Obsah (4)
§ 92§ 35§ 36§ 130KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2315 Haldusasi X, Y ja Z kaebus Pärnu Li
§ 92lg 5).
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee (
§ 92lg 8).
XXXXXXXXXX Xa kinnistul asub parkla ei ole riigitee, kohalik tee ning seda ei ole määratud ka avalikuks kasutamiseks. Korteriühistu liikmete kui sama hoone omanike isiklikus kasutuses olev parkla ei ole ka avalikkusele suunatud funktsiooniga. Eraparkla ei ole suunatud avalikkusele ka siis, kui kaasomanikke on palju (kortermaja korral) ega ka juhul, kui eraomanik lubab oma kinnistul parkida nt külalistel. Seega ei ole tegemist parklaga, mille rajamisel või laiendamisel oleks nõutav ehitusluba
lisast 1 lähtuvalt. Eeltoodust tulenevalt ei tule järgida ka ehitusloakohustusliku tee muid tingimusi, sh puudub vajadus projekteerimistingimuste järele. Vastuseks kolmandale isikule selgitab, et vastustajal on
§ 35
lg 4 kohaselt õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Kui ehitusteatise aktsepteerimisel seatakse kõrvaltingimusi (
§ 36lg 5), lähtutakse haldusakti nõuetest (lg 6).
Piirdeaia küsimuse osas nõustub kohus vastustajaga, et hinnates haldusakti selle andmise aja seisuga, ei saanud vastustaja nimetatud asjaolu haldusakti andmisel kaaluda. 4
(11)- Kohus ei nõustu, et parkla rajamine on vastuolus üldplaneeringuga
- Kohus sedastas eelnevalt, et eraomaniku kinnistul omaniku enda tarbeks parkla rajamiseks, mis ei ole avalikkusele suunatud funktsiooniga, ei ole ehitusluba vaja ning selline kohustus ei tulene ka üldplaneeringu seletuskirja punktist 8.
- Kaebajate viidatud nõue, et enam kui 3-korruseliste kortermajade kavandamisel tuleb parkimine võimalusel lahendada osaliselt hoone mahus, osaliselt maa all või tervenisti maa all – on ettenähtud kavandatavate, mitte olemasolevate kortermajade osas. Kolmanda isiku hoone pärineb 1970.-test aastatest ning olemasoleva hoone raames ei saa mõistlikult eeldada parkimise lahendamist osaliselt ega tervenisti hoone mahus ega hoone all. Üldplaneeringust tuleneb ka nõue, et hoone või ala parkimisvajadus tuleb tagada hoonestusega samal krundil. Üldplaneering näeb küll ette võimalikke erisusi, kuid üldplaneeringus ettenähtud eelistatud üldjuhu eelistamist ning erandite kohaldamata jätmist ei pea eraldiseisvalt põhjendama. Kohus leiab täiendavalt, et üldplaneeringus toodud tingimus, et korterelamute korral tuleb tagada meeldiv elukeskkond ja õuealale iseloomulikud funktsioonid (puhkeala, mänguväljaks, prügimajandus, selge ja turvaline jaotus), on suunatud korterelamute elanike subjektiivsete õiguste, mitte naabrite õiguste kaitseks. Kohus leiab, et ka miljööväärtuslikku villade rajooni iseloomulikku väljanägemist aitab kaasa üldplaneeringus toodud üldreegel, et võimaluste piires toimub parkimine krundil, mitte piki linnatänavat. Miljööväärtusliku piirkonna korral saab pidada ennekõike kaitstavaks selle vaadeldavust linnatänavat, mida parkivad autod kahtlemata häirivad. Kolmanda isiku hoovis parkimine, sh aed või varjestuslint ei ole olulises osas tänavalt vaadeldav ega riku ka kaebajate hoonete vaadeldavust XXXXXXXXXX ega XXXXXXXXX. Vajadust parkimiskohtade järele kinnitavad kaudselt ka kaebajate esitatud fotod, mille kohaselt pargitakse ka murule. Seetõttu leiab, et kaebajatel ei ole asjas muinsuskaitsega seotud subjektiivseid õiguseid, mida oleks riivatud. Üldplaneeringu tingimus (lk 94), mis puudutav parkimisnõudluse lahendamiseks läbiviidavat uuringut ja rakenduskava ei ole piiravaks tingimuseks üksikkinnistu parkimisprobleemide lahendamisel. Nimetatud tingimusest tuleneb, et see on suunatud suuremate piirkondade (kesklinn, rannaala, korruselamupiirkonnad) probleemide lahendamisele, sh väljapool sõiduki või hoone omaniku krunti. Üldplaneeringust ei saa järeldada, et kui eraomanik soovib lõpetada parkimise tänaval ja rajada oma krundile parkimiskoha(d), tuleb välja töötada parkimise terviklahendused ja rakenduskava.
- XXXXXXXXXX Xa kinnistu on 100% elamumaa. Pärnu linna üldplaneeringu ning selle maaja veealade kasutuse plaani kohaselt kuulub vaidlusalune kinnistu väikeelamute maa-alale (Ev). ÜP seletuskirja p 4.3.1.2 sätestab, et väikseim lubatud haljastuse osakaal on 30% pinnast (lk 24). Lõpliku projekti, mille alusel on haldusakt antud (kaebuse lisa 13, dtl 64 jj) asendiplaani (dtl 133) on märgitud, et haljastusprotsent on 30%. Haljastuse ja kinnistu suuruse läbijagamisel (871/2938) on haljastusprotsendiks 29,646%. Kohus leiab, et ka haljastusprotsendi määramisel on lubatud lähtuda ümardamisreeglitest ning 29,646 saab reegleid järgides ümardada 30-ni. Küsimus on üldplaneeringu eesmärkides ning kas lubatav on ümardamine täiskümneteni (10, 20, 30) või ühelisteni (28, 29 30 jne). Kuivõrd tavapäraselt määratakse üldplaneeringus haljastusprotsent protsenditäpsusega (nt 20, 25, 30), leiab kohus, et haljastusprotsendi ümardamine järgmise täiskümneni ei ole lubatav. Niisiis ei oleks lubatav 26% osakaaluga haljastuse ümardamine (kõigi ümardamisreeglite 1 Kättesaadav: https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivaduldplaneeringud/yldplaneering2025 ja https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=1&hdr=hp&tbs=all 5
(11)kohaselt) 30%ni. Käesoleval juhul on vaidluse all aga ühelised ning erinevus on 10,4 m2, mis on kinnistu suurust arvestades marginaalne. Selliste kõrvalkallete olemasolu ei saa pidada üldplaneeringu rikkumiseks ega ka kaebajate subjektiivseid õiguseid riivavaks. Haljastusprotsent sellisel kujul üldplaneeringus sätestatuna ei ole ka valdavas osas seatud naabrite subjektiivsete õiguste kaitseks. Asendiplaanist nähtub ka see, et säilitatakse kaebajate kinnistute lähedal asuvad puud (puud 1 ja 2); samuti puud 4, 5 ja 7 (vt asendi kohta ka dtl 70). Likvideeritakse puud 3 ja
- Puu number 6 asub kaebajate kinnistutest sedavõrd kaugel, et selle likvideerimisest tulenevat riivet möönda ei saa. Kõrghaljastuse hinnangus on leitud, et puu nr 6 on ka ohtlik (dtl 77). Puu nr 3 – arukask (dtl 74) võib olla kaebajate koduõuest vaadeldav, kuid kõrghaljastuse hinnangus on selgitatud, et pikemas perspektiivis on probleemiks tormiheiteoht; puu on rahuldavas seisus ja uus ülevaatus on vajalik vähemalt 3 aasta pärast. Arborist oli puu 2 (mis otsustati säilitada) ja 3 raie koosmõjus seisukohal, et raie võib olla lubatav, kuna antud parkla-ala abil vähendatakse tänaval parkivate autode kontsentratsiooni (heitgaasid jaotatakse selletõttu ühtlasemalt majatagusesse, kus on olemas seda absorbeeriv kõrghaljastus), samuti istutatakse asemele uued puud (dtl 79). Arvestades puu nr 3 pikemaajalist ohtlikkust ja kaugust kaebajate krundist, leiab kohus, et selle puu raiumine kaebajate õigusi ei riiva. Kaebajad ei ole ka esitanud väiteid nimelt selle puu säilitamise vajaduse osas.
- Kaebajad leiavad ka, et arvestasid piirdeaia ja naaberkinnistul oleva hekiga, mille tõttu kavandasid oma hoone kinnistu piiri lähistele ja ka kõrged aknad. Kohus leiab, et rajades hoone, ennekõike elukondliku hoone naabri kinnistu piiri lähistele, tuleb omanikul arvestada ka naaberkinnistult tulenevate mõjutustega, mida laiem puhverala võib leevendada. See tähendab, et tuleb tavapärasest (suurema vahekaugusega võrreldes) rohkem taluda elukondlikke häiringuid, mis tulevad kõrvalkrundilt, olgu selleks laste kilked, puulehed, grillimine, muruniiduki hääl, sõiduki kasutamisest tulenevad häiringud vms. Samuti mõjutab rohkem see, kui kinnistute vahelised tõkked, nt hekid eemaldatakse või asendatakse. Asjaolust, et kaebajad rajasid hoone eelmise asemele, ei tähenda, et sellest tuleks nõudeõigus naabrite vastu, et n.ö puhvertsoon liiguks olulises osas naabrite kinnistule. Ehitusõiguslikust küsimusest väljuvalt tuleb arvestada, et naaber võib soovida igal ajal hekki uuendada, asendada või üldse eemaldada ning kaebajad ei saa nõuda avalik-õiguslikus ega eraõiguslikus suhtes naabri kinnistul asuva heki säilitamist. Ka on ehitusprojekti seletuskirja lk-l 11 (dtl 127) selgitatud, et hekitaimed on ülekasvanud ja vananenud, mistõttu tuleb need täielikult noorendada. Seega hekk pikema aja jooksul taastatakse, kuid heki noorendamise vajadusest tulenevaid häiringuid ei tule kaebajatele korvata ega leevendada, tulenevalt selle tegevuse looduslikust perioodilisusest ja üksnes kaugest seosest parkla rajamisega.
- Sadeveekanalisatsiooni asendiplaanil (dtl 80) on ära märgitud õlipüüdur liiva-mudapüüduriga, samuti muud vajalikud sademevee juhtimise süsteemi osad. Sademeveekanalisatsiooni toimimist, sh kohtpuhastit, proovivõtukaevu jne on selgitatud seletuskirja lk-l 9 jj (alates dtl 125). Restkaevudest ja lehtritest juhitakse sademeveed XXXXXXXXXX tänaval asuvasse sademeveekanalisatsiooni. Olemas-olev amortiseerinud sademeveetorustik ja kaevud likvideeritakse. Sademeveetorustik rajatakse selliselt, et oleks tagatud vee isevoolne ärajuhtimine (samas). Seega saab eeldada olukorra parenemist ja seniste probleemide lahendamist. Mõistlikult tuleb eeldada, et sademevee osaks, mis ära juhitakse, on ka lumesulamisvesi, eriti see osa, mis ei imbu haljasalale, sh võimalikule murukivialale.
- Kaebajad tuginevad müra- ja valgushäiringutele. 12.1 Müra osas märkis juba ringkonnakohus esialgse õiguskaitse küsimust lahendades, et on vähetõenäoline, et mürafoon oluliselt suureneks, sest üldjuhul ei käivitata kõiki sõidukeid samaaegselt. 6
(11)Juba praegu toimub parkimine hoovis. Kuna muutub prügikonteinerite asukoht, vähenevad sellest tulenevad negatiivsed mõjud. Halduskohus märgib siia üksnes nii palju juurde, et linnalises keskkonnas tuleb teatud määral arvestada mürafooniga. Nagu kohus ka eelnevalt märkis, on kaebajad ise kujundanud olukorra, kus nende elukondlikud toad on väga kolmanda isiku krundi piiri lähedal, mille tõttu on ka naaberkrundil tekkivatel helidel (näiteks ka muruniiduki, lehepuhuri, trimmeri vms heli) vähem võimalust hajuda enne kaebajateni jõudmist. Lisaks sellele, et kaob ära prügiautole ja ka prügi äratoomisele iseloomulik müra, samuti sellega seotud lõhnahäiringud, sätestab liiklusseaduse § 13 lg 5, et õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit. Eluliselt on ka usutav, et väga külmade või lumiste ilmade korral, kus sõiduki sõidukorda seadmine (soojendamine, puhastamine) võib võtta rohkem aega, on ka naabruskonna aknad külma tõttu pigem suletud, mitte avatud, ning müra segab vähem. Ka jääb parkla ning kaebajate hoonete vahele kaks hekki ja kaitseekraan. XXXXXXXXXX X kinnistu omanikule tekkiva riive osas tuleb märkida, et tema kinnistu lähistel parkivate sõidukite arv võib pigem väheneda, kui suureneda – kuivõrd võib eeldada, et võimalusel pargitakse pigem kolmanda isiku hoovis, mitte piki XXXXXXXXXX tänavat. Müra ei saa suureneda ka selle tõttu, et rohkem sõidukeid sõidab hoovi ja välja, kuivõrd ka olemasoleva olukorra osas võib eeldada, et hoovi sõidetakse kasvõi selleks, et kontrollida vaba parkimiskoha olemasolu. 12.2 Valgushäiringute osas on tänavavalguslampide asukohad tuvastatavad sadeveekanalisatsiooni asendiplaanilt (dtl 80). Väliselektripaigaldise põhiprojektis on pildid erinevatest mudelistest (nt dtl 90 ja 94), millelt nähtub, et tänavavalgustite valgus valgustab naaberkinnistuid minimaalselt. Samas tuleb arvestada, et tegemist on tiheasustusega, kus ka üldplaneering näeb ette, et tuleb tagada piisava valgustuse olemasolu kuritegevusriskide vähendamiseks (üldplaneeringu p 14.3, lk 147). Naaberhoovi pimedasse jätmine võiks luua turvariske ka kaebajatele. Eraldi saab käsitleda hoovis parkivate sõidukite tulesid. Kohus leiab, et on üldteada, et sõidukite esituled on tehniliselt korrasoleku korral suunatud alla; mitte üles või paralleelselt, vältimaks teiste juhtide pimestamist. Otsuses endas on viidatud varjestuslindile. Asendiplaani (dtl 133) on ära toodud, et lisatakse 1,2 m kõrguselt pimestamisvastane täitelint. Vähemalt 1,2 meetri kõrgusele kaitseekraanile on viidatud ka seletuskirja punktis 3.2.1 (dtl 121). Arvestades keskmise sõiduauto tulede kõrgust (madalamal kui 1,2 meetrit), tulede suunatust alla, mitte üles ega paralleelselt, ning kaitseekraani kõrgust, ei ole kaebajate elukondliku hoone aknaisse valgustamine ega pimestamine sõidukituledega võimalik. Välistatud ei ole tuledest tekkivat kuma, mis viitab, et teisel pool aeda on sõiduk, kuid kaebajad elavad tiheasustuses ning tulede kuma, mis indikeerivad tule olemasolu, kuid ei pimesta, on linnalises keskkonnas tavapärane. Ringkonnakohus leidis ka vastuses määruskaebusele, et autolaternatest lähtuvad häiringud on lühiajalised, vähenedes veelgi suveperioodil; ka on kaebajatel võimalik kasutada privaatsuse suurendamiseks aknakatteid. Nagu ringkonnakohus ka täiendavalt märkis ja nagu nähtub ka fotodelt, on kaebajate kinnistutel ka elupuuhekk, mis vähendab riivet veelgi. 13. Menetlusosaliste vahel on vaidlus parkla kui rajatise tuleohutuse üle. Ehitusteatise aktsepteerimise menetluses andis kooskõlastuse ka Päästeamet, kes on käesolevasse kohtumenetlusse kaasatud ja kelle ekspert andis viimasel kohtistungil ka selgitusi. Kohus märgib esmalt, et ükski tuleohutusnõue ei takista absoluutse kindlusega tuleohu tekkimist. Ka hoonetevaheline vaikimisi nõutav kuja2 – 8 meetrit – ei pruugi tugeva tuule, põlevmaterjali ebemete 2 Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013?leiaKehtiv 7
(11)või sädemete lendumise või madala sulamis- või süttimispunktiga materjali korral alati tagada, et tuli mitte mingil juhul edasi ei kandu. Seetõttu ei ole ega olnud võimalik ka haldusorgani eksperdil istungil võimalik anda absoluutseid kinnitusi, et ühelgi juhul tulevikus midagi ei juhtu, s.o tuleoht puudub täielikult. Päästeamet selgitas, et kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut (määruse § 22 lg 2). Parkla, sh murukividest katend tulelevikut ei võimalda. Päästeameti ekspert selgitas ka, et sõiduki põlengu korral võib saada kahjustada maja sein, kui sõiduk on majale väga lähedal; sõidukite korral ei ole tulekahjud laiaulatuslikuks läinud; ning tuleohtu vähendab ka välisõhu mõju. Üle 4 meetri kaugusel kahjustusi ei tohiks levida, sh ka puidust seina korral on see ohutus kauguses. Ohutuskujas võib hekke olla ja lehtpuuhekid tuld väga ei levita. Mõne aja jooksul võib puitaed mõjuda ka tuld takistavalt. Kohus märgib, et seletuskirja kohaselt asub kolmanda isiku kinnistul lehtpuuhekk – s.o tuhkpuu. Asendiplaani kohaselt (dtl 133) asub ka murukivi katendil parkimise korral kaebajate hoone seinast 5-5,25 meetri kaugusel (XXXXXXXXX X) või kaugemal (XXXXXXXXXX X). Kaasatud haldusorgani eksperdi poolt tuleohutuna käsitletud 4 meetrist väiksema vahemaani ei ole võimalik jõuda ka siis, kui arvestada parkimiskoha pikkuse vähendamisega (seletuskirja lk 5, dtl 121, kohaselt 30 sentimeetrit). Niisiis ei nähtu kohtule mõistlikku kahtlus, et rajatis või selle parklana kasutamine võiks olla tuleohtlik. II
- Käesolevas asjas on muutunud keskseks küsimuseks, mitme parkimiskoha ja/või milliste parkimisalade rajamise on vastustaja kokkuvõttes aktsepteerinud. Kohus on proovinud eeltoodut nii kirjalikult kui ka kahel istungil välja selgitada, kuid vastustaja seisukohad ei ole kohtle lõplikult arusaadavad, kuivõrd need selgitused ei ole kooskõlas avalik-õigusliku loa või kooskõlastuse (sh aktsepteerimise) olemusega.
- Esialgse projekti (dtl 134) asendiplaanil on märgitud 40 parkimiskohta, sh parkimine piki kaebajate poole jäävat kinnistuserva (kokku 16 parkimiskohta). Vaidlustatud otsuses on toodud, et parkimiskohtu on vähendatud 28 kohani; joonisel on suurem osa edelakülje parkimiskohtadest asendatud murukividest katendiga (v.a 4 kohta lõunanurgas; dtl 133); seletuskirjas on toodud, et projekteeritakse 28 sõiduauto parkimiskohta (dtl 121). Kohus märgib, et ehitusteatise aktsepteerimine tähendab ka ehitusprojekti kooskõlastamist, sest ehitusteatise aktsepteerimine annab õiguse ehitada vaid selle aluseks olnud projekti kohaselt (vt analoogia korras Riigikohtu 18.05.2022 otsuse nr 3-17-1562 p 20). Küsimusena jääb seega, mis on murukivist katendiga ala eesmärk; sh miks selles osas üldse haljasala (murupind) murukiviga asendatakse. Ehitusprojekti seletuskirja punktis 3.6 on toodud, et murukivist katendiga projekteeritakse perspektiivne parkla (lk 8, dtl 124). Murukiviala kasutamist parkimiskohtadena ning üksnes sel eesmärgil kinnitas istungil ka kolmas isik kui projekti tellija.
- Kohus selgitab, et avalik-õiguslikult on lubatavad kaks lahendust: - ehitusteatist on aktsepteeritud ka murukivi alal parkimise osas; sh on asjakohaselt kaalutud ka kaebajate õiguseid. Sellisel juhul on murukivialale antud avalik-õiguslik luba (haldusakt) või aktsepteering (toiming) ning kolmandal isikul on õigus see rajatis valmis ehitada. Samuti saaks kolmas isik vaidlustatud otsusele tuginedes, olles järginud ehitusprojekti, esitada kasutusteatise ning selle aktsepteerimisel asuda murukivist ala parklana kasutama; - ehitusteatis on aktsepteeritud üksnes 28 koha osas, sh ei ole antud avalik-õiguslikku luba või aktsepteeringut murukiviala väljaehitamiseks parkimise eesmärgil kasutamiseks. Sealjuures ei ole kaalutud ka kaebajatele tekkivaid riiveid, mis tekivad murukivialal parkimise või mistahes muul 8
(11)viisil kasutamisel. Seega ei ole kolmandal isikul võimalik taotleda ka ala kasutamiseks luba või aktsepteeringut ega asuda ilma ala kasutama. Tekkida ei tohi olukorda, kus kaebajatele jääb mulje, justkui parkimiskohti on vähendatud ja keegi nende kinnistu lähistel ei pargi (vt vaidlustatud otsuse sõnastus); küll aga kolmandale isikule jääb mulje, sh arvestades ka kolmanda isiku tahet, et ta saab asuda omal äranägemisel sobival ajal (nt piisavate omanike sooviavalduste korral) murukivist ala parkimiskohtadena kasutama. Mingis etapis peab lisanduma avalik-õiguslik (ka võimalik vaikiv) heakskiit ehitise rajamisele ja kasutamisele, millele on eelnenud puudutatud isikute (kaebajate) õiguste ja kaasnevate ebamugavuste kaalumine. Kohus pidas esialgu menetluses võimalikuks, et vastustaja on otsuse sõnastuses eksinud ning tegelikult kohti ei vähendatud, küll aga kaaluti kaebajate õiguseid. Vastustaja on aga järjekindlalt kinnitanud, et aktsepteeritud on 28 parkimiskohta. Vastustaja selgitused, et murukiviala võib kasutada muul eesmärgil, sh puhkamiseks või grillimiseks, on kohtu jaoks kohtumenetluses üllatuslik; sh ei ole sellisel eesmärgil ala kasutamist soovinud ka kolmas isik. Lisaks on grillimise korral täiendavad tuleohutusnõuded, sh laiem kuja, mille järgimist ei ole kontrollitud. Eraldi puuduvad ka põhjendused, miks on sellisel juhul murukiviala üldse vaja, sh kaaludes seal ettenähtavaid tegevusi kaebajatele tekkivate riivetega. Selline kaalumine otsuses või ka eelnevas haldusmenetluses puudub. Kohus märgib täiendavalt, et lisaks ehitise ehitamise ja kasutamise lubamise küsimustele on kohaliku omavalitsuse pädevuses ka järelevalve läbiviimine.
§ 130
lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt kontrollib kohalik omavalitsus ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust ning ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavust. Seega kui hoovis on ettenähtud 28 parkimiskohta, kuid parkimiseks mitte ettenähtud murukiviala, millel on puhkeala vms eesmärk kasutatakse täiendavate parkimiskohtadena, on kohalikul omavalitsusel nii õigus kui ka kohustus viia läbi riiklik järelevalve. Arvestades nende normide eesmärki, kaitsevad need ka piirinaabrite õiguseid, kellel on seega õigus ka järelevalvemenetluse läbiviimist või toimetamata jätmist vaidlustada. 17. Otsuse õigusselgusetus on sedavõrd suur, et haldusakt ei ole selge ega üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusaktiga on samaaegselt justkui otsustatud mitte rajada parkimiskohti (28 parkimiskohta asuvad teistes kohtades) ega kaalutud kaebajatele tekkivaid riiveid; samas on see koht ette nähtud perspektiivis parkimiseks (ehitusprojekti seletuskiri) ning selle perspektiivi saavutamiseks ei tule enam täiendavalt kaebajatele tekkivaid riiveid kaaluda ega
kohast menetlus järgida. Tekkinud olukord on osaliselt sarnane HMS § 63 lg 2 p-s 5 toodud tühisuse alusega - sellest ei selgu õigused ja kohustused või kohustused on vastukäivad – kuid kuivõrd see puudus ei ole ilmselge, ei ole tegemist (osaliselt) tühise haldusaktiga. Küll aga tähendab kohtu analüüsi tulemusel tühisuse aluse või sellele lähedase olukorra ilmnemine, et haldusakt on selles osas õigusvastane ja tuleb tühistada. III 18. Kokkuvõttes leiab kohus, et XXXXXXXXXX Xa kinnistule parkla rajamine, uuendamine ja/või laiendamine on sisuliselt õiguspärane (kohtuotsuse osa I). Küll aga ei ole objektiivselt tuvastatav ega õigusselge, kas vastustaja on soovinud aktsepteerida ehitusteatise 28 või rohkemate (murukividest katendil kuni lisanduva 12) parkimiskoha osas (kohtuotsuse osa II). Kohus on seisukohal, et kaebajate õiguseid rikub osas II kirjeldatud õigusselgusetus, mille tõttu ei ole ka üheselt selge, kas lisanduvate (perspektiivsete) kohtade osas on kaebajate õiguseid kaalutud või mitte. Muus osas parkla rekonstrueerimine kaebajate õiguseid ei riku. HMS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et haldusorgan võib lahendada haldusmenetluse osaliselt (osahaldusakt). Õiguskirjanduses on toodud näitlikult, et ennekõike võib osahaldusakti andmine olla võimalik ehitusõiguslikes menetlustes, nt ühele ridaelamuboksile ehitusloa või hooneosale kasutusloa andmisel. 9
(11)Kohus leiab, et käesoleval juhul on konkreetne ehitis – XXXXXXXXXX Xa parkla samuti jaotatav osadeks ning seega on võimalik vaidlustatud haldusakt tühistada osas, milles aktsepteeriti ehitusteatis murukividest katendi ala osas (perspektiivne parkla), mis asub kinnistu edela- ja lääneküljes. Muus osas on seega ehitamine lubatud. Kaebajad on taotlenud ka tagajärgede kõrvaldamist. Kohus selgitab, et vaidlustatud otsuse tühistamine ei tähenda seda, et vastustaja ei võiks asjakohaselt, kõigi puudutatud osapoolte õigusi kaaludes ja ka üheselt selget haldusakti andes, millest on arusaadav, millisel kasutusotstarbel kaebajate kinnistu äärde jäävat ala on eesmärgipäraselt lubatud ehitada ja kasutada, sama resolutsiooniga haldusakti uuesti anda. Hetkel puuduvad ka muud tagajärjed, mille kõrvaldamise peaks kohus otsustama (vrdl olukorraga, kus vaidlustatakse ehitusteatise aktsepteerimist kui toimingut). Kohus ei võta hetkel seisukohta, kas n.ö perspektiivse ala osas tuleb tingimata anda uus haldusakt (arvestades ala suurust), järgides varasemat menetluskorda; või võib siinkohal tegevusetusega ehitusteatise aktsepteerida. Hea halduse tavale vastaks enim, kui vastustaja otsustaks ka n.ö perspektiivsete kohtade osas ehitusteatise aktsepteerimise (või aktsepteerimata jätmise) senise menetluskorra järgi haldusaktiga. Küll aga tuleb igal juhul, arvestades selle ala asukohta kaebajate kinnistu piiride läheduses kaebajad kaasata, ära kuulata ning lõplikku otsustust (haldusakti või toimingut) põhjendada.
- HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb kaebuse osalise rahuldamise korral otsustada proportsionaalselt ka menetluskulude jaotus. Kohus selgitab, et: - kaebajate menetluskulud on lubatav välja mõista vastustajalt (HKMS § 108 lg 1); - kolmanda isiku menetluskulud on lubatav välja mõista kaebajatelt (HKMS § 108 lg 8). Kohus leiab, et kaebus on rahuldatud ligikaudu pooles ulatuses. Käesoleval juhul ei viiks õiglase tulemuseni jaotus üksnes parkimiskohtade arvu järgi, sest kuigi enamike parkimiskohtade osas jääb kaebus rahuldamata, siis kaebajatele lähimas osas, kus riive on suurim, kohus kaebuse rahuldab. Kohus märgib, et kaebajad on oma algses kaebuses siiski tuginenud vaidlustatud otsuse õigusvastasusele tervikuna, mitte üksnes murukivi katendiga ala osas. Nii kaebajate kui ka kolmanda isiku menetluskulud on mõistlikus ja käesoleva asja keerukust arvestavas suuruses, s.o vastavalt 4997,30 ja 2736 eurot. Kohus märgib, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei võimalda HKMS menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Arvestades kohtu määratud kaebuse rahuldamise osakaalu, mõistab kohus: - kaebajatelt kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja 1368 eurot; - vastustajalt iga kaebaja kasuks välja 833 eurot (kokku 2499 eurot).
- Kohus jättis kaebuse menetlusse võtmisel esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks, sõltumata kaebuse osalisest rahuldamisest, kohaldada omal algatusel esialgset õiguskaitset. Kuigi ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata kehtib vaidlustatud otsus tervikuna kuni kohtuotsuse jõustumiseni, tuleb kolmandal isikul arvestada, et kui ta ehitab enne kohtuotsuse jõustumist murukivide katendiga ala valmis, võib tal tekkida hiljem kohustus see ala kõrvaldada, või ei saa ta seda ala kasutama asuda. Sealjuures on vastustajal kohustus viia läbi järelevalvet, kui ehitise kasutuskorda rikutakse, sh kasutatakse ehitist, mille kasutus ei ole lubatud (
§ 130lg 2 p-d 4 ja 5).
Küll aga leiab kohus, et kaebajatele ei teki pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi siis, kui kolmas isik murukivi katendiga ala kohtuvaidluse ajal valmis ehitab. Murukividest ala asendamine uuesti muruplatsiga ei ole kuigi keerukas ega kulukas. Ka saaksid kaebajatele tekkida kahjulikud tagajärjed või üksnes ebameeldivad mõjutused (vt kohtuotsuse osa I) alles ala kasutamisest, mitte aga murukivi katendi rajamisest (vrdl kõrghaljastuse likvideerimine või ehitisest tekkiv vari). Nagu kohus eelnevalt sedastas, ei näe ehitusprojekt ette ka selles kohas kõrghaljastuse likvideerimist (puud 1 ja 2); ka puudub kaebajatel õiguskaitsevajadus heki noorendamise osas. 10
(11)/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 11
(11)