← Eesti

3-21-2276/6

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. märts 2022, Tartu 3-21-2276 L.S. kaebus Jõgeva Vallavalitsuse
  2. augusti
  3. a käskkirja nr 6P tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus L.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja L.S. Vastustaja Jõgeva vald RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada L.S. määruskaebus.
  7. Tühistada Tartu Halduskohtu
  8. oktoobri
  9. a määruse resolutsiooni punkt 1, millega halduskohus tagastas tühistamisnõude, ning saata asi vastavas osas halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. L.S. osales Jõgeva Vallavalitsuse
  11. a juunis välja kuulutatud konkursil vallasekretäri ametikoha täitmiseks. L.S. esitas konkursil kandideerimiseks nõutud dokumendid
  12. juunil 2021 ning osales töövestluses
  13. juulil
  14. L.S. sai
  15. augustil 2021 vallavalitsuse õigusnõunikult e-kirja, milles teavitati, et ta ei osutunud valituks. Kuna L.S. ei osutunud valituks, pöördus ta vallavalitsuse poole selgituste saamiseks, miks ta ei vastanud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 3 nõuetele. Vallavalitsus talle selgitust ei saatnud, vaid ta sai
  16. septembril 2021 vallavalitsuse kodulehe kaudu teada, et vallavanema ülesannetes oleva abivallavanema
  17. augusti 2021 käskkirjaga nr 6P on
  18. septembrist 2021 Jõgeva Vallavalitsuse vallasekretäri ametikohale ametisse nimetatud teine isik. L.S. esitas Jõgeva Vallavalitsusele
  19. septembril 2021 teabenõude, milles soovis teada, miks tema erialane haridus, senine töökogemus juristina ning laialdased õigusalased teadmised osutusid ametikohale kinnitatud kandidaadist halvemaks. Lisaks soovis ta saada konkursil osalenud kandidaatide paremusjärjestuse kohta koostatud protokollilise otsuse või võrdlustabeli koopiat. Jõgeva Vallavalitsus saatis L.S.le
  20. septembril
  21. a vastuskirja nr 1261-1, milles selgitas, et kandidaatide paremusjärjestust ei ole võimalik edastada, kuna seda ei tehtud (viitega ATS § 10 lg 1 p-le 2, § 10 lg-le 4, § 18 lg-le 9 ning Jõgeva Vallavalitsuse
  22. detsembri
  23. a määruse nr 1 „Teenistujate värbamise ja valiku kord“ § 6 lg-le 3 ja § 7 lg-le 1).
  24. L.S. esitas
  25. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Jõgeva Vallavalitsuse
  26. augusti 2021 käskkirja nr 6P tühistamist, kaebaja vanuselise ja poliitilise diskrimineerimise tuvastamist vallasekretäri konkursil valiku tegemisel ning kaebaja kasuks Jõgeva Vallavalitsuselt hüvitise välja mõistmist otsese diskrimineerimise eest summas 8400 eurot.
  27. Tartu Halduskohus tagastas
  28. oktoobri
  29. a määrusega L.S. kaebuse tühistamisnõude osas (resolutsiooni p 1). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude võttis halduskohus menetlusse (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused olid järgnevad. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuna see ei puuduta ega riku kaebaja õigusi. Vaidlustatud haldusaktiga nimetati ametisse hoopiski üks teine isik, mitte kaebaja. Kaebajal oleks õigus halduskohtus vaidlustada otsust, millega tunnistati ta vallasekretäri ametisse sobimatuks, kuid kaebuse ja sellele lisatud tõendite kohaselt vastav otsus puudub. Jõgeva Vallavalitsuse
  30. septembri
  31. a vastuskirja järgi ei koostatud kandidaatide kohta ka paremusjärjestust. Kuna kaebaja kohta ei ole tehtud tema mittesobivaks tunnistamise otsust, on kaebaja ainus õiguskaitsevahend nõuda kahju hüvitamist. Halduskohus tagastas kaebaja tühistamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
  32. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu
  33. oktoobri
  34. a määruse. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. Kuigi vastustaja väidab, et kandidaatide paremusjärjestust ei ole koostanud, on abivallavanem kaebajaga suhtluse käigus maininud, et töövestluse järgselt koostati paremusjärjestus ning kaebaja sai selle põhjal kõige enam punkte. Vastustaja ei ole valiku tegemisel lähtunud ATS § 18 lg-st 3, mille kohaselt tehakse ametikohale asumise ettepanek kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Kaebaja hinnangul rikub teise isiku ametisse nimetamise käskkiri tema õigusi, kuna ta ei saa ise töötada ametikohal, millele ta kandideeris ja millele ta osutus ka parimaks kandidaadiks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  36. Kaebaja on esitanud nõude tühistada Jõgeva Vallavalitsuse
  37. augusti
  38. a käskkiri nr 6P, millega nimetati vallasekretärina ametisse konkursi võitnud isik.
  39. Halduskohus tagastas kaebaja tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsus ei riiva kaebaja õigusi, kuna sellega ei tehtud otsust tema ametisse mittesobivuse kohta. Kuna konkursimenetluses ei ole koostatud dokumenti, millest nähtuks kaebaja kõrvaldamine ametisse mittesobivuse tõttu, on kaebaja ainus võimalus oma õigusi kaitsta hüvitamiskaebust esitades. Vastav nõue on halduskohtu menetluses. 2
  40. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu käsitlusega kaebeõiguse ilmselge puudumise osas tühistamiskaebuse esitamisel.
  41. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud HKMS-s ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (RKHK
  42. oktoobri
  43. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (RKHK
  44. juuni
  45. a määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8 ja
  46. märtsi
  47. a määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 24).
  48. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 29 tuleneb Eesti kodaniku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Selle sätte kaitsealas on ka töökoha valik avalikus sektoris, sealhulgas avalikus teenistuses (RKHK
  49. oktoobri
  50. a määrus asjas nr 3-3-1-41-07, p 10). Kohtupraktikas on sedastatud, et kui haldusorgani poolt läbi viidava personalivaliku ja selleks korraldatava konkursi tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida PS §-st 29 tulenevaid õigusi, peab tal olema õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks (samas, p 10). Iseenesest ei tekita vabale ametikohale kandideerimise avalduse esitamine ja konkursil osalemine isikule õigust saada sellele ametikohale nimetatud, kuid isikul on subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine (samas, p 11).
  51. Ringkonnakohus leiab, et sellega, et vallasekretäri ametikohale nimetati teine isik ning kaebaja ei saanud realiseerida PS §-st 29 tulenevaid õigusi, on riivatud kaebaja õigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning ühtlasi ka omandiõigust, kuna töökoha mittesaamine tähendab tulu teenimise võimaluse kaotamist. Ühtlasi on riivatud kaebaja õigust menetlusele ja korraldusele, sest kaebajal oli subjektiivne õigus sellele, et ametiasutus järgiks konkurssi korraldades ATS § 18 lg 1 kohaselt eelnevalt avalikustatud tingimusi, kohtleks kandidaate võrdselt ning teeks vastavalt ATS § 18 lg-le 3 ettepaneku kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Järelikult on kaebeõiguse eelduseks olev õiguse võimalik riive tuvastatav ning kaebajal võimalik vaidlustada käskkirja, millega nimetati ametisse teine isik.
  52. Tulenevalt eelnevatest seisukohtadest tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
  53. oktoobri
  54. a määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus tagastas tühistamiskaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Vastavas osas tuleb asi halduskohtule menetluse jätkamiseks tagasi saata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.