) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 14.11.2016, s.o rohkem kui 5 aastat tagasi.
võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi;
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik on alates
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid 8le võlausaldajale. Isegi perioodil, kui võlgniku sissetulekud ületasid miinimumpalka, ei teinud võlgnik võlausaldajatele mitte ühtegi makset. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingilgi määral, kuid võlgnik seda ei teinud. Lisaks 18.05.2022 ärakuulamisel võlgniku selgitusi hinnates, ei tekkinud kohtul veendumust, et võlgniku motiiviks on võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlgnikule laekusid maksed pensioniosakute eest, kuid võlgnik saadud rahalistest vahenditest võlausaldajatele väljamakseid ei teostanud. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud ega kohustusest vabastamise menetluses põhistanud väljamaksete mittetegemise põhjuseid. Kõik võlausaldajad, kes on esitanud seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise osas, on kinnitanud, et võlgnik neile väljamakseid teostanud ei ole ning paluvad kohtul jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Kui võlgnik ei teosta rohkem kui 5 aasta jooksul võlausaldajatele mitte ühtegi makset, ei esita kohtule täielikku informatsiooni oma arveldusarvete kohta ning isegi rahaliste vahendite omamise korral (tulumaksutagastus ja maksed pensioniosakute eest), ei teosta mitte ühtegi makset võlgnevuste katteks, on ta sellega rikkunud ka võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks mitte ühtegi makset. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt on võlgnik saanud tulu töötasu näol periooditi suuremas ulatuses kui miinimumpalk, kuid väljamakseid sellest teostanud ei ole. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. G.i kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.