lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andrei Voronin Süüdistatav Jelena Makarova – isikukood 48603200217, elukoht xxx, emakeel xxx keel, kodakondsus xxx, xxx haridus, xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Valeryi Gimaev RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jelena Makarova
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Jelena Makarova ei pane 1 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.08.2020, s.o 1 päev. Välja mõista Jelena Makarovalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot riigituludesse. Kohustada Jelena Makarovat tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 81,75 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusena võib märkida: „Jelena Makarova, kriminaalasi 1-22-3176, sundraha.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu, summas 168 jätta riigi kanda. Välja mõista Jelena Makarovalt kannatanu Y korteriühistu (IBAN: xxxx Swedbank AS) kasuks 18 390,81 eurot. Välja mõista Jelena Makarovalt kannatanu Q (IBAN: xxx Swedbank AS) kasuks 2 965 eurot. Asitõendid – CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Jelena Makarova(t) süüdistatakse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 03.06.2020 kella 01:40 paiku tahtliku tegevuse tulemusena süütas eeluurimise käigus tuvastamata viisil xxx territooriumil asuva kuuri, tekitades sellega xxx varalist kahju vähemalt olulise kahju s.o 18 390,81 eurot. Nimelt, tulekahju tulemusena kulutas korteriühistu kuuride taastamisele 15538,65 eurot ning tulega kahjustatud maja kaheksa akna väljavahetamise eest kokku 2852,16 eurot. Samuti põles kuuri boksis maha V B’le kuulunud neli kuubmeetrit küttepuid, 3X4 müüduga USB plaadid, põrandalauad, labidas, käsisaak, kolm kirvest, ajakäru kogumaksumusega 666 eurot. Samuti põles kuuri boksis maha A N kuulunud jalgrattas, alumiiniumi trepp, reisigaasiballoon, grillimistarvikud, kolm kuupmeetrit küttepuid, kogumaksumusega 220 eurot. Samuti põles kuuri boksis maha I B’le kuulunud neli kuubmeetrit küttepuid, uus dušikabiin, 2 trell, kettasaag, kirves, haamer, bensiinmootoriga trimmer, lihvimismasin, petrooleumlamp, rulliga pikendusjuhe, kast tööriistadega , tapeedid, kogumaksumusega 2965 eurot. Kokku on vara hävinenud summale 22241,81 eurot. Käitudes eelkirjeldatud viisil oli Jelena Makarova teadlik, s.t vähemalt pidi võimalikuks ja möönis, et tema tegevuse tagajärjel hävib teiste isikute vara vähemalt olulises ulatuses. Kuuri ja seal sees olevate esemete süütamisega ja olulise kahju tekitamisega pani Jelena Makarova toime võõra asja hävitamise toime s.t.
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Jelena Makarova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.05.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jelena Makarova süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel arvata kinnipidamises viibitud aeg 17.08.2020 kell 11:30 kuni 13:00 (üks päev) karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jelena Makarova ühe aastase ja ühe kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise aeg käesolevas kriminaalasjas. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Jelena Makarova ei tööta ja on töötukassas arvel, elab üksi kolme aastase lapsega ning tema poolt hüvitamisele kuuluv kahju on võrdlemisi suur. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 981 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu 135.60+32.40 eurot jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, 3 see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.