KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 14.04.2022, Tartu 3-21-213 Xi kaebu

) § 12 lg-te 1 ja 3 kohaselt kohaldatakse

4. peatükki isikuandmete töötlemisele õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Sama

peatükiga nähakse ette õiguskaitseasutusele kohaldatavad erisused. Õiguskaitseasutusele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (üldmäärus), kui

-st ei tulene teisiti (

§ 12lg 3).

Õiguskaitseasutusena

4. ptk tähenduses käsitatakse asutust või asutuse struktuuriüksust, kes on pädev seaduse alusel süütegu tõkestama, avastama ja menetlema või karistust täide viima (

§ 13lg 2). Selliseks asutuseks on ka vangla (Vang

S § 6 lg 2).

§ 16

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine sama või muu vastutava töötleja poolt muul

§ 12

lõikes 1 sätestatud eesmärgil kui algne eesmärk, milleks isikuandmeid kogutakse, lubatud, kui vastutaval töötlejal on sellisel eesmärgil isikuandmete töötlemiseks olemas seadusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenev alus ja selline isikuandmete töötlemine on seaduse või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt vajalik ja seatud eesmärgiga proportsionaalne. Õiguskaitseasutuse poolt

§ 12

lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kogutud või kogutavaid isikuandmeid ei tohi töödelda muul eesmärgil, välja arvatud

§ 12

lg-s 1 sätestatud juhtudel või kui selline töötlemine on lubatud seaduse või Euroopa Liidu õigusaktiga. Kui isikuandmeid töödeldakse sellisel muul eesmärgil, kohaldatakse üldmäärust, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse sellise tegevuse käigus, mis ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu üldmääruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (

§ 16lg 2).

Kui õiguskaitseasutus täidab seaduse kohaselt ka muid ülesandeid kui need, mida täidetakse

§ 12

lg-s 1 sätestatud eesmärkidel, kohaldatakse isikuandmete töötlemisele üldmäärust. Kui töötlemise eesmärk ei kuulu nimetatud määruse kohaldamisalasse, kohaldatakse Eesti õigust (

§ 16lg 3).

5.

1. Vaidlus puudutab kaebaja terviseandmete töötlemist, mida käsitatakse eriliigiliste isikuandmetena üldmääruse art 9 lg 1 tähenduses ning mille töötlemine on selles lõikes sätestatud üldreegli järgi keelatud. Samas näeb üldmääruse art 9 lg 2 ette, et lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks lg-s 2 loetletud asjaoludest. Praegusel juhul tulenes alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks üldmääruse art 6 lg 1 p-st c ja artikkel 9 lg 2 p-st f koosmõjus. Üldmääruse art 6 lg 1 p-st c tulenevalt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. Üldmääruse art 9 lg 2 sätestab p-s f erandi eriliigiliste andmete töötlemise keelust juhuks, kui töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Sama norm kohaldub ka juhul, kui kohtud täidavad oma õigustmõistvat funktsiooni. Kinnipeetava kahju hüvitamise nõude menetlemine oli vangla seadusest tulenev kohustus. Seadusandja on kehtestanud kohustusliku kohtueelse menetluse vangla vastu esitatud kahjunõuete lahendamiseks (VangS § 11 lg 8; RVastS § 18). Kuna kaebaja 18.03.2020 3 registreeritud kahjunõue (tl 4-4p) seondus väidetavate terviseprobleemide põhjustamise ja meditsiiniabist ilmajätmisega, eeldas selle lahendamine ka terviseandmete töötlemist. Tartu Vangla veebilehelt avalikult kättesaadava Tartu Vangla juristi ametijuhendi kohaselt teeb jurist kindlaks nõude aluseks oleva haldusakti andmise või sündmuse asjaolud, koostab kogutud teabe ja juhtkonna seisukoha alusel nõude esitajale vastuse ning tema tegevuse tulemusena peavad kahjuhüvitise nõuded olema lahendatud kõiki juristile teadaolevaid ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes õigesti. Oma ülesannete täitmiseks on tal õigus nõuda tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente. Käesoleva vaidluse kontekstis oli kahjunõuet lahendaval juristil õigus ja kohustus välja nõuda ka kahjunõude lahendamiseks vajalikud kaebaja terviseandmed, mis oleks kooskõlas ka üldmääruse art 9 lg 2 p-ga f. Haldusorganil on kohustus lahendada talle esitatud taotlus õiguspäraselt, seejuures välja selgitades menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogudes selleks tõendeid omal algatusel (uurimispõhimõte, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Tõendite „omal algatusel kogumine“ ei tähenda sugugi, et haldusmenetlust läbi viiv ametnik ei järgiks tõendite kogumisel kehtivast õigusest tulenevaid nõudeid ja juurdepääsupiiranguid, nagu on märgitud kaebuses. Uurimispõhimõttest tulenevalt peab ametnik näitama ka algatust vajalike tõendite hankimiseks. 5.
2. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt edastas Tartu Vangla jurist 17.04.2020 vangla esimese üksuse juhile ja toonasele meditsiiniosakonna juhatajale e-kirja (tl 53), milles kirjeldas kaebaja kahjunõude nr 1-13/48-1 sisu ning palus selgitusi selle kohta, millist abi on kaebaja seoses suitsetamise keelamisega vanglas saanud, kas kaebajat on nõustatud ja kas talle on pakutud nikotiinasendusravi. Jurist märkis e-kirjas: „Saan taotlusest aru, et X peab silmas ajaperioodi 01.10.2017-11.01.2018“. Kirja lõpus on lisaks eelnimetatud küsimustele märgitud: „Sooviksin palun saada ka vaidlusaluse perioodi tervisekaardi kandeid (k.a psühhiaatri kandeid).“ Meditsiiniosakonna juhataja on oma 21.04.
3. a vastuses (tl 53) välja toonud kaebaja terviseandmeid ning andmeid tervishoiutöötajate vastuvõttude kohta ka pärast kirjas märgitud kuupäeva (11.01.2018). Vastuses esitati andmeid ka
4. a märtsis ja aprillis toimunud vastuvõttude kohta ning vastusele lisati väljavõtted kaebaja tervisekaardist. 5.
5. Kaebaja viitas, et 15.05.
6. a otsuses nr 1-13/48-2 on kajastatud ka tema terviseandmeid, mis jäävad ülalnimetatud ajavahemikust välja. Kaebaja järeldas eeltoodust, et vangla juristil oli kaebaja terviseandmetele otsene ligipääs ja ta on ise kaebaja terviseandmeid kogunud (s.t ilma meditsiiniosakonna vahenduseta). Kohtu hinnangul ei tähendanud asjaolu, et meditsiiniosakonna juhataja väljastas juristile tervisekaardi väljavõtte pikema ajavahemiku osas, kui 17.04.
7. a e-kirjas palutud, tema käitumise õigusvastasust, kui meditsiiniosakonna juhtaja pidas tervisekaardile pärast 11.01.2018 tehtud sissekandeid asjassepuutuvaks, et iseloomustada hüvitamisnõudes piiritletud perioodil toimunud tegevuse mõju kaebajale. Kohtu hinnangul oli kõnealuse kahjunõude lahendamisel põhjendatud arvesse võtta mitte üksnes vangla tegevust ja kaebaja seisundit kahjunõudes nimetatud ajavahemikul, vaid ka väidetava abita jätmise mõju talle edaspidi. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise ja hüvitise võimaliku suuruse üle otsustamisel ei saanud haldusorgan piirduda üksnes rangelt kuupäevaliselt piiritletud ajavahemikuga, kui vangla tegevuse mõju võis avalduda ka ajaliselt hiljem. Tartu Vangla 15.05.
8. a otsuses on neile meditsiiniosakonna esitatud andmetele ka tuginetud ning kohtul puudub alus arvata, et vangla jurist oleks kogunud andmeid kaebaja tervise kohta ilma meditsiiniosakonna vahenduseta. 5.
9. Kaebaja väitis veel, et tema terviseandmetega tutvumise kohta puudub süsteemis märge ja vangla jurist rikkus Tartu Vangla teabehalduse korda (tl 43-48) ega taotlenud kantselei peaspetsialistilt juurdepääsuluba teabele. Kohus märkis, et sellist infot ei saagi süsteemis olla, kui vangla juristil puudub otsene ligipääs kaebaja terviseandmetele (tervisekaardile). Kaebaja tervisekaardist saavad väljavõtteid teha meditsiiniosakonna tervishoiutöötajad (tl 14). 4 5.
10. Vastab tõele kaebaja väide, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna 09.11.
11. a vastuses nr 6-43/1977-2 selgitati kaebajale, et ilma tema nõusolekuta raviandmeid ei väljastata (v.a õiguskaitseorganitele) ning vastuses kinnitati, et peale meditsiinipersonali ei ole kaebaja meditsiiniandmeid vaadatud ega tema osas terviseandmeid väljastatud (tl 15). Vastuses viidati ka varasemale Tartu Vangla meditsiiniosakonna 22.06.
12. a vastuskirjale (tl 14), milles kaebajale selgitati, et tema kohta Tartu Vanglas peetavale tervisekaardile on ligipääs kogu vanglasüsteemi meditsiinipersonalil. Samuti seda, et väljavõtteid meditsiinikaardist teeb meditsiiniosakond vastavalt esitatud päringutele ning, et advokaatide, esindajate ja perekonnaliikmete päringute puhul peab kaebaja andmete edastamiseks andma nõusoleku ja ilma tema nõusolekuta raviandmeid ei väljastata, välja arvatud õiguskaitseorganitele. Tartu Vangla meditsiiniosakonna 09.11.
13. a vastuses kaebajale edastatud informatsiooni kohta on vangla 18.01.
14. a otsuses nr 1-13/308-2 (tl 19) selgitanud, et tegemist on kahetsusväärse eksitusega ning meditsiiniosakonna juhataja ja vangla juristi
15. a aprillikuisest kirjavahetusest nähtub selgelt, et jurist palus meditsiiniosakonna juhtajalt terviseandmete väljastamist ja meditsiiniosakonna juhataja kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks vajalikud andmed ka väljastas. Kuigi eksliku teabe väljastamine haldusorgani poolt on iseenesest õigusvastane, ei olnud kohtu hinnangul praegusel juhul tegemist sellise õigusvastase tegevusega, mis eraldivõetuna saanuks kaebaja väärikust alandada ja talle hüvitamisele kuuluvat kahju tekitada. Kohus märkis, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhtaja võis oma 09.11.
16. a vastuskirjas kaebaja terviseandmete mitteväljastamist väites pidada silmas, et kaebaja andmeid ei ole küsitud ega väljastatud väljapoole vanglat ega olukordades, kus olnuks vajalik kinnipeetava nõusolek, mitte aga olukorda, kus andmeid küsiti vanglasiseselt ja väljastati kaebajaga seonduva õigusvaidluse lahendamiseks pädevale vanglaametnikule. 5.
17. Kaebaja väitis, et vangla (jurist) on säilitanud tema terviseandmeid ebaseaduslikult. HMS § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. VangS § 11 lg-s 1 viidatakse HMS-i kohaldatavusele. Seega ei ole kaebaja pöördumiste lahendamisel kogutud dokumentide säilitamine iseenesest õigusvastane. Asutuse dokumendihalduse puhul tuleb aga tagada andmete õiguspärane töötlemine, arvestades üldmäärusest ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning silmas pidades seaduses sätestatud erisusi (HMS § 7 lg 4). 5.
18. Kaebaja väitel oleks jurist pidanud 15.05.
19. a otsust nr 1-13/48-2 koostades vaid mainima haigusjuhte, mitte tooma välja nende sisu. Kohus märkis, et see, kas, mil viisil ja millise põhjalikkusega isiku tervist puudutavaid andmeid vangla otsuses kajastada, on kahjunõuet lahendava haldusorgani kaalutlusotsus. HMS § 5 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kuigi haldusorgani otsus kahjunõude lahendamisel ei ole HMS § 51 lg 1 määratlusele vastav haldusakt, laienevad ka sellisele otsusele haldustegevusele omased põhimõtted. Lisaks juba eelnevalt nimetatud uurimiskohustusele ka kohustus põhjendada oma otsustust nii, et see oleks üheselt arusaadav, selge ja jälgitav. Kahju hüvitamise kaebust lahendades ei kontrolli halduskohus haldusorgani otsust kahju hüvitamise nõude lahendamisel samamoodi nagu haldusakti kohtuliku kontrolli puhul (sh kaalutluste õiguspärasust ja asjakohasust), vaid lahendab kahju hüvitamise nõude, kui kaebaja ei ole kohtueelselt oma hüvitise nõudele rahuldavat lahendust saanud. Kuna praegusel juhul on vaidluse all aga kaebaja terviseandmete töötlemise õiguspärasus, märkis halduskohus, et kui see on vajalik otsuse põhjendamiseks, ei saa tervisega seotud asjaolude kajastamist otsuse faktiliste asjaolude hulgas pidada asjakohatuks ega õigusvastaseks, kui on tagatud nende andmete nõuetekohane kaitse, st et andmeid näevad vaid isikud, kellel on 5 vastav juurdepääsuõigus või kaebaja luba selleks. Isegi ainuüksi andmete kajastamine, mis ei ole kahjunõude lahendamise seisukohast ilmtingimata vajalikud, ei muuda haldusorgani tegevust õigusvastaseks, kui andmed jäävad nõuetekohaselt kaitstuks. Samas pidas kohus vajalikuks osundada HMS §-s 56 lg 1 ls-s 2 sätestatule, mille kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus kas haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus leidis, et see põhimõte on kohaldatav ka haldusorgani poolt kahju hüvitamise nõude lahendamisel ning seega puudub vajadus kajastada haldusaktis või ka kahjunõude lahendamise otsuses detailselt otsustamisel aluseks võetud dokumendi sisu ning põhjendamiskohutust on võimalik täita ka viidates asjakohasele dokumendile, tagades seejuures mh terviseandmete kaitse. 5.
20. Kaebaja heitis vastustajale ette, et Tartu Vangla 15.05.
21. a otsust nr 1-13/48-2 ei edastatud talle kinnise ümbrikus. Kaebaja soovis ka, et Tartu Vanglal keelataks sellisel viisil tema terviseandmeid sisaldavate dokumentide edastamine. Vaidlus puudub selles, et Tartu Vangla 15.05.
22. a otsus edastati kaebajale vanglaametniku poolt lahtiselt, mitte kinnises ümbrikus. Samuti ei ole vaidluse all, et otsus sisaldas teavet kaebaja terviseseisundi kohta (meditsiinitöötajale avaldatud ning tervisekaardil dokumenteeritud sümptomid ja kaebused ning määratud ravi). Kohtu hinnangul ei tulenenud kehtivast õigusest kohustust edastada terviseandmeid sisaldav dokument mingis kindlas vormis, nt kinnises ümbrikus. Küll aga on teabevaldajal kohustus töödelda isikuandmeid viisil, et nendega ei saa tutvuda isikud, kellel vastav õigus puudub. 5.
23. Tartu Vangla selgitas kohtule esitatud vastuses (tl 38-39), kuidas toimub vanglas dokumentide registreerimine ja edastamine. Vastusest nähtus, et kahju hüvitamise taotluse osas tehtud otsus registreeritakse dokumendihaldusprogrammis Delta ning kinnipeetavale edastamiseks mõeldud otsus suunatakse üksuse ametnikule, kelle tööülesandeks on kinnipeetavatele pöördumiste vastuste kättetoimetamine. Vastuse koostaja peab lähtuvalt vastuse sisust hoolitsema selle eest, et otsusele oleks seatud vajalikud juurdepääsupiirangud, mis tagaksid kinnipeetava eraelu kaitse. AvTS § 35 lg-s 1 on sätestatud, millise teabe on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks. Tartu Vangla 15.05.
24. a otsusele nr 1-13/48-2 (tl 19-20) kantud märke kohaselt on sellel otsusel juurdepääsupiirang vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-dele 11 ja
25. AvTS § 35 lg 1 p 11 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks mh teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid ning p 12 kohaselt teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Teabe kuulutamisel asutusesiseseks AvTS § 35 lg-s 1 loetletud alustel avaldab dokumentide selline režiim mõju esmalt avaliku teabe nõuete lahendamisel (RKHKo 10.06.2016 asjas nr 3-3-1-84-15, p 19). 5.
26. Kaebaja tundis muret ka selle üle, et tema terviseandmeid puudutav teave ei leviks vangla kui asutuse sees ulatuslikumalt, kui vajalik. Vastustaja selgitustest ilmnes, et kui dokumendihaldussüsteemis on dokumendile märgitud juurdepääsupiirangud, ei tohi vanglateenistujad ilma mõjuva põhjuseta vastava dokumendi sisuga tutvuda ning ka ametnikul, kes kinnipeetavale vastava vastuse edastab, on kohustus viidatud märgetest juhinduda. Dokumendiga dokumendihaldussüsteemis tutvumise kohta jääb süsteemi märge ja teenistuja peab suutma tutvumisvajadust põhjendada. Lisaks näeb VangS § 132 ette, et vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid, ning et ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. Sellise kohustuse järgimine on muuhulgas tagatud distsiplinaarvastutuse kohaldamise kaudu. Kohus pidas asjakohaseks viidata Tartu Vangla teabehalduse korrale, mille p-st 5.2.8 tuleneb, et meditsiiniosakonnale suletud ümbrikus saabunud kinnipeetavate kirjad edastatakse suletuna vastava struktuuriüksuse juhile, kes korraldab kirjade registreerimise 6 pärast nende avamist. Samamoodi toimitakse suletud ümbrikus saadetud kirjadega teabe- ja uurimisosakonnale ning sisekontrollile. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele (tl 39), et kinnipeetavate pöördumised meditsiiniosakonnale registreeritakse Tartu Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta sarjas 6-
27. Viidatud sarjale on dokumendihaldusprogrammis seatud juurdepääsupiirang ning selles sarjas olevatele dokumentidele pääsevad ligi üksnes meditsiiniosakonna töötajad. Samuti seda, et juurdepääsupiirang on tehniliste lahendustega seatud ka viidatud sarjas koostatud vastustele. Tartu Vangla vastusest kaebusele ning esimese üksuse peaspetsialisti 05.03.
28. a selgitusest (tl 52) nähtub, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt koostatud vastused edastatakse adressaadile kinnises ümbrikus, kui vastus sisaldab eriliigilisi isikuandmeid. Vastuse paneb ümbrikusse meditsiiniosakonna töötaja. Kui vastus eriliigilisi isikuandmeid ei sisalda, edastatakse see üksusele dokumendihaldussüsteemi kaudu ning üksuse ametnik prindib selle välja ja edastab adressaadile. Samas ei võimalda kehtestatud dokumendihalduse regulatsioon terviseandmeid sisaldavate muude dokumentide (nt käesoleva vaidluse ajendanud vastus kahju hüvitamise nõudele) puhul terviseandmete samaväärset kaitset. Eelpool viidatud avaliku teabe seaduse ja vangistusseaduse regulatsioon sätestavad küll saladuse hoidmise kohutuse, kuid ei piira piisavalt juurdepääsu andmetele. Kui kehtiv õigus on seadnud terviseandmete töötlemise piirangud, ei ole eesmärgipärane ega ka õiguspärane, kui juurdepääs andmetele sõltub sellest, millises dokumendis neid esitatakse. 5.
29. Kaebaja on käeolevas asjas lahendatava kahju hüvitamise nõude sidunud Tartu Vangla 15.05.
30. a vastusega tema kahju hüvitamise taotlusele ja selliselt on tema kahju hüvitamise nõuet menetletud ka kohtueelselt. Vaidlust ei ole, et vastus toimetati kaebajale kätte avatult nagu seda tehakse kõikide samalaadsete dokumentidega. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et vastus edastati tavakorras allkirja vastu. Praegusel juhul pole ilmnenud, et kaebajale terviseandmeid sisaldanud dokumendi kättetoimetamisel oleks selles sisalduv teave saanud teatavaks rohkematele isikutele. Kaebaja taotles kahju hüvitamist terviseandmete õigusvastase töötlemisega põhjustatud väärikuse alandamise eest ja ei ole hüvitamisnõuet esitanud põhjusel, et väidetav isikuandmete õigusvastane töötlemine oleks kahjustanud tema õigust eraelu puutumatusele. Kaebaja põhjendas oma väidet väärikuse alandamisega kahju tekitamisest asjaoluga, et psüühiliselt haige isikuna elab ta terviseandmete avalikustamist teistest erinevalt üle. Kohtu hinnangul oli küll terviseandmeid sisaldava dokumendi edastamine viisil, et tagatud pole nende salajasus, õigusvastane, kuid asjaoludest nähtuvalt ei tekkinud käesoleval juhul kaebaja jaoks sellist tagajärge, mida saaks mõista väärikust alandava kohtlemisena. Kohus on pidanud õigusvastaseks ka ebaõige teabe esitamist 09.11.
31. a vastuses nr 6-43/1977-2, kuid asus seisukohale, et õigusvastasusest hoolimata ei saanud kõnealune vastus tekitada kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Pealegi on vastustaja 18.01.
32. a kahjunõude vastuses oma eksimust tunnistanud, nimetades seda kahetsusväärseks. Vanglasüsteemis ei ole võimalik täielikult tagada olukorda, kus vanglaametnikele ei saa üldse teatavaks teave kinnipeetava terviseseisundi kohta. Vangistuse kohaldamisel tervikuna on vanglal kohustus tagada, et karistuse täideviimine toimuks kinnipeetava terviseseisundit jälgides ja arvesse võttes. Lisaks sellisele üldisele kohustusele tuleb muuhulgas arvestada terviseseisundit nt kinnipeetava tööle määramisel või täiendavate julgeolekuabinõude ja kartserikaristuse kohaldamisel. Kaebuse lisadena esitatud dokumentidest nähtub ka, et kaebaja ise on enda terviseseisundiga seonduvat teavet avaldanud (nt Tartu Vangla 26.02.
33. a vastus nr 2-3/526-2 kaebaja selgitustaotlusele, tl 11). Eeltoodut arvestades leidis halduskohus, et kahju hüvitamise eeldused pole täidetud ning kaebaja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. 7 5.
34. Kaebaja esitas ka nõude Tartu Vangla keelamiseks avalikustada tema terviseandmeid. Kaebaja väitel ei taga Tartu Vangla töökorraldus üldisemalt terviseandmete kaitset. Kaebaja märkis, et tema terviseandmeid sisaldavaid dokumente edastatakse lahtiselt ja kõik meditsiiniosakonna vastused on toodud avalikult. Samuti saab kontaktisik need arvutisse numbri sisestamisel uuesti väljastada ja soovi korral välja printida. Kohus pidas esitatud keelamisnõuet lubatavaks ja tähtaegseks põhjusel, et vangla jättis koos kahju hüvitamise nõudega esitatud vaidena käsitatava keelamisnõude (tl 21-21p) tähelepanuta ja lahendamata. Kohus tõlgendas kaebaja tahet sellisena, et kaebaja eesmärk oli esitada kaebus, et kohus keelaks kaebaja terviseandmete avalikustamise läbi terviseandmeid sisaldavate dokumentide (meditsiiniosakonna vastused, kahju hüvitamise taotluste osas tehtavad otsused) avaliku edastamise. Kohus leidis, et eelpool kirjeldatud viisil dokumentide edastamisega, kui see ka praktikas toimib, on suhtluses meditsiiniosakonnaga ja selle töötajatelt saadavate vastuste puhul kaebaja eriliigiliste isikuandmete (täpsemalt terviseandmete) kaitse tagatud. Eeltoodust ei ilmne aga täpsemalt, milliseid dokumente peetakse eriliigilisi andmeid sisaldavaks – kas näiteks ainult juhul, kui vastuseks edastatakse väljavõte kinnipeetava tervisekaardist, haigusloost vms kitsalt terviseandmeid sisaldav dokument. Samuti ei selgu, kuidas eristatakse dokumente, mis edastatakse kinnises ümbrikus ja milliseid mitte. Kaebaja esitas kohtule oma väite tõenduseks mitu meditsiiniosakonna juhataja allkirjastatud vastust tema pöördumistele, mis kõik kannavad registreerimisnumbrit algusega 6-43 (tl 7-9, 13-15). Nende hulgas on nii vastuseid, mis puudutavad kaebaja terviseandmetele juurdepääsu korraldust, kui ka neid, millest puudutatakse tema konkreetset ravivajadust. Esitatud vastustest kolmel (tl 13-15) on templi kujul märge „VÄLJATRÜKK ÕIGE“, ning väljatrüki teinud ametniku (inspektor või valvur) nimi ja ametinimetus ning kuupäev. Neist meditsiiniosakonna juhataja allkirjastatud 16.04.
35. a vastus nr 6-43/376-2 (tl 13) sisaldab selgitust, miks vastuses nimetatud ajavahemikus ei võimaldatud isikul saada psühhiaatri poolt määratud ravimit ning välja on toodud ka ravimi nimetus ning asjaolu, et tegu on ravimiga, mida ei saa asendada. Kohtu hinnangul oli tegemist teabega, mis iseloomustab isiku terviseseisundit ja talle määratud ravi. Kaebaja lisas kaebusele veel mitu meditsiiniosakonna vastuse väljatrükki, mis kajastavad tema terviseseisundit seoses suitsetamisvõimaluse kadumisega vanglas (tl 8-9), kuid nende puhul ei ole tõendatav, et tegemist oleks valvuri või kontaktisiku tehtud väljatrükkidega. Eelnevast selgub siiski, et dokumendisarjas 6-43 registreeritud dokumentide, mis sisaldavad teavet isiku terviseseisundi ja ravi kohta, puhul ei ole täielikult tagatud, et neile puuduks teistel ametnikel juurdepääs. Kuigi vastustaja väitis, et selle dokumendisarja vastustele on tehniliste lahendustega tagatud juurdepääsupiirang, on ilmnenud, et ametnikel, kes ei kuulu meditsiiniosakonna töötajate hulka oli võimalik teostada väljatrükke selle sarja erinevatest dokumentidest, sh kaebaja terviseandmeid sisaldavatest. 5.
36. RVastS § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist (keelamisnõue), kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. HKMS § 37 lg 2 p 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtupraktikas on keelamisnõude osas leitud, et seda pole lubatav esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks (RKHKm 18.02.2021 asjas nr 3-19-1837/52, p 12) ning isikul peab olema eriline preventiivne huvi ja põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 25.10.2017 asjas nr 3-17-749/24, p 11). Kohus leidis, et kuigi Tartu Vangla selgituste kohaselt on tagatud isiku terviseandmeid sisaldavate avalduste esitamise võimalus kinnises 8 ümbrikus ja korraldatud pöördumiste registreerimine meditsiiniosakonnas ning pöördumistele koostatud vastuste esitamine kinnises ümbrikus, kui need sisaldavad terviseandmeid, on siiski võimalikuks osutunud neid andmeid sisaldavate dokumentide väljatrükkimine ametnike poolt, kellel ei tohiks olla juurdepääsu dokumendisarja 6-43 dokumentidele. Vastustaja selgitustest ei ilmne, et selle sarja dokumentidele juurdepääsu osas oleks tehtud selgeid erandeid. Vanglaametnik I. Tatarini selgitustest järeldub, et osa meditsiiniosakonna vastustest edastatakse dokumendihaldussüsteemi kaudu üksusele, kus ametnik prindib dokumendi välja ja edastab adressaadile. Sellise praktika tulemusena on saanud võimalikuks juurdepääs ka kaebaja terviseandmeid sisalduvatele dokumentidele. Kaebaja osundas ka teiste tema terviseandmeid sisaldavate dokumentide töötlemisele viisil, mis võimaldavad erinevate ametnike juurdepääsu neile andmetele. Muuhulgas nimetas ta Tartu Vangla 15.05.
37. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsust nr 1-13/48-2, mis sisaldas andmeid nii talle pandud diagnooside, ravi kui ka arsti vastuvõttudel kõneldu kohta. Kohus möönis, et lisaks meditsiiniosakonnast saadud dokumentidele võivad terviseandmeid kui eriliigilisi isikuandmeid sisaldada ka muud dokumendid, sh vastused kahju hüvitamise nõuetele aga ka kohtule varasematest menetlustest teadaolevalt näiteks distsiplinaarkaristuse määramise vms otsused (käskkirjad). Selliste dokumentide halduse tavapärase korra juures võib ilmneda üksikjuhtusid, mil dokument sisaldab tavapärasest ulatuslikumalt ja detailsemat isiku terviseandmeid, nagu on juhtunud kirjeldatud juhul ka kaebajaga. Terviseandmetena üldmääruse tähenduses mõeldakse füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmeid, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta (art 4, p 15). Üldmääruse
38. põhjenduse järgi on tervisealaste isikuandmetena määratletud kõiki andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. See hõlmab teavet füüsilise isiku kohta, mis on kogutud talle tervishoiuteenuste registreerimise või osutamise käigus, aga ka teavet, mis on saadud proovide kontrollimise või uurimise tulemusena, samuti teavet näiteks haiguse, puude, haigestumisohu, haigusloo, kliinilise ravi või andmesubjekti füsioloogilise ja biomeditsiinilise olukorra kohta. Tulenevalt eelpoolviidatud õigusnormidest on seadusandja pidanud oluliseks terviseandmete kui isikuandmete eriliigi kõrgendatud kaitset, millest kõrvalekaldumine rikub isiku õigusi ning on õigustatud ülekaaluka avaliku huvi korral. Arvestades terviseandmeid sisaldavate dokumentide halduse praktikat Tartu Vanglas tunnustas kohus kaebaja preventiivset huvi vältida terviseandmete avalikuks saamist ka tulevikus. Juba avalikuks saanud andmete puhul on ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks kahju hüvitamise nõue, kuid isegi sellise nõude rahuldamine ei teeks olematuks andmete levikut isikute hulgas, kellel vastav juurdepääsuõigus neile andmetele tegelikult puudub. Kohtu hinnangul olid seega keelamisnõude rahuldamise eeldused täidetud. Tartu Vangla ei tohi edastada kaebaja terviseseisundit sisaldavaid dokumente viisil, mis võimaldaks juurdepääsu andmetele isikute jaoks, kellel vastav õigus puudub, mh selliste dokumentide väljatrükkimist. Lisaks meditsiiniosakonna ja kaebaja vahelise suhtluse käigus loodud terviseandmeid sisaldavate dokumentide avatult edastamise keelule pidas kohus põhjendatuks keelata edastada kaebajale avatult ka muud liiki dokumente, kui need kajastavad tema terviseandmeid. Kui kaebaja terviseandmeid sisaldavad dokumendid võivad olla vajalikud teiste vanglaametnike jaoks nende ametiülesannete täitmiseks, on võimalik teha dokumendist väljavõte, mis terviseandmeid ei kajasta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
39. Kaebaja esitas 23.05.2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10.05.
40. a otsuse tühistamist rahuldamata jäetud osas ja asjas uue otsuse 9 tegemist, millega rahuldada Xi kaebus täies ulatuses, s.o ka hüvitamisnõude osas. Kaebaja põhjendas apellatsioonkaebust järgmiselt. Halduskohus leidis, et vangla dokumendihaldussüsteem võimaldab kaebaja delikaatsetele isikuandmetele ligipääsu ka neile isikutele, kellel selleks õigus puudub. Seega on kaebajale tekitatud kahju, mille tagajärgi ei ole võimalik hinnata. Ei saa kindel olla, et kaebajat seetõttu nö. selja taga näiteks valvurite poolt ei mõnitata. Vangla juristil puudub meditsiiniline haridus, et hinnata, millised kaebaja kohta avaldatud andmed millist kahju teha võivad. Kuna raviandmed peavad olema kaitstud, siis juba teadmine, et keegi võib nendega kahju tekitada, täidab RVastS § 7 lg 1 nõude ja seda ei ole võimalik muul viisil heastada, kui hüvitamisega. RVastS § 9 lg 1 mõttes on inimväärikust alandatud, kuna kaebaja tervisekaardis olev info ei ole kaitstud. Seega on kahjunõue täies ulatuses põhjendatud ja mittevaraline kahju on tekkinud. Kohus otsuse resolutsiooni punktidega 1 ja 2 kinnitab ise, et vanglal oli teavet võimalik kuritarvitada. Pole mingit garantiid, et seda tehtud ei ole, kuid tagajärg on veel saabumata. Võib-olla on see ka saabunud, kuid kaebaja psüühiliselt haige inimesena ei ole sellest aru saanud. Vangla tuleb süüdi tunnistada ja kahjunõue rahuldada.
41. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Vangla leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Asjaolu, et halduskohus ei rahuldanud kaebust täies ulatuses, ei tähenda veel, et halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, hindas ebaõigesti tõendeid või rikkus oluliselt kohtumenetluse normi. Vastustaja jäi varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ja palus käsitleda varasemalt halduskohtule esitatud kirjalikke seisukohti vastuväidetena apellatsioonkaebusele. Vangla nõustus Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega ning leidis, et selle tühistamiseks vaidlustatud osas puudub alus. Kaebaja avaldas apellatsioonkaebuses, et kui vangla juristil oli õiguslik alus töödelda terviseandmeid, siis puudus tal ikkagi meditsiiniline teadmine hindamaks, kas kaebajale osutatud abi ja ravi oli piisav. Kaebaja sellised väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses oli nõude aluseks õigusvastane terviseandmete töötlemine. Seda, et kaebaja kahju hüvitamise taotlust lahendades ei oleks meditsiiniliste eriteadmisteta isik saanud/tohtinud kujundada seisukohta antud abi ja ravi kohta, kaebaja välja ei toonud. Samuti ei saa selline asjaolu õigustada hüvitise väljamõistmist. Tartu Vangla oli seisukohal, et halduskohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et isikuandmete avalikustamisel oleks kaebajat alavääristatud või muul viisil inimväärikust alandavalt koheldud. Vangla hinnangul ei ole kaebajale vangla tegevuse tulemusena kaasnenud selliseid tagajärgi, millel oleks inimväärikuse alandamise kvaliteet. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja hüvitise välja mõistmata jätmisega, kuid ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mida halduskohus on hüvitise välja mõistmata jätmisel valesti teinud või mille vastu eksinud. Isiku soov saada kahjuhüvitist ei tähenda, et hüvitis tuleks tingimata ka välja mõista. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
42. Ringkonnakohus leiab, et Xi apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust 10.05.
43. a kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas, s.o osas, milles kaebaja hüvitamiskaebus jäeti rahuldamata ja asjas uue otsuse tegemiseks, millega esitatud kaebus tervikuna rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus 10.05.
44. a otsuse tegemisel, s.h ka esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamata jätmisel, materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme. Halduskohus on otsuses igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu 10 10.05.
45. a otsuses on selgelt toodud välja põhjendused, miks kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust asuda seisukohale, et kohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Kaebaja mittenõustumine kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 10.05.
46. a otsuse kõigi põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid.
47. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-des 9-26 piisava põhjalikkusega ja iga kaebaja poolt hüvitamisnõude aluseks toodud väite kohta eraldi selgitanud, miks need väited ei anna alust esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitist 50 000 eurot selle eest, et tema terviseandmete töötlemisega Tartu Vangla 15.05.
48. a otsuse nr 1-13/48-2 koostamisel ja talle edastamisel alandati tema inimväärikust. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et 15.05.
49. a otsuse koostamise ja kaebajale edastamisega oleks kaebajat vanglale teada olnud ja vangla poolt otsuse tegemisel kasutatud terviseandmete kaudu kuidagi alavääristatud või teda muul viisil inimväärikust alandavalt koheldud, või et 15.05.
50. a otsuses sisalduv teave kaebaja terviseandmete kohta oleks saanud teatavaks rohkematele isikutele, kui vangla otsuse tegemisega seotud olid, siis nõustub ringkonnakohus vastutaja ja halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei olnud täidetud kõik RVastS § 9 lg 1 kohaldamise eeldused, s.h ei ole tõendatud kaebajale mittevaralise kahju tekkimine. Sellest, et vangla dokumendihaldussüsteem iseenesest võimaldas dokumendi kaebajale edastamisel ligipääsu kaebaja terviseandmetele ka neile isikutele, kellel selleks õigus puudus (halduskohtu otsuse p 22) ja sellest, et halduskohus pidas sellist olukorda õigusvastaseks, ei tulene veel kohtu kohustust esitatud hüvitamiskaebus rahuldada. Nagu juba märgitud, asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et asjaoludest tulenevalt ei tekkinud ka sellises olukorras kaebaja jaoks tagajärge, mida saaks mõista kaebaja väärikust alandava kohtlemisena (halduskohtu otsuse p 24). Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et kuna terviseandmed peavad olema kaitstud, siis juba teadmine, et keegi võib neid näha ja nendega kaebajale kahju tekitada, täidab RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tuleneva kahjunõude esitamise aluse, mida ei ole võimalik heastada muul viisil, kui kahju hüvitamisega. Ka asjaolu, et halduskohus rahuldas esitatud keelamiskaebuse, keelates vastustajal kaebaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide edastamise, sh väljatrükkide tegemise dokumendihaldussüsteemist viisil, mis võimaldab juurdepääsu kaebaja terviseandmetele isikutele, kellel puudub selleks vastav juurdepääsuõigus, ei tähenda seda, et kohus oleks sellest tulenevalt pidanud rahuldama ka kaebaja hüvitamiskaebuse ja talle vastustajalt rahalise hüvitise välja mõistma.
51. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.05.
52. a otsuse muutmata.
53. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga, nagu on seda teinud ka halduskohus vaidlusaluse otsuse resolutsiooni p-s
54. (allkirjastatud digitaalselt) 11