Obsah (5)

§ 637§ 3§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-1217 Tsiviilasi Kirja

) § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. võtmisest tuleb 7.

§ 637

lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui see on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praegusel juhul üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
3. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Samuti puudub kostjal apellatsioonkaebuse esitamiseks õiguskaitsevajadus, kuna kaebusest ei nähtu, et tal oleks kaebuse esitamiseks kaitsmisväärne huvi (

§ 3lg 1).

Kostja ei vaidle apellatsioonkaebuses hageja poolt täitedokumendi täitmise, kohtuliku hüpoteegi kustutamise ega täitemenetluse lõpetamise üle. Seega ei soovi kostja täiteasjas I menetluse jätkamist ning on järelikult nõus täiteasja I lõpetamisega. Ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust palutakse apellatsioonkaebuses muuta üksnes põhjusel, et kostja hinnangul tuleks asi sisulises osas maakohtust erinevalt lahendada. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kohtuotsusega rahul, ei anna alust selle tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus ei saaks maakohtu otsust tühistada kostja apellatsioonkaebuse väidete alusel, mille kohaselt võttis maakohus TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi ebaõigesti menetlusse. Hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks oli täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, kuna hageja oli hagi esitamise ajaks täitedokumendi täitnud. Täitemenetlust ei lõpeta nõude rahuldamine, vaid TMS § 50 lg 1 järgi kohtutäituri otsus täitemenetluse lõpetamise kohta. Praegusel juhul menetlus täiteasjas I lõpetatud polnud. Sellises olukorras võis hageja teda ähvardava kordustäitmise vältimiseks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt ka Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-107-09, p 9). Ringkonnakohus möönab, et eelkirjeldatud olukorras võinuks hageja saavutada menetluse lõpetamise täiteasjas I ka kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega 4 (TMS § 217 lg 1), kuna poolte vahel vaidlus täitedokumendi täitmise üle puudub. Kokkuvõttes oli siiski õige maakohtu järeldus, et kuna hageja on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud, tuleb menetlus täiteasjas I lõpetada. Selle üle kostja ka ei vaidle. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht selle kohta, nagu polnuks hageja täiteasja I võlgnikuks TMS § 5 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamine ei ole välistatud (AÕS § 333 koosmõjus AÕS §-ga 364). Sellises olukorras säilib kohtulik hüpoteek kinnisasja uue omaniku (hageja) suhtes ning kohtulikku hüpoteeki saab täitemenetluses realiseerida üksnes tema suhtes (AÕS § 352 lg 1 koosmõjus AÕS §-ga 364). Kohtutäitur võtab kohtulahendi (ja kohtuliku hüpoteegi) TMS § 18 lg 1 esimese lause järgi täitmisele, kuna õigusjärglus kinnisasja osas (omaniku muutumine) on tõendatav kinnistusraamatu väljavõttega. Praegusel juhul võõrandas J.M. kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnisasja
4. jaanuaril 2019 hagejale, seega oli hageja pärast seda
5. a-l algatatud täitemenetluses täiteasjas I võlgnikuks (TMS § 5 lg 1).
6. Ringkonnakohus märgib, et praeguses asjas ei ole võimalik saavutada hageja kinnisasjalt kohtuliku hüpoteegi kustutamist, kuna täitedokument täideti väljaspool täitemenetlust (ilma koormatud kinnisasja müümata) ning kinnistusraamatusse seati keelumärge käsutamise keelamiseks täiteasjas II. Eelkirjeldatud olukorras saab hageja kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid kinnisasjalt käsutamise keelumärke kustutamise eesmärgil täiteasjas II – kui ta täiteasjas II võlgnikuks ei ole, siis kolmanda isikuna taotleda täiteasjas II kinnisasja arestist vabastamist (TMS § 222 lg 1) või võlgnikuna vaidlustada sundtäitmise lubamatust täiteasjas II.
7. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuna apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada.
8. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale (hagejale) kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant (kostja) menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 5 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest