← Eesti

2-21-3066/45

Obsah (5)§ 115§ 104§ 127§ 128§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 27. mai 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-3066 Tsiviilasi S.

§ 115

lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104lg 2; vt ka Riigikohtu 25.

novembri 2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, 13); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4; vt Riigikohtu 25.

novembri 2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).

  1. Kohus analüüsib esmalt, kas töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Töölepingu p 2.
  2. kohaselt on töötaja tööülesanneteks tööandja klientide hoonete ja nende juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenuslepingutest lähtuv ennetusliku ja avariilise tehnohoolduse otsene korraldamine ja kvaliteedi nõuetekohasuse tagamine. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et hageja töös esines 2020.a esimesel poolaastal puudusi ennetuslike hoolduste õigeaegses teostamises ja kliendiga sõlmitud lepingus ettenähtud kvaliteedi järgimises. Kohus leiab, et kui hageja ei ole suutnud teostada hooldustöid õigeaegselt ega ettenähtud kvaliteediga, ei ole ta korrektselt täitnud ka töölepingu p-i 2.
  4. Lisaks juba tuvastatud puudustele märgib kohus veel järgmist. Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabelis, kuhu on
  5. a oktoobrikuu seisuga kantud puudused erinevate hoonete erinevate tehnohoolduste kohta, on kirjeldatud kokku 247 puudust hageja töös (mitte 389 puudust nagu väidab kostja; viimase tabelisse kantud positsiooni number on 389) perioodil lepingu algusest
  6. jaanuarist 2019 kuni
  7. oktoobrini
  8. Kostja on eriti ohtlike, s.o tellija vara säilimist ja/või inimesi ohustava tegemata tööna esile toonud: - pos 17 XXX mõisa talli kütteseadmete ja korstende kontroll teostamata (viimane kontroll 26.08.2019). Kostja on märkinud, et sellise kohustuse täitmatajätmise tõttu tekib otsene tulekahju oht; 13 - pos 55 XXX mõisa talli ventilatsioonisüsteemide tehnohooldus: TH teostamata. Kostja on märkinud, et hooldamata ventilatsioonisüsteemi tõttu tõusis 2020.a alguses hoonetes õppivate õpilaste risk nakatuda Covid-19 viirusesse kordades; - pos 67 XXX, XXX pumbamaja elektripaigaldise tehnohooldus: korraldada ülevaatuse aktis elementaarsete puuduste kõrvaldamine. Vajadusel esitada haldurile HP kooskõlastamiseks. Kostja selgituse kohaselt võib puuduste kõrvaldamata jätmisel tekkida otsene tulekahjuoht elektripaigaldisele, hoonele ja seal viibivatele inimestele.
  9. Tulenevalt töölepingu p-st 2.2 pidi hageja oma tööülesannete täitmiseks järgima tööandja klientide hoonete ja nende juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenuslepinguid. Lepingu nr T15703 lisa 1 „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.
  10. ja 2.2.
  11. kohaselt oli hageja kohustuseks hoolduspäevikute täitmine, s.h vajadusel kannete parandamine. Riigi Kinnisvara AS-i koostatud tabelist nähtuvate andmetega leiab aga tuvastamist, et hageja selle asemel, et hoolduspäevikut parandada, märkis päevikusse olematu seadme hoolduse teostamise. Nii nähtub tabelist nt järgmine: - - pos 16 XXX pumbamaja veevarustussüsteemide tehnohooldus: Välisuste TH hoolduses on märgitud teostatuks tegevused, mida objektil pole. Absurdseid tegevusi mitte kirjeldada teostatuks nt fotosilmade kontrolli; mootori ja lisaseadmete kontrolli jms. Viia TH päeviku tegevused vastavaks reaalsusega; pos 44 XXX mõisa U-lauda küttesüsteemide tehnohooldus: TH hoolduses on märgitud teostatuks tegevused seadmetel, mida objektil pole. Absurdseid tegevusi mitte kirjeldada teostatuks nt välisosa alusraami kinnituste kontroll --> reaalselt on objektil maasoojuspump, millel välisosakinnitusraam puudub; Soojuspumbale on teostatud lekkekontrolli kolme CO2 eq järele, samas puudub teave mitu CO2 eq üldse on; jne; …Viia TH päeviku tegevused vastavaks reaalsusega. Sarnased kirjed on tehtud ka positsioonide nr 42, 47, 292, 347, 349 ja 381 kohta. Samuti on hageja märkinud teostatuks töid, mida ta ei saanud hoolduspäevikusse märgitud ajal teha: - pos 46 XXX mõisa U-lauda küttesüsteemide tehnohooldus: Arusaamatu, kuidas hooldaja sai teha augusti kuus küttekehade ja termostaatventiilide katsetused (vahetult pärast kütteperioodi algust) ning küttesüsteemi õhutamise, kui kütteperiood algas alles septembris. TH teostamata, teostada korrektne uus TH vastavalt TKÜ nõuetele. Sarnased kirjed on tehtud ka positsioonide nr 269, 335 ja 341 kohta.
  12. Arvestades eelnevalt kirjeldatud arvukaid puudusi hageja töös, on kohus seisukohal, et hageja on olulisel määral rikkunud töölepingu p-st 2.
  13. tulenevaid töökohustusi.
  14. Kostja ja Riigi Kinnisvara AS on lepingu nr XXX eritingimuste p 10.3 järgi kokku leppinud selles, et Riigi Kinnisvara AS-il on õigus muude lepingu dokumentides toodud nõuete rikkumise eest nõuda leppetrahvi igakordselt kuni 500 eurot. Lepingu nr XXX p-s 6.
  15. on täpsustatud, et tellijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, sh nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahve lepingu eri- või üldtingimustes kokku lepitud ulatuses, kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt endale lepinguga võetud kohustusi. Lepingu nr XXX p 12.
  16. kohaselt on tellijal õigus teenuse eest tasumisel vähendada töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. Aktist XXX (töövaidluskomisjoni tl 134-135) nähtubki, et Riigi Kinnisvara AS on kasutanud leppetrahvi nõudmise õigust ning vähendanud kostjale väljamaksmisele kuuluvat tasu 1000 euro võrra (2829,64-1000=1829,64) ning kostja on seda arvestanud Riigi 14 Kinnisvara AS-ile
  17. oktoobril 2020 arvet esitades (lepingu püsitasu 1829,64 eurot) (I kd, tl 96-97). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et kõik akti kantud objektid on hageja objektid (II kd, tl 176). Hageja ei ole ka vastupidist väitnud. Seega on kostjale tekkinud

§ 128

lg 2 ja lg 4 tähenduses kahju 1000 eurot.

115 lg 1 alusel ja kahju hüvitamise eesmärki (

§ 127

lg 1) arvestads on kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

  1. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 järgi töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja töö iseloom oli selline, mis nõudis temalt äärmist korrektsust vajalike tööde teostamise tähtaegade järgimise ning hoolduspäevikute täitmise suhtes. Kohtu hinnangul olid hagejale loodud kõik eeldused töökohustuste korrektseks täitmiseks. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt olid kõik hageja tööks vajalikud dokumendid temale tööandja poolt kättesaadavaks tehtud Dropbox`i, OneDrive`i või SharePoint`i kaudu ning ka küsimisel kättesaadavad (II kd, tl 175 pöördel). Hagejale saadeti tähtaegade järgimiseks hoolduskavad lisaks e-kirja teel (II kd, tl 45-52 pöördel). Samuti on hagejale töösuhte alguses, s.o
  2. veebruaril 2019, e-kirja teel antud selgitusi ning jagatud vajalikke Dropbox`i linke (II kd, tl 13-16).
  3. aprilli 2019 e-kirjast nähtub, et hageja on täitnud tööülesandeid ja andnud tööandjale ülevaate ennetava hoolduse teostamisest (I kd, tl 151153). E-kirjavahetusega 20.-
  4. maist 2019 on tõendatud, et kui hageja on küsinud kolleegilt nõu, on teda aidatud (II kd, tl 154-155). Kostja
  5. juuni 2019 e-kirjast nähtub, et tööandja on rõhutanud, et prioriteet on kõikide hoolduste teostamine ning päevikute korrektne täitmine (II kd, tl 156-157). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse alusel võib järeldada, et hagejal olid tööülesannete täitmiseks vajalikud võimed ja omadused olemas, kuna hoolduspäevikus (II kd, tl 161) on lisaks puudustele ära toodud asjad, mis on korrektselt tehtud ja hooldatud (II kd, tl 178). Eeltoodust hoolimata ning vaatamata sellele, et töölepingu p 2.
  6. kohustas hagejat järgima klientidega sõlmitud teenuslepinguid, on hageja kohtuistungil tunnistanud, et ta nägi tööks vajalikke dokumente, s.o Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud lepingut, alles käesoleva tsiviilasja raames (II kd, tl 178) ning avaldanud imestust selle üle, kuidas puutub temasse leping tööandja ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel (II kd, tl 177). Kohtu hinnangul on hageja sellega üles näidanud äärmiselt ükskõikset suhtumist tööülesannete täitmisesse. Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabel sisaldab 247 puudust hageja töös. Arvestades, et hageja tööülesandeks oli klientide hoonete ja tehnosüsteemide tehnohoolduse korraldamine ja nõuetekohase kvaliteedi tagamine, oli tegemist vastutusrikka tööga. Igale keskmisele mõistlikule isikule on arusaadav, et ettenähtud hooldustöö tegematajätmise või lohaka tegemisega kaasneb risk kliendi vara ja hoonete säilimisele ning nende hoonete ja tehnosüsteemidega kokkupuutuvate isikute tervisele ja heaolule. Eeltoodud asjaolusid TLS § 16 lg 2 alusel hinnates on kohus seisukohal, et hageja on töökohustuste täitmisel jätnud olulisel määral käibes vajaliku hoole järgimata. Seega on töötaja töökohustuste rikkumises süüdi, s.t hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletuse tõttu (

§ 104lg 4).

15 27.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg-t 2 täpsustab hooletu rikkumise korral erinormina TLS § 74 lg 2 (vt Riigikohtu

  1. juuni 2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 29). TLS § 74 lg 2 kohaldab kohus otsuse punktis
  3. Kuna hageja rikkumine oli raskelt hooletu, ei ole

§ 127lg 3 järgi tähendust, kas kahju oli hagejale ettenähtav.

Hageja on siiski kohtuistungil tunnistanud, et temale oli teada, et tööandjat võidakse sanktsioneerida, kui töös esineb puudusi (II kd, tl 178 pöördel). 29. Kohus leiab, et hageja rikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui hageja ei oleks oma töökohustusi rikkunud, vaid täitnud oma tööülesandeid korrektselt, ei oleks hageja töös puudusi esinenud ning kostja klient Riigi Kinnisvara AS ei oleks saanud kostja suhtes leppetrahviõigust kasutada ega teda 1000 euroga sanktsioneerida.

  1. TLS § 74 lg-st 2 tuleneb, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Eeltoodu alusel arvestab kohus kahju hüvitamise ulatuse määramisel järgmist: - töötaja tööülesanneteks oli töölepingu p 2.
  2. järgi tööandja klientide hoonete ja nende juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenuslepingutest lähtuv ennetusliku ja avariilise tehnohoolduse otsene korraldamine ja kvaliteedi nõuetekohasuse tagamine. Töölepingu p-s 2.
  3. on ka näitlik loetelu tööülesannetest. Tööülesannete kirjeldusest saab järeldada, et töötaja töö oli vastutusrikas ning tal oli palju tööülesandeid; - töötaja oli tööülesannete täitmisel raskelt hooletu; - tööandja andis töötajale juhiseid ning selgitusi tööülesannete täitmiseks (vt p 26), samuti oli töötajal võimalik juhiseid küsida. Tööandja on rõhutanud, et prioriteet on kõikide hoolduste teostamine ning päevikute korrektne täitmine (II kd, tl 156-157), kuid just selles esines hageja töös arvukalt puudusi; - tööandja oli loonud tööülesannete täitmiseks vajalikud tingimused ning teinud tööks vajalikud dokumendid kättesaadavaks. Samas oli hageja töökoormus 2019.a suur, kuid töökoormust vähendati 2020.a algusest (vt kostja seletus vande all II kd, tl 175 pöördel; e-kirjad II kd, tl 152-152 pöördel ja 153-153 pöördel); - töö iseloomust tulenevalt vastutas töötaja tööandja kliendi hoonete ja tehnosüsteemide hoolduse, st ka vara säilimise eest. Töötaja pidi tööülesandeid täites arvestama, et tööülesannete puuduliku täitmisega kaasneb risk kliendi vara ja hoonete säilimisele ning nende hoonete ja tehnosüsteemidega kokkupuutuvate isikute tervisele ja heaolule; - töötaja töötas tööandja juures võrdlemisi lühikest aega. Töötaja töötas tööandja juures alates
  4. veebruarist 2019 kuni
  5. novembrini
  6. Puudusi töötaja töös esineb samuti alates
  7. aastast kuni
  8. oktoobrini 2020; - vaatamata töötaja töös
  9. a oktoobris Riigi Kinnisvara AS-i poolt tuvastatud puudustele, mis ulatuvad juba
  10. aastasse, ei märganud tööandja hageja töös
  11. aastal puudusi ning maksis temale isegi lisatasu. Sellest võis töötajal tekkida mulje, et 16 see, mis ta teeb, on tööülesannete täitmiseks piisav, kuigi tegelikkuses esines töös arvukalt puudusi; - töötaja töötasu oli töölepingu p 6.
  12. järgi 1895 eurot ja 85 senti kuus (bruto), s.o üle riigi keskmise palga; - tööandjal oli mõistlikult võimalik kahju vältida, kui tööandja oleks töötaja töökohustuste täitmise üle teostanud kontrolli. Kohus leiab, et hageja vastutab kostjal tekkinud kahju eest TLS § 74 lg 2 alusel 70 % ulatuses, s.o summas 700 eurot.
  13. Vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada 700 euro ulatuses.
  14. Kostja on esitanud ka viivise nõude. Kostja nõuab viivist alates vastuhagi esitamisest
  15. aprillist 2021 8 % aastas tasumata põhivõlalt kuni kohtuotsuse tegemiseni rahalise summana ja edasi 8 % aastas tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot. Poolte vahel ei ole kokkulepet lepingu rikkumise korral kohaldatava viivise määra osas. Seetõttu ei saa kohaldada viivisemäära 8 % aastas, vaid kohaldada tuleb

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

§ 113

lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt

§ 113

lg 2 kohaselt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viivise nõue tuleb

§ 113lg 1 ja 2 ja Ts

MS § 367 alusel rahuldada

  1. aprillist 2021 kuni
  2. maini 2022 summas 60,30 eurot ning alates
  3. maist 2022 kuni kahju hüvitise tasumiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kostja taotluse alusel mitte rohkem kui 1000 eurot.

  1. Kohus jätab lahendi tegemisel tähelepanuta kõik kohtule esitatud hoolduskavad ja objektide tehnilised kirjeldused, mis ei puuduta XXX objekte, kuna need on vaidluseset arvestades asjassepuutumatud. Kohus ei arvesta lahendi tegemisel ka
  2. juuni 2020 e-kirjavahetust lisatasu arvestamise kohta (II kd, tl 7-11), kuna kohus ei käsitlenud otsuses tulemustasu arvestamise korda. Menetluskulud
  3. 21.04.2022 kohtuistungil loobus hageja tasumata lõpparve 322,59 euro nõudest, kuna kostja täitis selle nõude menetluse kestel. Kohus lõpetas selle nõude osas menetluse. TsMS § 168 lg 5 alusel tuleb tasumata lõpparve 322,59 euro nõudega seotud hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
  4. Kohus jättis töötaja hagiavalduse rahuldamata. Töötaja hagiavaldusega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
  5. Kohus rahuldas tööandja vastuhagi 70% ulatuses. Tööandja vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses kostja kanda.
  6. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks pärast otsuse jõustumist.
  7. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 17 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.