KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-21-136075 Tsiviilasi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määra, rahuldamata.

1. Jaotada menetluskulud järgmiselt: Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ menetluskuludest jätta 56% M. I. kanda ja 44% Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ enda kanda; jätta M. I. menetluskulud tema enda kanda.
2. Määrata Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ menetluskulude suuruseks 445 eurot.
3. Välja mõista M. I. lt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks menetluskulude katteks 249.20 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjeldav ja põhjendav osa
5. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25.03.2022 dokumentide panemisega kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus on seisukohal, et asjas saab teha tagaseljaotsuse, millega hagi rahuldatakse osaliselt.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhivõla, so 299.52 euro ulatuses, mistõttu kohus jätab TsMS § 444 lg 4 alusel käesolevast otsusest välja sellekohase kirjeldava ja põhjendava osa.
7. Hagiavaldusele lisatud kliendilepingust, sõlmitud 26.08.2021, nähtuvalt on kostja ja hageja vahel sõlmitud leping õigusteenuse osutamiseks. Kostja on võlaõigusseaduse mõistes tarbija (

§ 1lg 5).

Kliendilepingu p 5.4 kohaselt on arve tasumisega viivitamisel advokaadibürool õigus nõuda kliendilt viivist ulatuses 0,5% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

2/4 Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18.12.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).
2. Kliendilepingu p 5.
3. järgne viivisemäär 0.5% päevas tähendab 182.5% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, st kehtiv seadusest tulenev intressimäär on 0,0219% päevas, so 8% aastas. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kliendilepingus kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle kahekümne kahe korra, mistõttu loeb kohus viivisekokkuleppe tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega on hagejal õigus nõuda viivist arve tasumisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud määras.

1. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue 15.03.2022 ehk hagiavalduse esitamise seisuga põhjendatud 12.01 euro ulatuses (arve nr XXX kohaselt oli 299.52 euro tasumise tähtaeg 13.09.2021) ja tuleb jätta rahuldamata 262.05 euro (274.06-12.01) ulatuses (viivise kalkulaator aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator).
2. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivis alates 16.03.2022 põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Arvestades hageja taotletud viivise väljamõistmise piirangut, määrab kohus, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi kokku ületada põhivõlga. Menetluskulud

1. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuludest jätab kohus 56% kostja kanda ja 44% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
2. Hageja menetluskuludeks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabi kulu summas 672.48 eurot (sisaldab käibemaksu), kokku 892.48 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Käesoleval juhul on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Arvestades hageja esitatud nõudeid on hagi hind 599.04 eurot (kostja piiras viivise nõude põhinõude suurusega). Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.11.2021 ning TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu kuni 31.12.2021 kehtinud RLS redaktsiooni järgi summas 125 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on riigilõiv vajalik ja põhjendatud summas 125 eurot. TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu kokku kahe tunni 30 minuti ulatuses, s.o 300 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa mul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi 3/4 arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 445 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 56%, seega 249.2 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lgs 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja taotluse. 9. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on käesoleva tsiviilasja raames tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, millest 75 (200-125) eurot on enamtasutud. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid, summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust soovitakse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4/4