KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuniku nimi Janek Väli Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022.a Tallinn 2-22-102159 Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Me

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Arvestades asjaolu, et hageja on oma nõudest

§ 429

lg 1 tähenduses loobunud, leiab kohus, et loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Asjas ei esine

§ 429lg 4 toodud loobumist välistavaid asjaolusid.

5.

§ 173

lg 1 I lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 6.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. 7. Kuivõrd hageja on loobunud hagist seetõttu, et kostja on oma võlgnevuse tasunud peale hagiavalduse menetlusse võtmist, siis jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas

§ 168lg 5.

7.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 50 eurot, esindajakulu summas 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 7.
2. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 50 eurot, s.o pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. 7.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et eelnevalt viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). 7.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 192 eurot. Õigusabikulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas ning seisneb nende sisu vastuväitega tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimises ja dokumentide esitamises ning riigilõivu tasumises, hagist loobumise avalduse koostamises. Lepingulise esindaja õigusabikulud 192 eurot koos käibemaksuga. Lisaks palub hageja mõista

§ 172

lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. 7.5. Kohus leiab, et hageja esindajakulu ja menetluskulu nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga 192 eurot (2h x 80€ + käibemaks 20%).

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja vastavat kinnitust esitanud ei ole. 2

§ 172lg 9 ja § 4842 alusel menetluskulu summas 20 eurot.

7.

1. Kõige eelpooltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 230 eurot, s.o pool riigilõivu summas 50 eurot, esindajakulu summas 160 eurot ja maksekäsu menetluskulu summas 20 eurot. 7.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Kostja vastuväide menetluskulude temalt välja mõistmata jätmiseks seetõttu, et temalt pole võla tasumist varem nõutud, ei ole asjakohane. Kostja pidi talle juba leppetrahvinõuete esitamisel aru saama nende tasumise vajalikkusest. Kostja ei saa vabandada nende mittetasumist enda tähelepanematusega talle esitatud leppetrahvinõuete märkamisel. Kostja pidi hiljemalt maksekäsu ettepaneku saamisel mõistma, et hageja soovib temalt võla tasumist. Kui kostja oleks siis võla tasunud, oleks maksimaalne esindajatasu olnud 20 eurot. 9.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuna käesolevaga määratakse menetluskulud kindlaks summas 230 eurot ja hageja taotlus menetluskulude osas jäetakse rahuldamata 32 euro osas, ei saa selles osas kumbki pool määruskaebust esitada. 10. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et see kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. 11. Kuivõrd hageja on hagiavaldusest loobunud, tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot (100 : 2). 12.

§ 150

lg 8 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Käesolevale määrusele ei saa nimetatud sättest tulenevalt riigilõivu tagastamise osas määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 3