KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4251 (20284000146) Kohtulahend Tartu Maakohtu 19.11.2020 otsus Randar Naruson

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest koheselt ärakandmisele 20 päeva vangistust, ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 10 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Randar Naruson (isikukood: 38802116026; elukoht: xxxx xxx xx-x xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada

§ 74

lg 4 alusel Randar Narusonile määratud katseaega 6 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. mai
3. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
4. Randar Naruson on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-4251 Tartu Maakohtu 19.11.2020 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 20 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Randar Narusonile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva ei pöörata täitmisele, kui Randar Naruson ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“.

§ 75

lg 4 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

1. Kriminaalhooldaja on 27.06.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Randar Narusoni kohta. Ettekandest nähtuvalt on Randar Naruson rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine R. Narusoniga 16.12.2020, kui hooldusalune tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 30 registreerimist. 2 korral on R. Naruson ilmunud registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. 16.12.2020 toimunud esmakohtumisel tuvastati isikul joove, kui isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,575 mg/l. Suusõnaliselt selgitas isik, et sai kohtuotsusest aru, et kõik lisakohustused hakkavad kehtima peale šokivangistuse kandmist. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Registreerimisel 13.06.2022 tuvastati R. Narusonil alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,360 mg/l kohta. Seletuses põhjendas isik joovet, et 11.06.2022 õel külas olles tarvitas alkoholi, järgmisel päeval jõi tervise parandamiseks õlut. Alkoholi tarvitamist põhjendas isik tütre surma-aastapäeva ja magamatusest põhjustatud stressiga. Kokku on kohustust - mitte tarvitada alkoholi kontrollitud 10 korral, millest 2 korral on tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused. R. Naruson vabanes šokivangistusest 17.01.
2. Riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames pöördus R. Naruson SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 18.02.
3. Vastuvõtul kinnitas R. Naruson, et ei soovi alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega nõustamist. Laboratoorse vereanalüüsi esimese tulemuse esitas R. Naruson 20.01.
4. Alkoholi liigtarvitamisele viitav CDT näit oli 0,9%, mis on lubatu piires. Kokku on hooldusalune esitanud 7 vereanalüüsi tulemused. 18.03.2021 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,6%. Alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas vereanalüüsis peab alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT olema väiksem kui 1,3%. Sel ajal töötanud ametnik on viidanud, et CDT vahemikus 1,3% – 1,6% on Synlabi labori hinnangul piiripealne, mitte patoloogiale viitav. Viidi läbi põhjalik vestlus alkoholi tarbimise keelatusest. 04.06.2021 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 9,4%. Seletuses kirjutas isik, et tarbis alkoholi tütre matuste pärast. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 04.02.2021 kinnitati Randar Narusoni juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Hooldusalune planeeriti sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Nimetatud programmi eesmärk on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse. R. Naruson läbis programmi perioodil 28.04.2021–12.07.
5. Programmi läbiviija hinnangul osales R. Naruson grupitundides pigem kuulaja rollis, kuid individuaalsel vestlusel 2 avanes rohkem ning oli näha, et isik on motiveeritud alkoholi tarbimist vähendama, kuid komistuskivideks on saanud perekonnas aset leidnud traagilised sündmused. Kohus on mõistnud R. Narusoni süüdi ning jätnud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdimõistetu kriminaalhooldusele. R. Naruson on katseajal olnud igati koostööaldis ning püüdnud täita talle määratud kohustusi. R. Narusoni pere tabanud traagiline sündmus on pannud isiku emotsionaalselt raskesse olukorda, kus ta toetas elukaaslast ning alaealist last, kuid ise murdus ning otsis abi alkoholist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võimaldab käitumiskontrolli tähtaja pikendamine R. Narusonil näidata, et suudab paremini ellu rakendada „Eluviisitreeningus“ õpitut ning pöörduda professionaalse abi saamiseks SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse ning läbida alkoholi sõltuvusravi. R. Naruson on sellekohase nõusoleku andnud ning teadvustanud, et tagasilanguste vältimiseks vajab ravi. Tulenevalt eeltoodust on ametnik teinud ettepaneku pikendada Randar Narusonile määratud käitumiskontrolli tähtaega 6 kuu võrra, kuni 19.05.
6. KOHTU PÕHJENDUSED
7. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 19.11.2020 otsusega on Randar Naruson süüdi mõistetud

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et 3 mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 20 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Randar Narusonile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva ei pöörata täitmisele, kui Randar Naruson ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“.

§ 75

lg 4 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 5. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu Randar Naruson on rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 13.06.

1. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 13.06.2022 kohaselt on kriminaalhooldusosakonnas indikaatorvahend Alcovisor Mark X2 SN abil Randar Narusonil fikseeritud positiivne näit 0,360 mg/l (tl 82-82p). Nimetatud rikkumise kohta on Randar Naruson antud kirjalikus seletuses märkinud, et olles õel külas tarvitas ta 11.06.-12.
2. öösel alkoholi ning võttis 12.
3. õlut, et tervis läheks paremaks. On töö tõttu magamata ja 12.
4. oli lapse surmaaastapäev (tl 84). Randar Narusoni iseloomustab positiivselt, et katseajal on Randar Naruson perioodil 28.04.12.07.2021 läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Ametniku hinnangul on Randar Naruson katseajal olnud igati koostööaldis ning püüdnud täita talle määratud kohustusi. Kohus leiab, et võttes arvesse hooldusaluse katseajal toime pandud rikkumisi ja karistuse üht peamist eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele, tuleb Randar Narusoni katseaega pikendada.
5. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna Randar Naruson on rikkunud katseajal määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega on põhjendatud pikendada

§ 74

lg 4 alusel Randar Narusonile määratud katseaega 6 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. mai
2. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4