Obsah (6)

§ 152§ 47§ 71§ 43§ 38§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ti

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2).

Määruse põhjendused olid järgmised. 1)

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse 2 rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. 2) Kaebaja leiab 29.11.

1. a vastuses, et ta ei ole ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kahjunõude esitamise kaebetähtaega ületanud. Halduskohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja viitab 3 aasta pikkusele kahjunõude esitamise tähtajale, kuid jätab jätkuvalt tähelepanuta, et on varem juba sama ajavahemikku puudutavas osas vanglale kahjunõude esitanud. Kohus selgitas kaebetähtajaga seonduvat juba 19.11.
2. a määruses ja asus seisukohale, et kuigi kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ajavahemikul 01.01.2019-21.10.2020 nõudnud vanglalt ka 08.04.
3. a taotluses, mille osas vangla tema kahjunõude 09.06.
4. a otsusega läbi vaatamata jättis, ei ole viimati nimetatud otsuse näol tegemist vaidlusalust ajaperioodi puudutava kohtueelset menetlust lõpetava lahendiga. Kaebaja 08.04.
5. a taotlus kattub ajavahemiku 01.01.2019-21.10.2020 osas tema poolt vanglale juba 21.10.2020 esitatud kahjunõudega. Mõlemas kahjunõudes taotles kaebaja kahju hüvitamist sama ajavahemiku eest seoses tema üksikkambris isolatsioonis hoidmisega ning selgitas, et vangla piinab teda ja et talle on tekkinud tervisehäired. Vangla lahendas vastava kahjunõude sisuliselt juba 28.12.
6. a otsusega nr 1-13/284-
7. Seega on ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 28.12.
8. a otsus nr 1-13/284-5 (vt Tartu Ringkonnakohtu 20.10.
9. a määruse p 7 selles asjas). Kuna eelnimetatud otsus tehti 5 kuud enne praeguse kaebuse esitamist halduskohtule ning halduskohus ei pea tõenäoliseks, et vangla viivitas kaebajale otsuse kättetoimetamisega, on selge, et kaebaja on kaebuse esitamisel ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas 30-päevast kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega oluliselt ületanud. 3)

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHK 16.01.

1. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21.06.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11.05.
3. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). 4) Kaebaja põhjendab kaebetähtaja ületamist oma tervisliku seisundiga, samuti asjaoluga, et vangla esitab dokumendid eesti keeles, mistõttu ei pööra kaebaja alati neile tähelepanu. Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja välja toodud asjaolud kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja tervislik seisund ei ole selles asjas käsitatav kaebuse esitamist takistava asjaoluna ja tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena. KIS-i andmete kohaselt on kaebaja väidetavatest terviseprobleemidest sõltumata suutnud
4. a kevadel esitada halduskohtule mitmeid kaebusi ning maakohtule hagiavaldusi (kohtuasjad nr 3-21-437, 3-21-642, 2-21-2813). Kuivõrd kaebaja tervislik seisund ei takistanud varasemalt kaebuste ja hagiavalduste esitamist, ei õigusta need ka käesoleval juhul tähtaja ületamist. Samuti ei õigusta tähtaja ületamist asjaolu, et vangla 28.12.
5. a otsus nr 1-13/284-5 oli eestikeelne. Kaebajal oli võimalik paluda vanglalt või kaaskinnipeetavatelt vajadusel abi otsuse mõistmiseks. Samas ei ole varasemalt eelnimetatud asjaolu kaebajal oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumist takistanud. Ka selles asjas esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja on vastustaja positsiooni mõistnud. Vähetõenäoline on, et kaebaja ei mõistnud samamoodi ka vangla 28.12.
6. a otsuse nr 1-13/284-5 sisu. Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ise hooletu kaebetähtaja järgimisel. 3 5) Kaebaja väide, et tema arvates oli tal kahjunõude kohtule esitamiseks aega 3 aastat, ei ole samuti aluseks tähtaja ennistamisel. Tartu Vangla 28.12.
7. a otsuses nr 1-13/284-5 on märgitud, et kaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. 6) Eeltoodust tulenevalt oli halduskohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Seetõttu lõpetas kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutava hüvitamisnõude osas käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. J. Ustimenko esitas 21.12.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.
2. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi halduskohtule menetlemiseks tagasi. Kaebaja väitel hindas halduskohus eelarvamusega tähtaja ennistamise taotlust mis puudutab vaidlusalust perioodi, kuna ringkonnakohus määras anda kaebajale võimalus ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja leiab, et ta tõi taotluses ära täiesti põhjendatud argumendid ja see oli seaduslik ja halduskohus oli seetõttu kohustatud taotluse rahuldama. Kaebaja leiab veel, et perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas on tegemist uue nõudega - teine summa ja täiendatud andmed kuna ta hiljem konkretiseeris vaidlustatavat perioodi 01.01.2019-11.03.
3. Hüvitamiskaebus on lubatud seadusega ja garanteeritud põhiseadusega, kuna tähtaega 3 aastat on järgitud ning järelikult pole selle läbivaatamiseks takistusi. Põhiseaduse § 28 garanteerib tervise kaitse ja halduskohus on kohustatud vastu võtma
4. a kaebuse täies ulatuses. Vangla tegeleb võltsimisega - kuna ajavahemik 01.01.2019-11.03.2021 oli absoluutselt puhas kaebaja distsiplinaarse käitumise plaanis ja vanglal polnud õigust kohaldada erimeetmeid ja VangS § 69, siis vangla hakkas alusetult viitama
5. a kaebusele, et vältida juhtunu täielikku läbivaatamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Tartu Halduskohus märkis juba 19.11.
8. a kaebuse osaliselt käiguta jätmise määruses igati põhjendatult, et kuigi kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ajavahemikul 01.01.2019-21.10.2020 nõudnud vanglalt ka 08.04.
9. a taotluses, mille osas vangla tema kahjunõude 09.06.
10. a otsusega nr 1-13/121-5 läbi vaatamata jättis, ei ole viimati nimetatud otsus vaidlusalust ajaperioodi puudutav kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Tartu Vangla jättis 09.06.
11. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigesti ajavahemiku 01.01.2019-21.10.2020 osas läbi vaatamata, kuna vangla on selles osas juba varasemalt sisulise lahendi teinud. Kaebaja 08.04.
12. a taotlus kattus ajavahemiku 01.01.2019-21.10.2020 osas tema poolt vanglale juba 21.10.2020 esitatud kahjunõudega. Mõlemas kahjunõudes taotles kaebaja kahju hüvitamist sama ajavahemiku eest seoses tema üksikkambris isolatsioonis hoidmisega ning selgitas, et vangla piinab teda ja et talle on seetõttu tekkinud tervisehäired. Vangla lahendas vastava kahjunõude sisuliselt juba 28.12.
13. a otsusega nr 1-13/284-
14. Seega on ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 28.12.
15. a otsus nr 1-13/284-
16. Kuna Tartu Vangla 28.12.
17. a otsus nr 1-13/284-5 tehti viis kuud enne halduskohtule hüvitamis kaebuse esitamist ning ei ole tõenäoline, et vangla viivitas kaebajale selle otsuse kätte 4 toimetamisega, oli selge, et kaebaja ületas 10.06.2021 kaebuse esitamisel ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas 30-päevast kaebetähtaega.

§ 38

lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt

§ 71

lg-test 1-4 on kaebajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kui ta esitab kohtule koos kaebusega tähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja mööda laskmise põhjused. Eeltoodust lähtudes andis halduskohus kaebajale võimaluse esitada ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles tuli välja tuua tähtaja rikkumise mõjuv põhjus. Samuti selgitas halduskohus kaebajale, et lõpetab määrusega asja menetluse eelnimetatud ajavahemikku puudutavas osas, kui tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

1. Kaebaja esitas 29.11.2021 halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, viidates 3 aasta pikkuse tähtaja järgimisele,
2. a alanud raskele tervislikule olukorrale ja sellele, et vangla dokumendid antakse talle eesti keeles. Halduskohus asus 19.12.
3. a määruse põhjendustes seisukohale, et praegusel juhul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule osaliselt tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetas halduskohus haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel kahjunõude perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas.

14. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlusaluses määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu ja millest tingituna kuulub käesoleva haldusasja menetlus osaliselt lõpetamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu 09.12.

1. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebusest asjaolusid, mille pinnalt tuleks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja menetluse osalise lõpetamise küsimuses asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
2. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Ustimenko määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.
3. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5