kuriteos on kannatanuks kõige haavatavama grupi esindaja, s.o 8aastane laps.
  1. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb lähtuda kehtivatest karistusregistri andmetest ning seega on lubamatu süüdimõistetu iseloomustamisel tugineda tema arhiveeritud karistusandmetele. Nähtuvalt kehtivatest karistusregistri andmetest on V. Shlyapinit karistatud kahel korral kriminaalkorras. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et tulenevalt selles kriminaalasjas toime pandud kuriteo asjaoludest on ikkagi põhjendatud järeldada, et isiku suhtumine ühiskonda on negatiivne, kuna isik ei ole väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid korduvalt. Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, tuleb nõustuda vangla arvamusega ka selles, et isiku probleemilahendusoskus on kesine ning isik käitub mõtlematult ja impulsiivselt. Seega puudub kohtul veendumus selles, et vabaduses olles suudab V. Shlyapin hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, eriti arvestades Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja 15.06.2020 otsusega mõistetud käitumiskontrollile allutamise ebaõnnestumist.
  2. Kohus leiab, tuginedes iseloomustuses toodule ja isiku karistusregistri andmetele, et kinnipeetava hoiakud räägivad ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Võttes arvesse isiku käitumisest nähtuvat suhtumist oma tegudesse puudub kohtul veendumus, et V. Shlyapin suudab hoiduda vabaduses olles kuritegude toimepanemisest. Ka kohtuistungil kuuldu ei tekitanud kohtus kindlustunnet selles osas, et süüdimõistetu on enda varasemast õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning saab olla kindel selles, et vabaduses olles ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, kuriteo toimepanemise asjaolud ja alkoholi võimalik kuritarvitamine annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi kindel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsiv motivatsioon seaduskuulekaks eluks, sest varasemalt on tal eeltoodut nappinud, arvestades viimase kohtuotsusega liitkaristuse mõistmist katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu.
  3. Kohus märgib ka seda, et otsustamaks, kas V. Shlyapini ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud

§ 76lg-st 4 tulenevad tingimused, pole tähtsust sellel, kas V. Shlyapin saadetakse Eestist välja või mitte. Kr

MS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda

§ 76

, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. KrMS § 426 lg 3 ei mõjuta aga vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, s.t sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused (nii formaalsed kui ka materiaalsed) ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata

§ 76lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile.

Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud

§ 76lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa Kr

MS § 426 lg-t 3 kohaldada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta vangla seisukoha osas, milles V. Shlyapini ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine seotakse tema võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmisega ning nendib, et vangistusest ennetähtaegne vabanemine sõltub üksnes sellest, kas formaalsed ja materiaalsed eeldused selleks on täidetud. 34. Kaitsja palus kohtul kaaluda võimalust võimaldada kaitsealusel vabaneda vangistuses tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul ei tagaks ka elektroonilisele valvele allutamine edukat katseaega, arvestades kehtivaid karistusregistri andmeid ja 8

(10)1-21-2284 ebaõnnestunud varasemat kriminaalhooldust. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et isiku suhtlemine teiste isikutega pole elektroonilise valve tingimustes takistatud nagu pole ka lõpuni võimalik kontrollida, millega isik tegelikult vabaduses tegeleb. Ka kriminaalhooldusametnikul ei ole võimalik pidevalt teostada kontrolli elektroonilisele valvele allutatud isiku üle. Seega ei piira kuidagi elektroonilise valve kohaldamine alkoholi tarvitamist, mis omakorda avaldab süüdimõistetu õiguskuulekusele negatiivset mõju. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et Viru Maakohtu
  1. 10.2021 määrusega jäeti rahuldamata Viru Vangla taotlus Viktor Shlyapini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal ei ole eelnimetatud määruses toodud asjaolud ära langenud ning kohtu sellekohane argumentatsioon on endiselt aktuaalne.
  2. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha ja töökoha olemasolu) üles negatiivseid (võimalik alkoholi kuritarvitamine, isiku hoiakud ja senine elukäik), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Süüdimõistetu pole proovinud varasemalt kardinaalseid lahendusi leida probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Kui ta satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal. Kuigi tema endine elukaaslane elab nüüd koos lastega teises kohas, ei välista see konfliktolukordade tekkimist teiste ühiskonnaliikmetega. Ebapiisava probleemide lahendamise oskuse ning impulsiivse ja mõtlematu käitumise tõttu võivad konfliktid suure tõenäosusega lõppeda vägivalla kasutamisega, kuna ei ole veel märgata V. Shlyapini hoiakute muutmist. Neid asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mis oleks kohut veennud selles, et käitumiskontrollile allutamine kulgeb ilma tõrgeteta ning isik on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ja ka hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus ei näe eeltoodust tulenevalt selliseid põhjuseid, miks peaks V. Shlyapinile mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tema tähtaegne vabanemine toimub ca 7 kuu pärast. Need kuud võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid ja tegevusviisid tõsiselt läbi, et mitte kunagi enam sattuda seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutusse. Seda mõttetegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus pole juurdepääsu alkoholile ning kus on võimalik analüüsida sotsiaalprogrammi ning vestluste läbimisel saadud teadmisi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Shlyapini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata lootuses, et süüdimõistetu tegeleb nende kuude jooksul, mil tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses, süvitsi eneseanalüüsiga ning jõuab seisukohale, et tõusetunud probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada vägivalla kasutamisega. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine 36. Kohtuistungil osales kinnipeetava V. Shlyapini kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 64, 80 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas eeltoodud taotluse täielikult. 37. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas V. Shlyapini resotsialiseerumist ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulu ühe aasta jooksul. 9

(10)1-21-2284 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.