← Eesti

1-22-1731/22

Obsah (11)§ 120§ 184§ 424§ 64§ 68§ 65§ 73§ 75§ 751§ 78§ 3312

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1731 (19278001355) Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekr

§ 120

lg 1, § 184 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi (kohtusse kriminaalasi saadetud üldmenetluses) kokkuleppemenetluses Marek Pülsü isikukood: 37803200264 kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX elukoht: XXX asukoht: XXX Vangla haridus: XXX tegevusala: XXX, XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistamata kontaktandmed: e-post: XXX tõkend vahistamine kohaldatud alates 03.02.2022.a riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Marek Pülsü

§ 120lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Marek Pülsü

§ 184lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Marek Pülsü

§ 424

lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista Marek Pülsüle liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.08.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Marek Pülsüle käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 26.06.2019.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-5262 mõistetud karistuse 4 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 73

lg 2, 3, 4 ja § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust, mille kandmise aja algust lugeda

§ 68lg 1 alusel alates Marek Pülsü kinnipidamisest 03.02.2022.a.

Ülejäänud karistuse osa, s.o 2 (kahe) aasta 25 (kahekümne viie ) päeva pikkust vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Marek Pülsü ei pane 3 (aasta) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Marek Pülsü on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Marek Pülsü kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Marek Pülsü kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751

lg 1, 3 alusel on Marek Pülsü kohustatud alluma 6 (kuue) kuu jooksul elektroonilisele valvele. Marek Pülsü on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamisele.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.06.2022.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuste täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

  1. Tõkend vahistamine tühistada peale seda kui Marek Pülsü on ära kandnud käesoleva kohtuotsusega mõistetud kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse, so 5 kuu pikkuse vangistuse.
  2. Lähenemiskeeld VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Marek Pülsü suhtes lähenemiskeeldu 3 (kolmeks) aastaks, keelates tal lähenemise kannatanu H. P. (IK XXX) lähemale kui 100 m, sealhulgas lähenemise kannatanu elukohale XXX ning teadaolevale töökohale. Juhuslikul kohtumisel on Marek Pülsü kohustatud H. P. kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt ühesaja

(100)meetri kaugusele. 2
(8)Marek Pülsüle kohaldatud lähenemiskeeld ei kohaldu H. P. suhtes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides ning olukorras, kus Marek Pülsü viibib koos XXX XXX E. P. (sünd XXX) ja L. P. (sünd XXX) vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale (käesoleval ajal vastavalt 10.02.2020.a. Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 2-19-12772 määratud suhtluskorrale). Olukorras, kus Marek Pülsü viibib XXX, lubada tal viibida H. P. lähemal kui 100 meetrit, kui H. P. annab lapsed või võtab nad Marek Pülsült vastu või kui H. P. soovib viibida kohtumiste juures. Samuti keelab kohus Marek Pülsül igasuguse suhtlemise H. P. kaugsidevahendite teel, sealhulgas helistada telefoniga, saata sõnumid, saata kirju postiga või elektronkirju ja suhelda interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Skype jms) kaudu. Kohus lubab Marek Pülsül võtta H. P. ühendust interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale (käesoleval ajal vastavalt 10.02.2020.a. Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 2-19-12772 määratud ajal ja viisil), mille kohaselt Marek Pülsül on õigus suhelda XXX ja kirjutada H. P. elektronkirju aadressile XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku leppida kohtumist XXX. Sellisel juhul tohib Marek Pülsü suhelda H. P. ainult teemadel, mis puudutavad XXX ja selle korraldamist.

§ 3312

sätestab kriminaalvastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest.

  1. Asitõendid/salvestised  CD plaat (häirekeskuse kõne) salvestustega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.  CD plaat (XXX linna turvakaamera) salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
  2. Menetluskulu/makseinfo: KrMS § 175 lg 1 p-de 3,4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Marek Pülsült menetluskulud summas 2687,40 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse eurot nelikümmend senti) eurot alljärgnevalt:    ekspertiisitasud ja joobe tuvastamise tasu 420 eurot; sundraha 1635 eurot; kaitsjatasu 632,40 eurot. Võimaldada Marek Pülsül menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99922700022448 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
  3. Kannatanu teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu H. P. (P.) (isikukood XXX, e-post: XXX) Marek Pülsü ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. 3

(8)Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Marek Pülsüt (Pülsü) selles, et ta ähvardas korduvalt oma XXX H. P. järgnevalt: - XXX.a. kell 12:48 tervisekahjustuse tekitamisega, saates enda Facebook Messengeri konto alt H. P. Facebook Messengeri sõnumi sisuga: „XXX..“. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma tervisele; - XXX.a. kella 17:36 paiku tapmisega, saates enda Facebook Messengeri konto alt H. P. Facebook Messengeri sõnumi sisuga: „XXX.. XXX“. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - XXX.a. kell 23:49 tapmisega, saates enda Facebook Messengeri konto alt H. P. Facebook Messengeri sõnumi sisuga: „XXX“. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - XXX.a. kell 15:01 tervisekahjustuse tekitamisega, saates enda telefoninumbrilt XXX sõnumi H. P. numbrile +XXX sisuga: „XXX“; „XXX“. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma tervisele; - XXX.a. tapmisega, saates enda telefoninumbrilt XXX sõnumi H. P. numbrile XXX sisuga: „XXX..XXX…XXX!!“ kell 15:13; „XXX“;, „XXX“, „XXX“ kell 15:14; „XXX“ kell 15:15; „XXX!“ kell 15:16; „XXX“, „XXX..“ kell 15:17; „XXX“ kell 15:
  1. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - XXX.a. tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega saates enda telefoninumbrilt XXX sõnumi H. P. numbrile XXX sisuga: „XXX…XXX…XXX…“ kell 21:27 ja „XXX.. XXX.. XXX..“ kell 21:
  2. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - XXX.a. kell 15:46 H. P. XXX tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes selles, et saatis enda Facebook Messengeri konto alt H. P. Facebook Messengeri sõnumid sisuga: „XXX..XXX..XXX.. XXX..XXX..; XXX..“. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - XXX.a. kell 15:46 tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes selles, et saatis enda Facebook Messengeri konto alt H. P. Facebook Messengeri sõnumid sisuga: „XXX…XXX ☺ ☺“; „XXX..XXX..“; „XXX.. ☺“; „XXX..; „XXX... XXX…XXX.“. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele; - XXX.a. kell 20:29 tapmise ja tervisekahjustuse ähvardamisega, mis seisnes selles, et saatis enda Facebook Messengeri konto alt H. P. Facebook Messengeri kontole sõnumid sisuga: 4
(8)„XXX!!! XXX!!XXX“. Arvestades Marek Pülsü varasemat vaimset vägivalda kannatanu suhtes oli H. P. hirm ähvarduse täideviimise ees ning ta tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani Marek Pülsü toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisi, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Veel süüdistatakse Marek Pülsüt selles, et omandas tuvastamata ajal, kohast ja isikult vähemalt 35,9 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB), millest ühe tarvitamiskoguse (üks keskmine tarvitamiskogus 1,6 g) tarvitas ära enne kui ta XXX kinni peeti ning eelpool toodud kogusest värvusetut läbipaistvat viskoosset vedelikku massiga 62,27 grammi, mis sisaldas 58% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 29,8 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) ja värvusetut läbipaistvat viskoosset vedelikku massiga 9,41 grammi, mis sisaldas 58% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 4,5 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB), hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos XXX XXX registreerimismärgiga XXX kuni politsei need XXX XXX juures ära võttis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 8 Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Gammahüdroksüvõihappe (GHB) puhul on selliseks koguseks 16 grammi. Sellega pani Marek Pülsü toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses. Veel süüdistatakse Marek Pülsüt selles, et tema isikuna, keda on 26.06.2019. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 1-19-5262/4 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille karistus ei ole kustunud, juhtis XXX.a kella 06:00 paiku XXX linnas XXX tänaval joobeseisundis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles tarvitanud narkootilist ainet GHB, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Marek Pülsü rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning Korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mis sätestab, et joobeseisund on narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse 36 lg 4 p 2 järgi on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Marek Pülsü toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas karistuses:

§ 120lg 1 järgi kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Marek Pülsüle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 5

(8)

§ 184

lg 1 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Marek Pülsüle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 424

lg 2 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Marek Pülsüle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.08.2019.a (s.o 2 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Marek Pülsüle käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 26.06.2019.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega nr 1-19-5262 mõistetud karistuse 4 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 73

lg 4 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust. 5 kuu vangistuse kandmise aja algust lugeda

§ 68lg 1 alusel alates Marek Pülsü kinnipidamisest 03.02.2022.a.

Ülejäänud karistuse osa, s.o 2 (kahe) aasta 25 (kahekümne viie )päeva pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Marek Pülsü ei pane 3 (aasta) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 5) kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Marek Pülsü kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Marek Pülsü kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751

lg 1, 3 alusel on Marek Pülsü kohustatud alluma 6 (kuue) kuu jooksul elektroonilisele valvele. Marek Pülsü on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Marek Pülsü (IK 37803200264) suhtes lähenemiskeeldu 3 (kolmeks) aastaks, keelates tal lähenemise kannatanu H. P. (IK XXX) lähemale kui 100 m, sealhulgas lähenemise kannatanu elukohale XXX ning teadaolevale töökohale. Juhuslikul kohtumisel on Marek Pülsü kohustatud H. P. kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt ühesaja

(100)meetri kaugusele. Marek Pülsüle kohaldatud lähenemiskeeld ei kohaldu H. P. suhtes riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides ning olukorras, kus Marek Pülsü viibib koos XXX E. P. (sünd XXX) ja L. P. (sünd XXX) vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale (käesoleval ajal vastavalt 10.02.2020.a. Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 2-19-12772 määratud suhtluskorrale). Olukorras, kus Marek Pülsü viibib XXX, lubada tal viibida H. P. lähemal kui 6
(8)100 meetrit, kui H. P. annab XXX või võtab nad Marek Pülsült vastu või kui H. P. soovib viibida kohtumiste juures. Samuti keelata Marek Pülsül igasugune suhtlemine H. P. kaugsidevahendite teel, sealhulgas helistada telefoniga, saata sõnumid, saata kirju postiga või elektronkirju ja suhelda interneti suhtluskeskkondade (Facebook, Skype jms) kaudu. Lubada Marek Pülsül võtta H. P. ühendust interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale(käesoleval ajal vastavalt 10.02.2020.a. Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 2-19-12772 määratud ajal ja viisil), mille kohaselt Marek Pülsül on õigus suhelda XXX ja kirjutada H. P. elektronkirju aadressile XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku leppida kohtumist XXX. Sellisel juhul tohib Marek Pülsü suhelda H. P. ainult teemadel, mis puudutavad XXX suhtlemist ja selle korraldamist. Käesolevas kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: 1) kaitsja Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 194,40 + eurot, millele lisanduvad kaitsjakulud kohtumenetluses; 2) ekspertiisi ja joobe tuvastamise kulud 420 eurot (joobeseisundi tuvastamine 35+70 (tl 35); hinnang joobe kohta 52 (tl 35), ekspertiiside maksumused 168+95 (tl 48,176); 3) KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot. Menetluskulud kokku on 2249,40 eurot, millele lisanduvad kaitsjakulud kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb Marek Pülsü väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid on kriminaalasjas järgmised: - CD plaat (häirekeskuse kõne) salvestustega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. - CD plaat (XXX linna turvakaamera) salvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Marek Pülsü süüditunnistamiseks

§ 120lg 1, § 184 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi.

Seega tuleb Marek Pülsü süüdi tunnistada

§ 120

lg 1, § 184 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus leiab, et tulenevalt Marek Pülsüle etteheidetavate tegude iseloomust, on lähenemiskeeld kannatanu H. P. isikuõiguste kaitseks täielikult põhjendatud ning puuduvad takistused lähenemiskeelu kohaldamiseks. 7

(8)(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.