Obsah (6)

§ 306§ 180§ 175§ 313§ 126§ 179

1-21-8243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-8243 (21278001001) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistung

§ 306kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Toivo Kurm süüdi tunnistada Kar

S § 121 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel Toivo Kurmile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Toivo Kurm ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1– 6 sätestatud kontrollnõudeid. Toivo Kurm peab: 2.1 elama aadressil XXX; 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 2.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1-21-8243 2.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Toivo Kurmi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
4. juunist 2022, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mis kohalduvad alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Toivo Kurmilt välja mõista K. R. kasuks varalise kahju hüvitamiseks 90 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 150 (ükssada viiskümmend) eurot.
6. Välja mõista Toivo Kurmilt H. T. kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Hüvitis tuleb kanda H. T. arveldusarvele nr XXX XXX Bank-is.
7. Välja mõista Toivo Kurmilt kannatanu K. R. kasuks valitud esindajale makstud tasu summas 1296 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot.
8. Toivo Kurmilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 745,20; 2)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot.

9. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb Toivo Kurmil tasuda menetluskulud kokku 1726,20 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 12 osamakse katteks 143,85 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700021575 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-8243“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. Asitõendid – CD-R plaat Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisega (pakend nr HK1) ja DVD-R plaat kannatanu tehtud videosalvestisega (pakend nr TK1), mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus 2 1-21-8243
2. Toivo Kurmi süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema XXX enne kella 03.32 XXX linnas XXX hoovis kasutas füüsilist vägivalda K. R. (R.) ja H. T. (T.) suhtes. Vägivallategu K. R. suhtes seisnes selles, et T. Kurm haaras kaks korda K. R. kaelast, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – kaela muude piirkondade pindmise vigastuse. Vägivallategu H. T. suhtes seisnes selles, et T. Kurm lükkas ümber aiamööbli laua, mis kukkus H. T. peale, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomi ja põrutuse parema põlve piirkonnas. Kohtuotsuse põhjendused
3. Esmalt tuvastatakse, kas leidis aset tegu, milles isikut süüdistatakse (I) ja kas selle teo on toime pannud süüdistatav (II). Seejärel mõistetakse karistus (III) ning lahendatakse tsiviilhagide (IV), menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (V). (I)
4. XXX. aasta suvel elas kannatanu K. R. eramajas aadressil XXX. Sealsesse aeda pääseb läbi maja garaaži ning krundi nurgas on ka väike aiamaja, mida K. R. kasutas tihti vaba aja veetmiseks. Teine kannatanu, H. T., on K. R. XXX. Omavahel suheldakse tihedalt ning H. T. oli XXX majas sage külaline. Naabermajas aadressil XXX elas süüdistatav T. Kurm koos oma XXX.
5. Kohtu ette toodud asjaolud võimaldavad järeldada, et K. R. ja T. Kurmi vahel on aja jooksul lisaks süüdistusaktis kirjeldatule olnud ka muid konflikte. K. R. sõnul olid algselt nende suhted naabritega head, kuid mingist hetkest umbes aasta aega tagasi läksid need aina hullemaks – iga asi häiris neid, aga ilmselt halvenesid suhted eelkõige sellest, kui ühel korral päriselt aiamajas pidu oli. Selle peo eest on kannatanu oma süüd ka tunnistanud ning käinud naabrite ukse taga vabandamas (tl 67).
6. XXX õhtul alates kella kaheksast veetsid K. R. ja H. T. taas aega XXX aiamajas, kus jõid kahe peale hinnanguliselt ära ühe pudeli veini. Kuna K. R. teadis varasemast, et naabreid häirib, kui muusika pole enne kella 23.00 kinni pandud, siis suurt lärmi nad kindlasti ei tekitanud, kuid võis olla vaikne itsitamine. Kuskil kella kahe-kolme vahel avas naabrinaine – kannatanu sõnul ilmselt T. Kurmi XXX – oma teise korruse akna ja karjus üleolevalt, et kas see hirnumine saab järgi jääda. Selle peale vastas K. R., et kui see segab, siis palun kutsugu politsei, kes teeb kindlaks, kas toimub öörahu rikkumine või mitte. Edasi kirjeldas K. R., et kui XXX akna sulges, siis oli päris kõvasti kuulda, kuidas ta oma mehele teatas, et hauguvad raisk ja paar minutit hiljem juba käis maja ees uksepauk, millest oli aru saada, et naaber tuleb välja. Kuna varasemate konfliktide pärast oli politsei K. R. soovitanud soovitatud taolisi olukordi filmida ning ta sai aru, et asi läheb kurjaks, siis mainis ta seda H. T., kes asuski toimuvat filmima (tl 65).
7. H. T. poolt tehtud salvestuse (tl 13-21, videosalvestis tl 24) alguses on näha, kuidas läbi mingi ehitise liigub kiirel sammul aiamaja poole mees. Ta on äärmiselt agressiivne. Vestlus algab järgmiselt. Mees: „Kuule, mida sa mölised siin, ah?“ Naisterahva hääl (tuvastatav kui K. R.): „Kuidas palun?“ Mees: „Mida sa mölised siin, ah?“ Ta kasutab lisaks mehe suguelundit tähistavat sõna, võtab lauast kinni ja tõmbab selle jõuliselt üles. Laud liigub salvestust tegeva inimese suunas. Kuulda on klaasiklirinat. Mehe tekst on kiire, valjuhäälne ja ähvardav. Isik viibib aias vähem kui poolteist minutit ning selle aja jooksul kasutab ta sõna „raisk“ 15 korda, sõna „mölisema“ erinevates lausekombinatsioonides 5 korda, lubab hambad kurku panna, selle putka põlema panna, nimetab K. R. sitaks, debiilikuks, joodikunärakaks ning kasutab 3 1-21-8243 ebatsensuurseid sõnu, mille kordamine kohtuotsuses ei ole hädavajaduseta kohane. Kannatanu K. R. kasutab sisenenud mehega suheldes ebaviisakaid sõnu kahel korral alates salvestise
8. sekundist, pärast seda kui ta on nutma hakanud. Kannatanu H. T. kasutab valdavalt sõna „palun“, kutsub üles viisakusele ja rahu säilitama.
9. Pärast laua ümberlükkamist on salvestusest näha, et K. R. asub H. T. paremal käel. Mees seisab, mõlemad kannatanud tõenäoliselt istuvad. K. R. lubab teatada politseisse. Seepeale lubab mees tal hambad kurku lüüa. K. R. jätkab südika häälega lubadust politseisse pöörduda. Sellel hetkel on näha mehe liikumist, kostub tume müts ja H. T. teeb häälitsuse, mida inimesed kasutavad üldjuhul siis, kui näevad midagi tugevalt häirivat ja/või hirmutavat.
10. K. R. kirjeldas tema suhtes toime pandut järgmiselt: „Alustas ta kogu seda sündmust kägistades, võttis kõrist kinni mul kahel esimesel korral. Ja ilmselt mõttega kolmas kord tal kõrist kinni võtta oli see, aga ta pani rusikaga lõua piirkonda“ (tl 68 p). Kaitsja püüdis kannatanu ütlustes leida vastuolusid, kuna K. R. ütles istungil, et ütles ka politseile, et T. Kurm teda lõi. Avaldamise käigus ilmnes aga, et eeluurimisel ütles ta politseile järgmist: „H. ütles, et naaber lõi mind ka näkku ning mul oli ka näos paistetus, aga mina seda lööki ei mäleta.“ Kohus mingeid kannatanu ütluste usaldusväärsust kõigutavaid vastuolusid ei näe. Märkida tuleb sedagi, et süüdistuses viimati nimetatud löömist T. Kurmile ette ei heideta. H. T. filmis sündmust ning püüdis samal ajal filmimist varjata, kuna kartis peksa saamist. Enda sõnul nägi ta K. R. suhtes toime pandut silmanurgast ja kirjeldab seda järgmiselt: „Ma nägin seda, kuidas ta lõi, käsi käis niimoodi, siis ma nägin, kuidas ta võttis kõrist kinni. Aga see kõik käis nagu, ma ei vaadanud niimoodi, ma ei vaadanud sinnapoole niimoodi. Ja siis ma kuulsin, nagu mul tänase päevani tegelikult kõrvus need helid, kuidas need löögid siis olid.[---]Mina lõpuks, ma vaatasin, et see asi läheb nii hulluks, et nagu korduvalt siis, korduv nagu kaelapigistus ja kõik see. Ma mõtlesin, et kui ma ise praegu hetkel seda kuidagi ei suuda ära lõpetada, ma ei oleks osanud oodata, kuidas see asi siis pärast lõpeb.“ (lk 72)
11. H. T. sõnul lendas ümber lükatud laud vastu tema jalga. K. R. sõnul lükkas aeda jõudnud süüdistatav ilma pikema jututa laua ümber. H. T. pikutas diivani peal ja see laud kukkus nurgaga talle jala peale.
12. Kaitsja on püüdnud kannatanute ütlustes leida erinevaid vastuolusid ning tema hinnangul ei ole sündmuste ebatäpne mäletamine seletav. Kohus sellega ei nõustu. Üldiselt teadaolevalt väheneb pingesituatsioonides inimeste tähelepanuvõime ning samas sündmuses osalejad võivad fikseerida sündmuse kulgu n-ö erinevate vaatenurkade alt. Mõlemad süüdistatavad olid suhteliselt ootamatu ründe all ja situatsioonist väga hirmunud. H. T. tähelepanu oli lisaks suunatud sündmuse salvestamisele ning selle tegevuse varjamisele. Mõningad erinevused kannatanute ütlustes on sellises situatsioonis täiesti ootuspärased.
13. Lisaks on kannatanud vahetult toimunu järel andnud selgitusi tajutu kohta ning ka see on salvestatud. K. R. helistas kohe politseisse. Kaitsja püüdis istungi käigus väita, et K. R. on alkoholiprobleemiga inimene ning ka sellel õhtul oli hulgaliselt tarvitatud alkoholi, sest laua ümber lükkamise järel tehtud piltidelt on näha teisigi alkoholipudeleid. Kuigi piltidelt nähtub tõepoolest kaks lahja alkoholi purki ning vähemalt üks veinipudel (tl 22), ei viita salvestuselt kostuv K. R. hääl erilisele alkoholijoobele. Tema kõnemaneer on samasugune nagu kohtuistungil. Häirekeskusesse tehtud kõnest on kuulda kannatanu nuttu, erutust ja hirmu, mis viitab äsja toimunud sündmuse tugeva mõju all olemisele. Ta püüab Häirekeskuse ametnikule mitmel erineval korral kirjeldada seda, mis juhtus – mida nemad enne tegid ja seda, et siis tuli naaber kallale. Ta räägib Häirekeskusele, mida naaber temaga teha lubas ning see on kattuv teiselt salvestuselt kuulduva aeda sisenenud mehe agressiivse kõne sisuga. Häirekeskusele ütleb 4 1-21-8243 ta ka seda, et mees võttis tal kõrist kinni. Alles peaaegu 5 minutilise kõne lõpu poole hakkab K. R. vaikselt rahunema (tl 2 ja pöördel, helisalvestis tl 23).
14. Kannatanu kirjeldatud sündmuste käik on välja toodud ka Politsei- ja Piirivalveameti sündmuse protokoll-arvestuskaardil ja patrullitalituse teenistuslehel, milles on märgitud XXX toimunud sündmuse kohta kokkuvõtlikult järgmist: Naaber tuli kallale ja lubas teataja aiamaja põlema panna. Teataja tunnistab, et oli sõbrannaga sosistanud aias, naabrit see häiris. /…/ Lisaks oli naaber teataja kõrist kinni võtnud, pigistanud, kael valutab. /…/ Naaber sõimas teatajat joodikuks ja lõhkus tema vara ning tuli kallale. Videos on see kõik olemas. Seda on enne ka juhtunud. /…/ (tl 1 ja pöördel); Väidetavalt olid K. ja H. istunud aiamajas ja õhtut nautinud, kui nende juurde tuli kõrvalmajast naaber XXX Toivo, kes oli väga agressiivselt meelestatud. H. filmis telefoniga kogu sündmust. /…/ Mees haaras kahe käega lauast ja kukutas selle H. vastu põlve, millest H. tekkis paremale põlvele hematoom ja ta tundis valu. Seejärel ähvardas mees „selle putka põlema panna“ ja veel mõne fraasiga. Naisterahvad tundsid hirmu oma elule ja tervisele. Toivo haaras K. kaelast, tekitades temale valu ja hematoomi/marrastuse ning lõi K. vähemalt ühel korral käega näo piirkonda, mille tagajärjel tekkis K. parema silma alla hematoom. /…/ K. sõnul on tegemist väga pahatahtlike naabritega, pidevalt ütlevad halvasti ja ei salli K. ega tema perekonda (tl 3).
15. Kohtu hinnangul on kannatanute ütlused usaldusväärsed. Kuigi sündmuse salvestus aiamajas toimunu kohta on halva pildikvaliteediga, ei nähtu ega kuuldu sellelt midagi, millega kannatanute ütlused oleksid vastuolus. Veel toimunu vahetu mõju all olnuna edastati info Häirekeskusele ja umbes tund aega hiljem ka kohale sõitnud politseipatrullile. Kaitsja viitas istungil, et kannatanud ei suuda täpselt kirjeldada, millises järjekorras vägivalla kasutamine toimus. Kohtu hinnangul on pingesituatsioonis sündmuste täpse järjestuse ja kõikide detailide mittefikseerimine igati normaalne nähtus.
16. Süüdistuse kohaselt põhjustasid mõlemad teod kannatanutele valu ja vigastusi. Sündmuskohale saabunud patrull on teinud fotod K. R. näost ja kaelast (tl 4-5), millelt nähtub punetus. XXX Kliinikumi epikriisis nr XXX on fikseeritud patsiendi ütlused toimunu kohta. Objektiivse leiuna on märgitud kaelal lateraalselt üksikud petehhiad, mis on patsiendi sõnul kägistamise piirkond ja palpatsioonil kaela pehmed koed bilateraalselt väheselt valulikud (tl 79). Eesti Keele Instituudi võõrsõnade leksikoni kohaselt on petehhia täppverevalum (http://kn.eki.ee/?Q=petehhia).
17. H. T. sõnul siis, kui laud talle vastu jalga lendas, tundis ta, et sai pihta. Šokk oli nii suur, et ta ei osanud mingit valu sellel hetkel tunda. Mingil hetkel tekkis põlve juurde paistetus ja ta hakkas lonkama (tl 71 p). H. T. fikseeriti XXX Kliinikumis põlve lateraalsel küljel liigespilu kõrgusel hematoom ja mõõdukas palpatoorne valulikkus. Diagnoosiks märgiti põlvekontusioon ehk põrutus (tl 10-12).
18. Nii tervisekahjustus kui ka valu on KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13.08.
19. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt RKKKo 5 1-21-8243 1-18-7833, p 22 koos edasiste viidetega). Seega on ka hematoomid käsitatavad kehavigastusena KarS § 121 tähenduses, sest kudede vaheline verevarustus on füüsilise mõjutamise teel häirunud.
20. Valu kui KarS § 121 koosseisulise tunnuse osas on Riigikohus märkinud järgmist. Riigikohtu varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda KarS § 121 järgi karistatavat tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. [---] Järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust (RKKKo 3-1-1-29-15, p 11).
21. Nii K. R. kui ka H. T. esinesid kohtu hinnangul T. Kurmi tegude tagajärjel valuaistingud, sellele viitavad juba haiglas tuvastatud objektiivsed füüsilised mõjutused (K. R. puhul üksikud petehhiad ja kaela pehmete kudede vähene valulikkus ning H. T. puhul hematoom ja mõõdukas valulikkus.) Nagu eelnevalt nimetatud, on hematoomid käsitatavad kehavigastusena. (II)
22. T. Kurm talle ette heidetava teo toime panemist ei tunnista. Kaitsja väitel on tegemist kannatanute poolt koordineeritud ütluste andmisega. T. Kurm oli enda sõnul sellel ööl üldse maakodus. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo 4-16-6037, p 20 koos edasiste viidetega). T. Kurm enda teises kohas asumise väite kinnituseks tõendeid ei esitanud.
23. Kohtu hinnangul on väljaspool igasugust kahtlust leidnud tõendamist, et teo pani toime just T. Kurm.
24. H. T. alustas sündmuse salvestamist mõned sekundid enne seda, kui mees nende juurde jõudis. Salvestuselt on kuulda, kuidas K. R. ütleb: „Tuleb kallale mulle veel nii. Vaata ta olekut.“ Kohtu hinnangul nähtub sellest, et mehe aeda sisenemine ja järgnev agressiivsus ei olnud kannatanutele üllatus. H. T. sõnul ütles naabermajast naine midagi, siis käis pauguga 6 1-21-8243 kinni naabermaja uks ja mees jõudis nende aeda. Vaidlus selle üle, et naabermajas elas süüdistatav, puudub.
25. Kohtuistungil üle kuulatud isikute ütlustest järeldab kohus, et K. R. aeda sisenemine eeldas XXX maja garaažist läbiminekut. Üldjuhul teab selliseid käiguteid aga vaid selline inimene, kes on naaberkruntide oludega eelnevalt tuttav. Isikutevaheline vestlus algas mistahes tutvustuse või sissejuhatuseta, mis viitab taaskord sellele, et üksteist tunti. Üsna sõnavahetuse alguses küsib mees: „Lõppeb see ära ükskord see joomine vä?“ Nimetatu viitab, et tegemist on olukorraga, mis on samade isikute vahel juba varem probleemiks olnud. Veel teatab mees, et „Teised elavad ka siin, raisk“, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et isik peab elama lähikonnas. K. R. lubab korduvalt mehe politseisse anda või avalduse teha, samuti viitab ta mehe relvaloale. Tema kõneviisist selgub üheselt, et ta tunneb salvestuselt kuuldavat ja nähtuvat inimest. Asjaolu, et teda rünnanud isiku näol oli tegemist just T. Kurmiga, on K. R. kinnitanud ka kohtuistungil: „Ma olen seal seitse aastat elanud ja kui ma iga päev teda üle aia näen või maja ees, siis ma olen kindel selles.“ (tl 66)
26. Salvestuse esmakordsel vaatamisel tundub, et mehe hääl viitab T. Kurmist tunduvalt nooremale inimesele ning samuti on ta saalis viibinud T. Kurmist kogukam. Salvestuse
27. sekundil on selgemalt näha mehe nägu ning see, et tegemist ei ole noore inimesega. Pool aastat on piisavalt pikk aeg selleks, et kehakaalu muutus välja paistaks.
28. Kohtule esitati tõendina süüdistatava poolt Häirekeskusele tehtud kõne kohta juhtumi protokoll. End T. Kurmiks nimetav isik teatab, et XXX pannakse pidu, pidutsetakse igal nädalavahetusel ning probleem on korduv. Arvestuskaardil on märge: Teataja on ärritunud, väidetavalt politsei ei täida oma kohustusi/ülesandeid ja teataja sõnul tema varsti läheb annab seal kõigile peksa, kuna politsei probleemi ei lahenda. Teatajal soovitatud lahendada probleem rahumeelselt ega (mitte) minna isikutele rusikatega kallale. Ilmneb ka, et teataja ise kõne tegemise ajal läheduses ei viibi, vaid sõidab suvilast kodu poole.
29. Kohus soovis seda salvestist uurida ning määras

297 lg 1 sätestatud korras tõendite täiendava kogumise. T. Kurmi tegutsemisviis ja kasutatud väljendid asetuvad äratuntavasse seosesse XXX aias viibinud mehe käitumisviisi ja kasutatud väljenditega. Juba kõne algusest teatas ta, et politsei löögu need parmud laiali, muidu ta lihtsalt peksab nad ise läbi. Ta kasutab korduvalt sõnu „mölisema“ ja „kuradi“.

1. Lisaks tuleb märkida, et nii Häirekeskuse salvestuselt kui ka kohtuistungi salvestuselt (eriti viimase sõna alguses) on kosta T. Kurmi nasaalne, kergelt tõusvate sõnalõppudega hääl. Samasugune kostub ka H. T. tehtud salvestuselt.
2. Lõpetuseks – aeda tulnud isiku tuvastasid T. Kurmina mõlemad kannatanud. K. R. on selles majas elanud aastaid ning H. T. on seal sage külaline. Mõlemad väitsid kahtlusteta, et tegemist on naabermaja elanikuga.
3. Kaitsja püüdis kannatanu K. R. näidata kui alkoholi liigtarbivat ja pidevalt pidutsevat isikut. Tõepoolest, ümber lükatud lauast tehtud fotol nähtub teisigi alkoholipudeleid. Kannatanute sõnul jõid nad sellel päeval pudeli veini ja teised pudelid võivad pärineda varasematest koosviibimistest. Kohtus uuriti salvestist kõnest, mille K. R. tegi Häirekeskusele vahetult peale intsidendi lõppemist. Tema kõneviis ja artikulatsioon olid samasugused kohtuistungil antud ütlustes tajutuga. Kannatanute joobe tuvastamist ei pidanud vajalikuks ka kohapeale saabunud politsei. Samuti ei olnud jääknähtudele viiteid meditsiinidokumentides. Kohus seega ei leia kinnitust väitele, et tegemist on alkoholi liigtarvitava ja sellega naabrite elu 7 1-21-8243 pidevalt segava inimesega. Olulisim on aga see, et aeda sisenenud T. Kurmi salvestiselt nähtuv käitumine ei ole aktsepteeritav mitte ühegi inimese (olgu see siis mees või naine, kaine või joobes) suhtes.
4. KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kohus on seisukohal, et T. Kurm pani kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. T. Kurmi teokirjeldus – kaelast kinni haaramine ja raske eseme hooga vastu teist inimest lükkamine viitab vähemalt otsesele tahtlusele. Kohtu hinnangul saab selliseid tegusid toime panna üksnes tahtega kellelegi vähemalt valu põhjustada.
5. Kohus ei tuvastanud T. Kurmi teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. T. Kurm on ka süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III)
6. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või üheaastase vangistuse.
7. Kohus ei pea karistusliigina rahalist karistust võimalikuks. Esiteks ei võimalda seda T. Kurmi süü suurus ning teiseks on rahalise karistuse puhul tõenäoline selle täitmise võimatus. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli aastal XXX T. Kurmi aasta netosissetulek XXX eurot (tl 26). Kuigi XXX teostatud töötamise registri päringu kohaselt ei olnud T. Kurmil kehtivaid töölepinguid, avaldas ta kohtuistungil siiski, et töötab XXX XXX. Töötamise registri andmetest saab aga järeldada, et T. Kurmi tööga hõivatus on olnud vähemalt viimasel ajal katkendlik ning seetõttu on keeruline prognoosida ka tema muude kohustuste taustal rahalise karistuse kohase täitmise võimalikkust. Isegi kui T. Kurm käesoleval hetkel XXX töötab, on eelmainitud päringu kohaselt tema eelmine tööleping samas ettevõttes lõppenud XXX.
8. Karistuse mõistmisel arvestatakse KarS § 56 lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
9. Teo toimepanemise asjaolude tõttu loeb kohus T. Kurmi teosüüd vähemalt keskmiseks. Oma tegevusega põhjustas T. Kurm valu kahele naisterahvale. Tema tegevus oli lisaks suunatud kannatanute hirmutamisele, mis selgelt ka õnnestus. Kannatanu K. R. kirjeldab, kuidas ta pärast juhtunut ei julgenud naabrimehe kodus oleku ajal enam XXX aeda minna ning julges seda teha alles siis, kuid naabrimehe autot ei näinud. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus T. Kurmi teos tuvastanud.
10. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on T. Kurmil kohtuotsuse tegemise ajaks jäänud üks kehtiv väärteokaristus 8 1-21-8243 (tl 35). See on teiseliigilise teo eest ja seega karistuse mõistmisel tähendust ei oma. Üldjuhul loetakse puuduvate kriminaalkaristuste korral karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks. T. Kurmi puhul kohus nii positiivselt meelestatud ei ole. Teo toimepanemise asjaolud – hommikupoole ööd pikema sissejuhatuseta toimuv rünne endast silmnähtavalt nõrgemate inimeste vastu ja Häirekeskusele tehtav avaldus – kas saaksite politseile selgitada, et nad oma tööd teeksid, mitte ei sööks siin niisama rahva kulul – viitab väga suurele enesekesksusele, mis on kombineeritud lugupidamatusega õiguskorra suhtes. Sellistes oludes prognoosib kohus karistuse eripreventiivsele mõjule allumist keskmisest mõnevõrra halvemaks.
11. Lisaks eripreventsioonile arvestab kohus karistuse mõistmisel ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on igal inimesel õigus end oma kodus turvaliselt tunda. Üleüldine kartus, et naabermajast võib igal hetkel väljuda agressiivselt meelestatud naaber või et sõbrannaga suveõhtu aias veetmine lõppeb vägivalla ohvriks sattumisega, ei ole aktsepteeritav, mistõttu mõjuvad üldpreventiivsed kaalutlused selles asjas karistust suurendavalt.
12. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus T. Kurmi süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 8 kuud vangistust.
13. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus karistuse individualiseerimise viisist. Karistuse koheseks reaalseks ära kandmiseks kohus vajadust ei näe, sest süüdistatavat ei ole varasemalt samaliigiliste kuritegude eest reaalse vangistusega karistatud. Järelikult tuleb isikule anda esmalt võimalus kanda karistust vabaduses. Kohtu hinnangul vajab T. Kurm tuge ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisreeglite mõtestamisel. Seda saab pakkuda kriminaalhooldus koos sotsiaalprogrammiga. Käitumiskontrolli kestuseks peab kohus vajalikuks määrata 1 aastat ja 3 kuud, sest lühem ajavahemik ei pruugi olla hoiakute muutmiseks ja uute samalaadsete tegude riski maandamiseks piisav.
14. KarS § 74 lg 1, 3 alusel kohustab kohus T. Kurmi alluma 1 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ja läbima KarS § 75 lg 2 p 8 alusel viha juhtimist käsitleva sotsiaalprogrammi kriminaalhooldusametniku äranägemisel. (IV)
15. Kriminaalasjas on T. Kurmi vastu esitatud kaks tsiviilhagi. K. R. esindaja vandeadvokaat Anu Vilt esitas 28.09.2020 T. Kurmi vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 90 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot (tl 47-48).
16. Nimelt lõhkus T. Kurm aialaua ümberlükkamisega selle peal olnud esemed ning kahjustas põrandat. Tekitatud varaline kahju kogusummas 90 eurot koosneb järgmisest esemetest: suur klaasist küünlalatern (25 eurot), rippuv viie väikese purgiga küünlaalus (15 eurot), rikutud laudlina (5 eurot), 10 väikest küünlajalga (10 eurot), põranda parandus (25 eurot), taksosõit EMO-sse (5 eurot) ja EMO visiiditasu (5 eurot).
17. Mittevaralise kahju osas leiab kannatanu, et T. Kurmi agressiivne käitumine, mis päädis füüsilise rünnakuga, põhjustas talle suurt hirmu ning muret enda elu ja tervise pärast. T. Kurm haaras rünnaku käigus kannatanu kaelast, millega põhjustas talle füüsilist valu ja kehavigastusi, s.o kaela piirkonna pindmisi vigastusi. Pärast vahejuhtumit tunneb kannatanu tõsist hirmu enda naabri ees ja püüab temaga mitte kohtuda. Tänaseni kardab ta, et T. Kurm võib taas tema või tema pereliikmetega vägivaldselt käituda, mistõttu on häiritud tugevalt tema turvatunne, sealhulgas enda kodus. Mittevaralise kahju suuruseks hindab K. R. 1500 eurot ning palub 9 1-21-8243 alternatiivselt, et juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist 1500 euro suuruses summas, mõistetaks see välja kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palub K. R. süüdistatavalt välja mõista talle tekkinud menetluskulud, mille kohus lahendab nõude olemusest tulenevalt käesoleva otsuse IV osas.
18. H. T. esitas 17.11.2020 T. Kurmi vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot (tl 49-50). Hagiavalduse kohaselt põhjustas T. Kurmi poolt toime pandud kallaletung ja tekitatud kehavigastused talle nii füüsilist valu kui ka vaimseid kannatusi. T. Kurmi käitumise tõttu oli tal suur hirm enda elu pärast. Kuni tänase päevani kardab ta süüdistatavat ega julge oma sõbranna juures liikuda. T. Kurm vigastas laua ümber lükkamisega tema jalga, mis on fikseeritud politsei ja erakorralise meditsiini osakonnas. Kogu see juhtum on põhjustanud talle tänaseni lisastressi ning muutnud tema igapäevast tegevust, langetades seejuures märgatavalt tema elukvaliteeti.
19. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 5 alusel õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või omandi või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 130 lg 1 ja § 132 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Mittevaralise kahju hüvitamise erisusena märgib VÕS § 134 lg 2, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
20. Varalise kahju nõude osas leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust see, et T. Kurm lükkas ümber K. R. aias olnud laua ning salvestiselt kostub asjade purunemisele viitav klaasiklirin. Hageja väidetud esemed on aiamajades ja puhkenurkades tavalised. K. R. ei ole esitanud tõendeid nende esemete maksumuse kohta, kuid esitas istungil sisulise väite, et tegemist on selliste asjade tavapärase hinnaga. Nii tsiviilkohtumenetluse seadustik (§ 229 lg 2) kui ka

võimaldavad kohtus valetamise tagajärgede eest hoiatatud kannatanu ütlusi käsitada tõendina.

1. Ka on visiiditasu ja haiglasse minekuks tehtud transpordikulutused vägivallakuriteo ohvriks sattunud isiku puhul põhjendatud. Kohus ei täheldanud ühtegi sellist nõuet, mis annaks aluse kahju suurust kahtluse alla seada. K. R. hagi varalise kahju 90 euro nõudes kuulub rahuldamisele.
2. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kostja vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 järgi, siis tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi alati kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19). 10 1-21-8243
3. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 134 lg 5 järgi mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. T. Kurmi teo tagajärjel kannatanutele tekkinud tervisekahjustused olid väga kerged. Samas tema suhtumine kannatanutesse ei võimalda täiesti minimaalse hüvitise mõistmist. Kohus peab kahju tekitamise asjaoludele, üldisele heaolutasemele ning hüvitiste suuruse osas tekkinud kohtupraktikat arvestades mõista T. Kurmilt kummagi kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja 150 eurot. (V) 49.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

1. T. Kurmi kaitsjale vandeadvokaat Marko Paabumetsale on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 97,20 euro ulatuses (tl 29-31). Kohtumenetluses esitas M. Paabumets tasutaotlused summas 648 ja 97,20 eurot, mille kohus rahuldas täielikult (tl 61 ja pöördel). Seega on T. Kurmi kaitsja tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 745,20 (97,20 + 648) eurot.
2. Kannatanu K. R. esindaja vandeadvokaat Anu Vilt on tsiviilhagis taotlenud jätta kõik kannatanu menetluskulud süüdistatava kanda. OÜ Advokaadibüroo Sirje Must poolt 20.10.2021 väljastatud arve nr XXX kohaselt osutati K. R. tsiviilhagi koostamise tarbeks kokku 4 tundi õigusabi tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks. Kokku on see 576 eurot ning see on 26.10.2021 maksekorralduse kohaselt ka tasutud (tl 27-28). Kohtumenetluses osalemise tasu on 14.02.2022 esitatud arve nr XXX kohaselt kogusummas 720 eurot (5 tundi * 120 eurot + käibemaks) (tl 59). Riigikohus on aktsepteerinud mõistliku suurusega tasuna tunnihinnana maksimaalselt 140 eurot + käibemaks (vt nt RKKKo 1-17-2359/122, p 69-70 ja RKKKo 1-192585/57, p 10). Kohus hindab kogu menetluse raames tekkinud kannatanu õigusabikulu põhjendatuks ning mõistab selle summa süüdistatavalt välja. 52.

§ 175

lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. T. Kurmile etteheidetud kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

1. jaanuarist
2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on seega 1,5 x 654, s.o 981 eurot.
3. Kokku on T. Kurmi riigile hüvitatavad menetluskulud 1726,20 (97,20 + 648 + 981) eurot. 54.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust, peab kohus võimalikuks nende tasumise ajatada ühele aastale. Selliste kulude tasumine ühe kuu jooksul on 11 1-21-8243 ka keskmist palka saavale isikule keeruline. Lisaks tuleb süüdistataval hüvitada tsiviilhagid. Lõppastmes on oluline, et menetluskulud saaksid tasutud ja ajatamine võimaldab seda ilma täitemenetluse kulude lisandumiseta. 55. Kriminaalasja juures olevad andmekandjad, s.o ühe CD-R plaadi, millel XXX Häirekeskusesse tehtud kõne helisalvestis (pakend nr HK1) ning ühe DVD-R plaadi, millel kannatanu H. T. XXX tehtud videofail (pakend nr TK1) jätab kohus

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 12