Obsah (10)

§ 212§ 213§ 159§ 20§ 108§ 101§ 109§ 103§ 201§ 152

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 11.06.
2. a vastutusotsusega nr 13-7/01099-10 Maksim Pintšukki ja V. Grišakovi tasuma solidaarselt Territorial Advisore OÜ maksukohustused summa 41 594, 41 eurot.
3. M Pintšuk esitas 16.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 11.06.
4. a 1 vastutusotsuse nr 13-7/01099-10 tühistamiseks.
5. MTA esitas 20.09.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks, arvestades, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.
6. M. Pintšuk esitas 28.09.2021 taotluse lõpetada haldusasja menetlus ja jätta menetluskulud MTA kanda. Juhul, kui halduskohus leiab, et vastustaja poolt haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebaja esitatud kaebusest ning seega tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda, soovis kaebaja üle minna tuvastusnõudele ning tuvastada, et 11.06.2021 välja antud haldusakt nr 13-7/01099-10 on õigusvastane ja kohustada vastustajat hüvitama kaebajale õigusvastase otsusega tekitatud kahju.
7. Tartu Halduskohus lubas 06.10.
8. a määrusega kaebajal minna vaidlustatud vastutusotsuse tühistamise nõudelt üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele, jättis kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata ning kohustas vastustajat esitama kirjaliku vastuse tuvastamiskaebusele.
9. MTA esitas 26.10.2021 vastuse kaebusele, milles muuhulgas leidis, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud. Samas märkis vastustaja, et 11.06.
10. a vastutusotsus nr 13-7/01099-10 on õigusvastane ja MTA hinnangul ei ole selle otsuse üle edasi vaidlemine mõistlik.
11. Tartu Halduskohus jättis 02.11.
12. a määrusega MTA vastuväite halduskohtu 06.10.
13. a määruse resolutsiooni p-le 1 rahuldamata ning kohustas MTA-d kohtule teada andma, kas MTA võtab kaebuse õigeks olukorras, kus ta ise peab vaidlusalust vastutusotsust õigusvastaseks.
14. MTA teatas 05.11.2021 esitatud vastuses, et võtab kaebuse õigeks.
15. Vastusena 08.11.
16. a kohtunõudele esitas kaebaja 15.11.2021 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.
17. Tartu Halduskohus rahuldas 17.11.
18. a otsusega esitatud kaebuse, tuvastas MTA 11.06.
19. a vastutusotsuse nr 13-7/01099-10 õigusvastasuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1750 eurot. Halduskohus põhjendas oma otsust järgnevalt. 10.1.

§ 159

lg 1 kohaselt kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. MTA esitas 05.11.2021 kohtule vastuse, milles märkis, et võtab kaebuse õigeks.

§ 159

lg-st 4 tulenevalt ei võta kohus õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas puuduvad kolmandad isikud

§ 20mõttes, s.

o isikud, kelle õigusi kaebuse õigeksvõtt mõjutaks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 159lg-st 1 rahuldab kohus M.

Pintšuki kaebuse ja tuvastab MTA 11.06.2021. a vastutusotsuse nr 13-7/01099-10 õigusvastasuse. 10.2.

§ 108lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 5 esimene lause täpsustab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja esitas 15.11.2021 kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning palus jätta menetluskulud summas 2077 eurot MTA kanda. Kaebaja lepingulise esindaja töötunni hind on 140 eurot. Kokku on kaebaja 2 käesoleva menetluse raames kandnud õigusabikulusid summas 1327 eurot. Õigusabikulude suurust kinnitab ülevaade lepingulise esindaja tegevustest ja kaebajale esitatud arved. Lisaks on kaebaja tasunud riigilõivu 750 eurot.

§ 101

lg-test 1 ja 2 ning § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka asjas tasutud riigilõiv ja menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 109

lg-st 6 tulenevalt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 10.3. Vaidlust ei ole selles, et vajalik ja põhjendatud menetluskulu on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Lisaks on kohtu hinnangul kaebaja lepingulise esindaja teenuse tunnihind suurusjärgus, mida kohtupraktika menetluskulude väljamõistmisel aktsepteerib. Küll aga on kohus arvamusel, et taotletud esindajakulu ei ole täies ulatuses väljamõistetav. Kohus võtab väljamõistetavate menetluskulude suuruse määramisel arvesse, et kaebaja esindaja on kohtule esitatud arvel nr 210401 menetluskuluna märkinud muuhulgas kulu lisade komplekteerimise ja kohtule kaebuse edastamise eest ning arvel nr 210448 kulu menetluskulude nimekirja allkirjastamise ja kohtule edastamise eest, mis on aga põhjendamatu, kuna need ei nõua erialaseid teadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata. Lisaks on arvel nr 210566 kajastatud kulu (summas 123,2 eurot) puhul tegemist menetluskuluga, mis tekkis kaebajal pärast vastustaja poolt kaebuse õigeksvõtmist ning selline kulu ei kuulu

§ 108lg 5 kohaselt MTA-lt väljamõistmisele.

Samuti võtab kohus arvesse seda, et kaebaja on oma lepingulise esindaja kaudu esitanud haldusasjas kirjalike menetlusdokumentidena üksnes kaebuse, mille sisuline osa on ca 6 lehekülge ja vastuse 21.09.

1. a kohtunõudele, mille sisuline osa on ca 2 lehekülge ning seda, et haldusasi lahendati kirjalikus menetluses. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning eelnevalt väljatoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et MTA-lt kaebaja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulude suurust summas 1000 eurot (koos käibemaksuga). Vastustajalt tuleb eeltoodust tulenevalt kaebaja kasuks kokku välja mõista menetluskulu 1750 eurot (kulu õigusteenusele ja riigilõiv). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Vastustaja esitas 16.12.2021 halduskohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse osaliselt tühistada resolutsiooni punkti 3 osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista MTA-lt kaebajale esimese astme kohtus kantud menetluskuludena 1750 euro asemel välja üksnes 750 eurot, ehk tasutud riigilõivu osa. 11.
3. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 109

lg 1, mille järgi kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Samuti kohaldas kohus valesti

§ 108

lg-t 5, mille kohaselt juhul kui vastustaja (MTA) võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. 11.

1. 21.09.
2. a kohtunõudega palus kohus kaebajal esitada seisukoht menetluse lõpetamise osas ning menetluskulude väljamõistmiseks vajalikud dokumendid hiljemalt 28.09.
3. 28.09.2021 esitas kaebaja kohtule oma seisukoha ja menetluskulude nimekirja, jättes esitamata kuludokumendid. Võttes arvesse

§ 109

lg-t 1 oli MTA-l õiguspärane ootus, et väljamõistetavateks kuludeks kujuneb vaid 750 eurot. 05.11.2021. a õigeksvõtu otsuse tegi MTA lähtudes asjaolust, et kaebaja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude osas kuludokumente ning MTA-le teadaolevad väljamõistetavad kulud selle menetlusega seoses olid 750 eurot ehk kaebaja poolt tasutud riigilõiv. Halduskohus eksis

§ 109

lg 1 vastu ja mõistis MTA-lt välja menetluskulud, mille osas polnud kaebaja kuludokumente tähtaegselt esitanud. 11.3.

§ 108

lg-st 5 tulenevalt ei kanna vastustaja pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja poolt 15.11.2021 esitatud kuludokumendid tuleb lugeda pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskuludeks, kuna MTA võttis kaebuse õigeks 05.11.2021. Ka kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamisega 3 hilinemisel jäetakse taotletud menetluskulud välja mõistmata. Kui halduskohus oleks

§ 108

lg 5 ja § 109 lg 1 nõudeid järginud, oleks otsuse resolutsiooni punkt 3 näinud ette MTA-lt väljamõistetava menetluskulu suuruseks 750 eurot. 12. Kaebaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, juhtides tähelepanu sellele, et 28.09.2021 pidi kaebaja esitama seisukoha menetluse võimaliku lõpetamise kohta ning kui ta soovis selles staadiumis ka menetluskulude väljamõistmist MTA-lt, siis ka menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja esitas 28.09.2021 oma seisukoha, kus viitas, et juhul, kui halduskohus leiab, et menetluskulusid ei saa vastustaja kanda jätta, siis palub kaebaja üle minna tuvastusnõudele ning tuvastada vastutusotsuse õigusvastasus. Kohus leidiski, et menetluskulusid ei saa MTA kanda jätta tulenevalt

§108lg-st 6.

Samas nõustus halduskohus kaebajaga, et tuvastusnõudele üleminek on põhjendatud ja määras vastustajale uue tähtaja tuvastamisnõudele vastuse esitamiseks. Seega asjas menetlus jätkus. 26.10.2021 esitas MTA vastuse tuvastamiskaebusele, kus kinnitas, et vastutusotsus on õigusvastane, samas aga ei võtnud veel kaebust õigeks. Halduskohus palus oma 02.11.

1. a määrusega vastustajal selgitada, kas ta võtab sellisel juhul kaebuse õigeks, mille peale võttis MTA 05.11.2021 kaebuse õigeks ning kohus määras kaebajale tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks hiljemalt 15.11.2021, mida kaebaja ka tegi. Seega on kaebaja esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. 12.
2. Vastustaja viide

108 lg-le 5 on antud kontekstis asjakohatu. Viidatud säte käsitleb menetluskulusid, mis on tekkinud pärast kaebuse õigeksvõttu. Halduskohus on eeltoodud sättest lähtuvalt ka kaebaja menetluskulusid vähendanud, st halduskohus viitas, et osad menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda, kuna need on tekkinud pärast kaebuse õigeksvõttu. Asjaolu, et kaebaja esitas kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, ei tähenda seda, et kõik esindajakulud oleksidki tekkinud pärast õigeksvõttu ning, et ainukeseks menetluskuluks, mis tekkis enne 05.11.2021, on riigilõiv. Menetluskulud on

§ 101

lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 103lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate kulu.

Viimati nimetatud kulu tekib esindaja poolt teenuse osutamise käigus ning tulenevalt

§ 109

lg-st 11 on need kulud väljamõistetavad juhul, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. 12.2. Tulenevalt

§ 109

lg-st 1 ja lg-st 11 on kaebaja seisukohal, et asjaolu, et ta ei esitanud 28.09.2021. a menetlusdokumendiga koos arveid, ei tähenda, et kaebaja oleks

§ 109lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud.

Esitatud menetlusdokumendist ja selle lisast nähtub, mis oli kaebaja volitatud esindaja teenuse tunnihind. Samuti on menetlusdokumendis kinnitatud, et kaebajal on menetluskulud tekkinud. Menetlusdokumendi lisast nähtub täpselt, millise tegevuse eest milline kulu tekkis. Kuna esindajakulud on

kohaselt ainukesed kulud, mis on väljamõistetavad ka juhul, kui isik ei ole neid veel kandnud, kuid tal on tekkinud kulude kandmise kohustus, siis ei ole esindajakulude väljamõistmiseks põhjendatud ka arvete nõudmine, kuna välistada ei saa, et isikule ei ole veel arveid esitatud. 12.

1. Väide, et MTA lähtus 05.11.
2. a kaebuse õigeksvõtu otsuse tegemisel asjaolust, et väljamõistetavad menetluskulud on ilmselt üksnes 750 eurot, on asjakohatu. Kaebaja hinnangul tuleb lähtuda siiski sellest, et pärast kaebaja 28.09.
3. a taotlust läks kohus üle tuvastamisnõudele, mistõttu ei ole oluline, kas 28.09.2021 kaebaja kuludokumendid esitas või mitte. Sellest, et sisuline menetlus veel jätkub, pidi ka MTA aru saama, esitades enda 26.10.
4. a vastuses vastuväited tuvastamiskaebusele. Pärast seda kui vastustaja avastas, et ta oli oma vastuses sisuliselt kaebuse õigeks võtnud, püüdis ta olukorda parandada sellega, et võttis kaebuse hiljem õigeks ja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda tuginedes sellele, et menetluskulude jätmine MTA kanda oleks ebaõiglane. Kui vastustaja oleks nii kindel olnud 4 selles, et peale riigilõivu puuduvad kaebajal väljamõistetavad menetluskulud, oleks ta saanud sellele juba oma 05.11.
5. a menetlusdokumendis viidata. 12.
6. Kaebaja palub ringkonnakohtul mõista MTA-lt tema kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 371 eurot.
7. Vastustaja esitas 18.02.2022 täiendava seisukoha, selgitades, et apellatsioonkaebuse esitamise hetkel ei olnud e-toimikus MTA-le nähtav kaebaja poolt viidatud kohtunõue. Käesoleval hetkel seda asjaolu kontrollides on tõesti e-toimikusse tekkinud 08.11.
8. a kohtunõue menetluskulude esitamiseks (ilmselt on see hilinenult MTA-le nähtavaks tehtud). Isegi kui 08.11.
9. a kohtunõue oleks MTA-le nähtavaks tehtud õigeaegselt, pole MTA-le antud võimalust esitada menetluskuludele vastuväiteid. Olgugi et kohus andis kaebajale tähtaja menetluskulude esitamiseks, ei muuda see asjaolu, et kaebaja esitas need pärast kaebuse õigeksvõttu MTA poolt. 13.
10. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et enne õigeksvõttu polegi menetlusosalisel tarvis teada, milliste menetluskulude maksmise kohustus talle kaebust õigeks võttes tekib. Tegemist on õiguspärase ootusega teada enne õigeksvõttu, milliseks kujunevad menetlusosalise menetluskulud kaebust õigeks võttes. Kuna enne kaebuse õigeksvõttu oli kaebaja jätnud menetluskulude kohta kuludokumendid esitamata, pidas vastustaja õigustatult põhjendatud menetluskuludeks üksnes riigilõivu ehk 750 eurot. 13.
11. Samuti on kaebaja kuludokumentide mõistest

§ 109

lg 1 valguses valesti aru saanud, leides, et menetluskulud on väljamõistetavad ka juhul, kui isik ei ole neid veel kandnud, kuid tal on tekkinud kulude kandmise kohustus. Vastustaja märgib, et ta polegi apellatsioonkaebuses pidanud silmas maksmist tõendavaid dokumente, vaid kaebajale õigusabi eest esitatud arveid. Need arved jättis kaebaja õigeaegselt (hiljemalt 28.09.2021) esitamata. Halduskohus eksis

§ 109

lg 1 vastu ja on MTA-lt mõistnud välja kaebaja menetluskulud, mille osas polnud kuludokumente tähtaegselt esitatud.

§ 108

lg-st 5 tulenevalt ei kanna vastustaja pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja poolt 15.11.2021 esitatud kuludokumendid tuleb lugeda pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskuludeks, kuna MTA võttis kaebuse õigeks juba 05.11.

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkt 3 muutmata. Halduskohus ei kohaldanud ringkonnakohtu arvates 17.11.
3. a otsuse tegemisel MTA-lt kaebaja kasuks menetluskuludena 1750 eurot välja mõistes valesti

§ 108lg-t 5 ja § 109 lg-t 1.

Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse vastavate põhjendustega (

§ 201lg 4) ja ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 53-63) esitas kaebaja vastusena halduskohtu 08.11.

1. a nõudele 15.11.2021 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning palus jätta menetluskulud summas 2077 eurot MTA kanda. 08.11.
2. a kohtunõudes paluti kaebajal 5 viidatud dokumendid esitada hiljemalt 15.11.
3. Seega on tegemist kohtu poolt määratud tähtajal esitatud menetluskulu dokumentidega. Kuna esitati nii menetluskulude nimekiri (ülevaade lepingulise esindaja tegevustest) kui ka advokaadibüroo poolt kaebajale esitatud arved ehk kuludokumendid, siis ei ole alust vastustaja väitel, et halduskohus kohaldas MTA-lt kaebaja kasuks menetluskuludena 1750 eurot välja mõistes valesti

§ 109lg-t 1.

See, et kaebaja ei esitanud halduskohtule advokaadibüroo arveid koos 28.09.

1. a taotlusega, esitades siis üksnes menetluskulude nimekirja, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Nagu kaebaja vastuses apellatsioonkaebusele õigesti märkis, ei lõpetanud kohus pärast kaebaja poolt 28.09.
2. a menetlusdokumendi esitamist haldusasja menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, nagu oli taotlenud vastustaja, vaid jätkas seda kaebaja taotlusel, lubades kaebajal vastutusotsuse tühistamise nõudelt üle minna selle õigusvastasuse tuvastamise nõudele just põhjendusega, et selle kaudu oleks kaebajal võimalik saada ka õigusabikulude hüvitamist juhul, kui kaebus rahuldatakse. MTA esitas 26.10.2021 vastuse tuvastamiskaebusele ja teatas alles 05.11.2021 esitatud vastuses, et võtab kaebuse õigeks, misjärel andis kohus kaebajale tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, kes need siis ka 15.11.2021 esitas. Kuna menetlus pärast kaebaja 28.09.2021. a taotlust jätkus, siis andis halduskohus igati õigustatult kaebajale võimaluse esitada uus menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid pärast seda, kui vastustaja 05.11.2021 esitatud vastuses kaebuse õigeks võttis. See, et halduskohus kaebajale sellise võimaluse pärast vastustajapoolset õigeksvõttu andis, ei ole kuidagi

-i nõuetega vastuolus, sest menetluse jätkumisel pärast seda, kui haldusorgan on ise vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistanud, võivad kaebajal olla kohtumenetluse lõppemise ajaks tekkinud esialgsega võrreldes täiendavad menetluskulud. Ka antud juhul oli see nii, kui võrrelda kaebaja poolt koos 28.09.2021. a taotlusega esitatud menetluskulude nimekirja ja 15.11.2021 esitatud menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole halduskohtu selline tegevus kaebajalt menetluskuludokumentide küsimise kohta käesolevas asjas erinev üldisest kohtupraktikast, kus samuti antakse kaebajale võimalus esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid pärast seda, kui vastustaja on kaebuse õigeks võtnud (vt Tallinna Halduskohtu menetluses olnud haldusasjad nr 3-20-863 ja nr 3-20-864 ning Tartu Halduskohtu menetluses olnud asjad nr 3-16-2608 ja 3-21-410). Seega tuli halduskohtul kaebuse rahuldamisel menetluskulude kaebaja kasuks väljamõistmisel lähtuda just 15.11.2021 esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest, mida halduskohus ka tegi. Vastustaja väited

§ 109

lg 1 nõuete rikkumise kohta halduskohtu poolt seonduvalt sellega, et kaebaja ei esitanud advokaadibüroo arveid (kuludokumente) koos 28.09.

1. a taotlusega ja siis esitatud menetluskulude nimekirjaga, on asjakohatud, kuna halduskohus ei mõistnud MTA-lt kaebaja kasuks menetluskulusid välja 28.09.2021 esitatud menetluskulude nimekirja ja taotluse alusel, vaid 15.11.
2. a menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saanud vastustajal

§ 109

lg 1 alusel ka kuidagi tekkida õiguspärast ootust, et temalt kaebaja kasuks väljamõistetavateks kuludeks saab olla vaid riigilõiv 750 eurot, sest koos 28.09.2021 esitatud taotlusega ei esitanud kaebaja halduskohtule kuludokumente. 16.

§ 108

lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et selle sätte alusel tuleb kaebaja poolt 15.11.2021 halduskohtule esitatud kuludokumendid lugeda pärast kaebuse õigeksvõttu tekkinud menetluskuludeks, kuna MTA võttis kaebuse õigeks 05.11.2021. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas ja kohaldas halduskohus käesoleval juhul

§ 108

lg-t 5 õigesti, pidades pärast kaebuse õigeksvõttu tekkinud menetluskuludeks mitte kõiki kaebaja poolt kohtule 15.11.2021 esitatud menetluskulude nimekirjas ja kuludokumentides välja toodud esindajakulusid, vaid üksnes neid kulusid, mis nimekirja ja arve spetsifikatsiooni kohaselt tekkisid pärast 05.11.2021, kui vastustaja kaebuse õigeks võttis. 6 Antud juhul olid sellisteks kuludeks 15.11.2021. a arvel nr 210566 märgitud kulud ehk menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamise kulud, mis kaebajale tekkisid 15.11.2021 ja neid halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks ka välja ei mõistnud. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik

§ 108

lg-s 5 sätestatut mõista nii, et juhul, kui kaebaja esitab halduskohtule kas ise või kohtunõude alusel menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid pärast seda, kui vastustaja kaebuse õigeks võttis, tuleb kõik need kulud lugeda siiski automaatselt pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskuludeks üksnes seetõttu, et sellekohased dokumendid esitati halduskohtule pärast õigeksvõttu. Sellist

§ 108lg 5 tõlgendust ei toeta ka kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu 15.07.2020.

a otsus haldusasjas nr 3-20-863, p 8; Tartu Halduskohtu 29.08.

1. a otsus haldusasjas nr 3-16-2608, p 9 ning Tartu Ringkonnakohtu 21.06.
2. a otsus haldusasjas nr 3-11-404, p 25).
3. Eeltoodust tulenevalt jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.11.
4. a otsuse resolutsiooni punkt 3 muutmata. 18.

§ 108

lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esitas vastuses apellatsioonkaebusele taotluse mõista MTA-lt tema kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud (õigusabikulud) summas 371 eurot koos käibemaksuga ehk kokku 445,20 eurot. Selgituse kohaselt on õigusabi osutamise tunnihind olnud 140 eurot ja advokaadi ajakulu oli nimekirja ning arve kohaselt 2 tundi ja 39 minutit, mis hõlmas apellatsioonkaebusega tutvumist, sellele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamist ning ringkonnakohtule esitamist (tl 74-77). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega

§ 109

lg 6 mõttes ning tegemist ei ole ka ülemäära suure summaga, mistõttu tuleb see tervikuna

§ 108lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) 7