2-20-137885 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad ja Viru Maakohus Angelina Abol 01. juuli 2022, Rakvere

§ 423

lg 2 p 2 järgi, sest nõude suurus on kindlaks määratud hagita menetluses, siis oleks hagejal õigus oma riigilõiv tagasi saada. Kostja esmane soov on, et hagi jäetaks läbi vaatamata muul alusel kui hagist loobumine ja kui see ei osutu võimalikuks, siis palub kostja jätta hagi läbi vaatamata hagist loobumise tõttu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvudes tsiviilasjade nr 2-20-137885 ja nr 2-21-4438 toimikutega ning poolte seisukohtade käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamise kohta, leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta hagi läbi vaatamata.
2. Käesolevas tsiviilasjas taotles hageja kostjalt põhinõude 3 612.71 eurot, intressi 359.17 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise (03.12.2020) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 635.18 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras väljamõistmist. Võlgade ümberkujundamise menetluses kohus 21.04.2022 kohtunõudes leidis, et kuivõrd avaldaja E.-O. P. ei ole hagiavaldusest tuleneva nõudesummat vaidlustanud ja arvestades lisanduvat viivist 04.12.2020 kuni võlgade ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmiseni 14.06.2021 summas 152,76 eurot, on GelvoraSergel OÜ kohustuse kogusummaks 4 809.82 eurot. 02.05.2022 vastuses võlausaldaja nõustus kohtu seisukohaga kohustuste suuruse kohta. 09.05.2022 määrusega kinnitatud võlgade ümberkujundamiskavaga kujundati ümber E.-O. P. kohustused GelvoraSergel OÜ ees kogusummas 4 809.82 eurot. Hageja ei toonud 17.06.2022 avalduses välja ja kohus ei tuvastanud, et ümberkujundatud kohustused ei hõlma kõiki käesolevas tsiviilasjas esitatud võlanõudeid. Hageja loobumise avaldusest nähtub siiski hageja soov ja nõusolek menetluse lõpetamiseks. Arvestades võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 20 lg 1 I lauses1 ning § 31 lg-s 22 sätestatut ja asjaolu, et kõik hagis esitatud nõuded kujundati ümber, kohus nõustub kostjaga, et esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423

lg 2 p 2 alusel, s.o hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd kuni kava kehtimiseni puudub hagejal nõudeõigus juba ümberkujundatud kohustuste osas. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata Gelvora

Sergel OÜ hagi E.-O. P. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

Hagi läbivaatamata jätmisel langeb ära alus menetluse lõpetamiseks hagiavaldusest loobumise tõttu. MENETLUSKULUD 9. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. 2 Ümberkujundamiskava kinnitamisel jätkatakse ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. 1 2

§ 168lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on menetluse lõpetamise tingivaid asjaolusid arvestades hageja suhtes ebaõiglane jätta menetluskulud üksnes hageja kanda, kuivõrd hagejale ei saa ette heita oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et siintoodud põhimõte on kohaldatav ka antud juhul. Seega kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 10.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus märgib siinkohal, et hagist loobumisel kuuluks

§ 150lg 2 p 2 järgi tagastamisele üksnes pool riigilõivust.

Kohus leiab, et kuigi kohus lahendab asja

§ 423

lg 2 p 2 alusel ja jätab rahuldamata hageja hagist loobumise taotluse, saab kohus hagejale riigilõivu tagastamisel lähtuda hageja poolt juba esitatud riigilõivu tagastamise taotlusest. Kohus tagastab määruse jõustumisel hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivust 400 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 15.10.2020 tasutud 168.78 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 03.12.2020 231.22 eurot) hageja näidatud pangakontole. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 3