) § 28 lg 2 alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punktiga 8 kehtestatud maski kandmise kohustust avalikus siseruumis. Kadri Palo-Juhkami tegevus on kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja määras Kadri Palo-Juhkamile karistuseks
Otsuse tegemisel tugineti Terviseameti Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor E.H. 05.01.2022 koostatud väärteoprotokollile, mille teokirjeldus vastab kohtuvälise menetleja otsuses esitatule. 03.02.2022 koostas Terviseameti Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor E.H. täiendatud väärteoprotokolli (parandusi ja täiendusi tutvustaval dokumendil on kuupäevana ekslikult märgitud 03.04.2022). Parandused ja täiendused on tehtud väärteomenetluse numbri ning väärteo kvalifikatsiooni osas. Väärteoprotokollis märgitud väärteoasja number 958521000148 oli tehnilise eksituse tõttu ebaõige, õige väärteoasja number on 958522000019. Väärteoprotokollis oli väärtegu kvalifitseeritud
lg 1 järgi, õigeks väärteo kvalifikatsiooniks on aga
Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal oli pärast täiendatud väärteoprotokolli kättesaamist õigus 15 päeva jooksul esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga. Kadri Palo-Juhkam esitas enda kaitsja jurist Henno Nurmsalu vahendusel 09.03.2022 kaebuse Terviseameti Lõuna regionaalosakonna 22.02.2022 otsusele väärteoasjas nr 958522000019. Menetlusalune isik palub kohtuvälise menetleja otsuse täielikult tühistada ning väärteomenetluse lõpetada, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Vabariigi Valitsuse (VV) korralduse nr 305 p-s 8 sätestatu kohaselt on avalikus siseruumis isikul kohustus kanda kaitsemaski. Eelviidatud korralduses puuduvad aga täpsed nõuded maskile ja selle korrektsele kandmisele. Nimetatud täpsustusi on võimalik leida küll korralduse seletuskirjadest, kuid seletuskirjade leidmine ei ole eriteadmisteta isikul võimalik. Nõuded, mis puudutavad piiranguid ja mille vastu eksimisel on võimalik isikut karistada, peavad olema sätestatud õigusakti tekstis. Menetlusalune isik kandis 07.12.2021 avalikus siseruumis maski ja asendas selle hiljem järelepärimise peale meditsiinilise maskiga. Eeltoodu ei tähenda aga, et isikul ei olnud algselt juba nina ja suu kaetud maskiga. Ei ole tuvastatud, et kaebaja kandis algselt torusalli, mitte maski - üksnes visuaalne eristamine ei ole siinkohal põhjendatud, arvestades korralduses nr 305 kehtestatud kohustuse ebaselgust. Maski kuju ei ole määrav, otsustamaks, kas tegemist on maskiga. Maskikandmise nõue ei ole põhjendatud, eesmärgipärane ja proportsionaalne, sest puudub asjakohane põhjendus (mh teadusuuringud ja statistilised andmed) lausaliseks maskikandmiseks. Küsitav on ka sellise nõude kehtestamine VV üldkorraldusega, millest ei nähtu maskikandmise täpsed nõuded. Kaebaja hinnangul on selline nõue vastuolus põhiseadusega (PS) ja tuleb jätta kohaldamata, kuna tegemist ei ole proportsionaalse piiranguga ehk nõue ei ole sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kaebaja palub VV korralduse nr 305 p 8 jätta kohaldamata ja tunnistada see põhiseaduse vastaseks, sest rikutud on kaebaja PS §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja §-s 34 sätestatud õigust vabalt liikuda ning tegemist on intensiivse õiguste riivega. Korralduse nr 305 p-s 8 sätestatud kohustuse kehtestamiseks puudub ka õiguslik alus, kuna
, mille alusel korraldus on kehtestatud, lubab kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Maski kandmise kohustus aga pole kuidagi seotud nakkusohutuse tagamisega või vähemalt puuduvad tõendid, mis sellist seost kinnitaks. Kaebaja palub jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebaja on 25.03.2022 kaebuse täiendusest nähtuvalt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 Terviseamet 22.04.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puuduvad alused. Vastuses Terviseameti esindaja selgitab, et koroonaviiruse leviku tõkestamise õigusaktid, sh korraldused kehtestati inimeste elu ja tervise, ülekaaluka avaliku huvi ja riigi toimepidevuse kaitseks ning on seega õiguspärased ja proportsionaalsed. Seda kõike ei olnud võimalik saavutada ilma korralduses nimetatud piiranguteta. Inimeste õigus tervise kaitsele kaalub üle üksikisiku õigused vabale eneseteostusele ja liikumisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Kadri Palo-Juhkam on rikkunud koroonaviiruse leviku tõkestamise õigusakti nõudeid ja rikkumine on tõendatud. Põhjendused meetmete ja piirangute muutmise kohta olid esitatud nii VV korralduses kui ka selle seletuskirjas. Mõlemad dokumendid olid ja on kuni käesoleva ajani üldsusele lihtsalt kättesaadavad veebikeskkonnas kriis.ee. Lisaks eelnevale kajastasid kogu COVID-19 epidemioloogilise hädaolukorra ohu ja hädaolukorra enda vältel erinevad meediakanalid (televisioon, raadio, sotsiaalmeedia) teavet kehtivate kohustuste ja piirangute ning nende täitmise kohta. Kuna kaebaja eesmärgiks on vaidlustada VV korraldust, mis seondub koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõuete ja piirangutega ehk täpsemalt maski kandmise nõudega, on kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist halduskohtu pädevusega. Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning menetluskulud kaebaja kanda. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid Kõigepealt peatub kohus menetlusalusele isikule ette heidetava süüteo tunnuste tuvastamisel ja menetluslikel küsimustel (I) ning seejärel Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 õiguspärasuse küsimusel (II). (I) VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on Terviseametile edastanud kaebuse ja selle lisade koopiad, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Siinkohal on vajalik märkida, et kohtu hinnangul kuulub Vabariigi Valitsuse (VV) korralduse nr 305 p 8 põhiseaduspärasuse hindamine käesoleva väärteomenetluse esemesse, sest nimetatud punkti põhiseaduse (PS) vastaseks tunnistamise korral ei saaks menetlusalusele isikule väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumist ette heita (vt RKPJKo 5-20-7, p 30 koos edasiste viidetega). VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll (sh menetlusaluse isiku ütluste fikseerimine protokollis), tunnistajate ülekuulamise protokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll vormistatud nõuetekohaselt. Et asitõendi vaatlusprotokollis ja tunnistaja K.L. ülekuulamise protokollis on parandatud dokumendi pealdises väärteoasja numbrit (tunnistaja K. T. ülekuulamise protokolli on jäänud 3 vale asja number), ei ole need sellised eksimused, mis muudaksid nimetatud tõendid kohtukõlbmatuteks – vaatlusprotokolli sisust (selle skanneeringust) on arusaadav, et vaadeldakse videot, mis on salvestatud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, samuti kajastavad tunnistajate ütlused väärteoprotokollis välja toodud ajal ja kohas aset leidnud sündmusi. Ka on paranduste juurde kirjutatud paranduste tegemise kuupäev ja paranduste tegija allkiri. Asitõendi vaatlusprotokolli originaal on ka menetleja poolt nõuetekohaselt allkirjastatud. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollile lisatud õiguste deklaratsioonist, et Kadri PaloJuhkamile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Samuti on otsusest tuvastatav, et kohtuväline menetleja on Kadri Palo-Juhkami vastulauses esitatud seisukohad arvesse võtnud. Kuigi kohtuväline menetleja on 03.02.2022 väärteoprotokolli käsikirjaliselt väärteoasja numbri ja väärteo kvalifikatsiooni osas parandanud ja täiendanud, siis kohtu hinnangul need parandused/täiendused ei muuda väärteoprotokolli õigustühiseks – nimelt menetleja on menetlusalust isikut paranduste tegemisest teavitanud ning andnud Kadri Palo-Juhkamile ja tema kaitsjale õiguse esitada alates täiendatud väärteoprotokolli kättesaamisest 15 päeva jooksul uus vastulause, tõendid ja tutvuda väärteotoimikuga. Parandustele on juurde märgitud ka nende tegemise kuupäev ja menetleja allkiri. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohtuvälises menetluses pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse (vt RKKKo 3-1-1-84-07, p 11 ja RKKKo 31-1-43-14, p 11). Praegusel juhul ka ei muudetud kohtuvälise menetleja poolt protokollis väärteo kirjeldust, vaid väärteoasja numbrit ja sanktsiooninormi, s.o teokirjelduse osas jäi väärteoprotokoll muutmata. Vaidlust ei ole asjaoludes, et Kadri Palo-Juhkam viibis 07.12.2021 kell 13.27 XXX linnas XXX XXX kohvikus ning kui Terviseameti ja PPA ametnikud kohvikusse sisenesid ja tema poole pöördusid, oli menetlusalusel isikul näo ees sallilaadne riideese, mille ta ametniku küsimise peale asendas meditsiinilise maskiga. Nimetatud asjaolusid tõendavad nii asitõendi vaatlusprotokoll, tunnistajate ütlused kui ka menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis. Ka Kadri Palo-Juhkam ega tema kaitsja ei ole nendele asjaoludele oma kaebuses vastu vaielnud. Tunnistajate K.L. ja K.T. ütlused riimuvad selles, et 07.12.2021 kontrollisid nad XXX linnas kaubanduskeskustes ja toitlustusasutustes COVID-19 rakendamise meetmeid ning maskide kandmise kohustusest kinnipidamist. Pärast lõunat, s.o kell 13.27 käisid nad XXX kohvikus. Kohvikus teostas teenindusalal muuhulgas ostu naisterahvas, kellena tuvastati Kadri PaloJuhkam. Tema nina ja suu olid kaetud torusalliga. Küsimise peale, kas tal on ees mask või sall, vastas Kadri Palo-Juhkam, et sall. Samuti ta lisas, et on haigust põdenud. Mask oli Kadri Palo-Juhkamil taskus ja ta võttis selle taskust välja. Menetlusaluse isiku Kadri Palo-Juhkami väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt viibis ta 07.12.2021 XXX XXX kohvikus ja kohvikusse sisenes ta maskiga. Terviseameti ametnike saabumisel veendus menetlusalune isik oma korrektses käitumises ja jätkas ostu sooritamist. Kui ametnik küsis, kas ta kannab meditsiinilist maski, tekitas küsimus Kadri Palo-Juhkamis segadust, sest tema teada pole meditsiinilise maski kandmine kohustuslik. Segadusse sattununa vastas kaebaja, et see ei ole meditsiiniline mask ja võttis taskust varumaski ning asendas sellega parasjagu ees olnud maski. Menetlusalune isik rõhutab, et kohvikus viibimise ajal oli tema nägu kaetud korrektselt maskiga. 4 Kohus siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt RKKKo 3-1-1-100-03, p 8). Ka tunnistaja K. T. ülekuulamisele lisatud vormikaamera videosalvestisest tehtud fotol ja videosalvestise vaatlusprotokollist on tuvastatav kohviku leti ees mütsi kandev naisterahvas, kellel on näo ees sallilaadne riideese. Kohtu hinnangul vormikaamera videosalvestisest tehtud foto kogumis tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga täidab VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatav iseseisva tõendina. Vaidlus on aga selles, kas Kadri Palo-Juhkam kandis 07.12.2021 kell 13.27 XXX linnas XXX XXX kohvikus näo ees maski või mitte ning kas menetlusaluselt isikult maski kandmise nõudmine oli õiguspärane. Väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul üheselt tuvastatav, et Kadri Palo-Juhkam kandis 07.12.2021 kella 13.00 – 14.00 vahelisel ajal XXX linnas XXX XXX kohvikus näo ees sallilaadset riideeset. Seda, et ta kandis salli ja mitte meditsiinilist maski, tunnistas menetlusalune isik ka temaga vestelnud Terviseameti ametnikule. Ka isegi juhul, kui Kadri Palo-Juhkam poleks salli kandmist ise kinnitanud, siis asitõendi vaatlusprotokollist ja politseiametniku vormikaamera videosalvestisest tehtud fotolt on selgelt tuvastatav, et menetlusaluse isiku näo ees ei ole mask (või sellele sarnanev ese), vaid tavaline (sallitaotline) riideese. Kohus on seisukohal, et tuvastamaks, kas isikul on näo ees mask või riideese, ei pea peale välise vaatluse viima läbi teisi analüüse või ekspertiisi. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt, mis kohaldub ka väärteomenetlusele, korraldatakse ekspertiis ainult siis, kui mingi asjaolu tõendamiseks on vajalikud eriteadmised. Kas eseme puhul on tegemist maskiga (selle kuju, kasutusotstarbe ja materjali hinnates) või riidetükiga (nt salliga), ei vaja kohtu hinnangul eriteadmisi ning selle tuvastamiseks piisab tavapärase elukogemuse käigus omandatud teadmistest, mis on kahtlemata olemas ka Terviseameti ametnikel ja politseiametnikel. Kohus jätab eelnevale tuginedes kaebuses esitatud väited selle kohta, et salli kui riideeseme tuvastamiseks tuleks läbi viia täiendavaid analüüse, kui asjakohatud kõrvale. Kohus selgitab siinkohal, et ei näe olulist rikkumist ka selles, et väärteoprotokolli (ja ka otsusesse) on kantud rikkumise kellaajana 13.27, aga vormikaamera videosalvestisest tehtud fotolt nähtub Terviseameti ametniku vestlus menetlusaluse isikuga kell 13.29. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt alustas ametnik menetlusaluse isikuga vestlust kell 13.27. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes ei ole tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul, kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses. Täpsustused ei tohi olla aga menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vastuväiteid (vt RKKKo 4-17-3969, p 7.2 – 8.1 koos edasiste viidetega). Rikkumise aega on võimalik kajastada ka ajavahemikuna. Kuna Kadri Palo-Juhkam on teadlik, millist konkreetset süütegu talle ette heidetakse ning ta on andnud selle kohta ütlusi ja saanud ka esitada vastuväiteid enda kaitsja vahendusel, siis süüteo toimepanemise kellaaja täpsustamisega kohtu poolt ei ole tegemist üllatusliku menetlusliku käiguga ja kaitseõiguse rikkumisega. Kohus ka tuvastas, et väärteootsuses on Kadri Palo-Juhkamile ette heidetud üksnes
lg 2 ja VV korralduse nr 305 p 8 rikkumist, kuid
lg 2 puhul oleks tulnud viidata ka nimetatud lõike vastavale punktile (p 5),
§-le 28 lg 6 ja VV korralduse nr 305 p 10 alapunktile 8. Kohus aga leiab, eeltoodud puudused ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on ammendavalt kajastatud Kadri Palo-Juhkamile 5 etteheidetud väärteo faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks ning ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei ole blanketse süüteokoosseisu puhul väärteomenetlusõiguse rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blanketset normi sisustavatele sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu (faktilisi asjaolusid). Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab aga menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt RKKKo 3-1-1-80-05, p 8 ja RKKKo 3-1-1-54-09, p 8.2). Kohtuväline menetleja ka selgitas oma kirjalikus seisukohas, missuguste õigusnormide kohaselt menetlusalusele isikule etteheidetav tegu karistatavaks loeti. Kohus edastas need seisukohad menetlusaluse isiku esindajale, kellel oli võimalik vastuväiteid esitada. Kohtuvälise menetleja seisukohaga sai kaebuse esitaja tutvuda e-toimiku vahendusel. Käesolevalt on kohtuväline menetleja küll eksinud väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ainult VV korralduse nr 305 p 8 ja
lg 2 rikkumist ette heites ja ka kohtuvälise menetleja vormistatud otsuses on viited rikutud normidele ebapiisavad, kuid väärteokirjeldus on nii protokollis kui ka otsuses sama. Samuti ei toonud puudused protokollis ega otsuses menetlusaluse isiku jaoks kaasa üllatuslikku väärteokvalifikatsiooni, sest ka sanktsiooninormi kvalifikatsioon on väärteootsuses väärteoprotokolliga võrrelduna jäänud samaks. Samuti on kaebuse esitajale ja tema kaitsjale olnud arusaadav, milles seisneb väärteoetteheite sisu ning milline on väärteokvalifikatsioon. Ka kaitsja on asjakohaseid
ja VV korralduse nr 305 punkte tsiteerinud kaebuses ning veelgi enam, palunud kaebuses vastava korralduse punkti tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Ehk kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et nii kaitsjale kui ka menetlusalusele isikule oli aru saada, milliste normide rikkumist Kadri PaloJuhkamile ette heidetakse ning milline on väärteo kvalifikatsioon. Seega väärteomenetluses kogutud tõendid (asitõendi vaatlusprotokoll, vormikaamera videosalvestise foto, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et Kadri Palo-Juhkam viibis 07.12.2021 ajavahemikus kella 13.27 - 13.29 XXX linnas XXX XXX kohvikus, kandmata kaitsemaski, mis on sobiv, ennetamaks COVID-19 viiruse levikut ja omamata maski kandmisest vabastavat mõjuvat põhjust. Kadri Palo-Juhkam ei ole kohtuvälisele menetlejale ega kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis vabastaks teda kaitsemaskide kandmisest avalikes siseruumides. Samuti ei ole menetlusalune isik tegelikult ka ise otsuses märgitud ajal ja kohas Terviseameti ametnikega kohtumisel maski mittekandmist eitanud. Seega on täidetud
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Kadri Palo-Juhkami õigusvastane tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudsele tahtlusele viitab eelkõige asjaolu, et kui Terviseameti ametnik küsis menetlusaluselt isikult maski kandmise kohta, siis Kadri Palo-Juhkam koheselt vahetas nägu katva riideeseme meditsiinilise maski vastu, sest mask oli tal taskus olemas. Samuti on Kadri Palo-Juhkam kaebuses vaidlustanud maski ja selle kandmise kriteeriume. Seega menetlusalune isik kohtu hinnangul pidi väga suure tõenäosusega võimalikuks, et avalikus ruumis riideeset (salli) näo ees kandes ta ilmselt paneb toime rikkumise ja ka möönis rikkumise toimepanemist. Kuigi Kadri Palo-Juhkam on oma ütlustes selgitanud, et tema teada ei olnud meditsiinilise maski kandmine kohustuslik ning seetõttu ta käitus korrektselt, siis kohtu hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks menetlusaluse isiku väidetavat teadmatust maski kandmise nõuete osas. Esiteks, Kadri Palo-Juhkamile ei ole kunagi ette heidetud meditsiinilise maski mittekandmist. Teiseks, seletuskiri maski kandmise nõuete kohta oli 6 olemas avalikult kättesaadaval veebilehel kriis.ee ning ka massikommunikatsioonivahendite vahendusel anti teada maski kandmise nõuetest - seega oli tegemist üldlevinud ja -teadaoleva teadmisega. Pigem kumab kaebuse esitaja seisukohtadest välja ilmselge trots maski kandmise suhtes ning soov seada seetõttu maski kandmise kohustus kahtluse alla. Tähtsust pole rikkumise tuvastamisel siinkohal ka asjaolul, et Kadri Palo-Juhkam pärast ametniku poolset küsimist enda taskust kaitsemaski välja võttis ja ette pani. Keskmise mõistliku inimesena pidi Kadri Palo-Juhkam aru saama, et tema näokate ei ole meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut Kadri Palo-Juhkamit toimepandud väärteo eest karistada. Muuhulgas
lg 2 p 5 ja lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse poolt 23.08.2021 vastu võetud korralduse nr 305 teo toimepanemise ajal, s.o 01.12.2021 – 15.12.2021 kehtinud redaktsiooni (RT III, 01.12.2021, 3) punkt 8 esimese lause kohaselt on avalikus siseruumis isikul kohustus kanda kaitsemaski. Korralduse p 7 kolmanda lause kohaselt tuleb avalikuks siseruumiks lugeda ka kohvikut. Korralduse p 10 alapunkti 8 kohaselt sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on täidetud punktides 7–81 ja 9 sätestatud nõuded. Maski kandmisest on vabastatud korralduse p 81 alapunktide 1-4 kohaselt alla 12-aastane isik; kui kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja; on tagatud punkti 14 alapunkti 5 tingimuste täitmine (töötajale, kui tööandja riskianalüüs ei näe ette maski kandmist) ja maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik. Menetlusalune isik Kadri Palo-Juhkam on üle 12-aasta vanune, ta ei ole kogu väärteomenetluse jooksul esitanud kehtivat tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit tervislikest põhjustest maski mittekandmiseks ja ta ei olnud kohvikus viibides ka selle töötaja ning teda ei saa lugeda isikuks, kelle tegevus või töö iseloom ei võimaldaks maski kanda. Menetlusalune isik viibis kohvikus ostude sooritamiseks ostjana ning ta on seda ka ise kinnitanud. Maski tuli kanda ka toitlustusettevõttes toidu kaasaostmisel.
lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Menetlusalune isik ei ole kordagi kahetsenud, et ta maski kandmise nõuet rikkus. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud Kadri Palo-Juhkamile rikkumise eest kohase ja õiguspärase karistuse. Kadri Palo-Juhkami kaebuses toodud aspektide (maski kandmise ebamugavus, ebameeldivus jms) puhul ei ole tegemist karistust kergendavate asjaoludega KarS § 57 lg 2 mõttes.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot). Käesoleval juhul määrati kohtuvälise menetleja otsusega Kadri Palo-Juhkamile karistusena rahatrahv sanktsiooni 1/3 määras, s.o 30 trahviühikut. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tal ei olnud tegelikult probleeme sellega, et saada aru, millist maski ta peab kandma. Kadri Palo-Juhkamil oli kaasas nõuetele vastav mask, mille ta ka ametnike juuresolekul kohvikus ette pani. Seega Kadri Palo-Juhkam ei kandnud kohvikus enne ametnike saabumist maski teadlikult, mitte ei kandnud valet maski või kattis kogemata nägu 7 riideesemega, mis ei ole käsitletav maskina. Järelikult on ka asjakohatu kaebaja väide, et VV korraldus on põhiseadusega vastuolus, kuna isik ei saanud aru, milline mask on kandmiseks õige. Terviseameti poolt soovitatud nõuete täitmatajätmisel seatakse potentsiaalselt ohtu lisaks menetlusalusele isikule endale ka kaaskodanike tervis ja elu. Siiski loeb kohus Kadri Palo-Juhkami süüd keskmisest väiksemaks, sest ta oli valmis ametniku märkuse peale maski ette panema, ta käitus ametnike juuresolekul küllaltki viisakalt ning karistusregistrist nähtuvalt on Kadri Palo-Juhkam varem karistamata isik. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam seaduse kuni 100 trahviühikut. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-40-04, p 7 ja RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga sanktsiooni ühe kolmandiku piiresse jäävas määras. Kadri Palo-Juhkam ei ole avaldanud oma teo osas vähimatki kahetsust, pigem on kaebaja suhtumine ennastõigustav. Vaatamata asjaolule, et isik on varem väärteokorras karistamata, on oht uute samaliigiliste rikkumiste toimepanemiseks suur. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka menetlusaluse isiku hoiakut ning vastumeelsust maski kandmise kohustuse suhtes. Järelikult rahatrahv sanktsiooni 1/3 määras, s.o 30 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. Selline karistus on kohane ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest järelevalve ja keeldude eirajate karistamine aitab teistel inimestel tunda end avalikus siseruumis turvalisemalt. Kohus siinkohal ka selgitab, et kaitsemaski mõiste hõlmas VV korralduse nr 305 rikkumise toimepanemise redaktsiooni kehtivuse ajal nii meditsiinilist maski, kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski. Seega saanuks menetlusalune isik oma eelistusi arvesse võttes kasutada talle sobivamat kaitsemaski (näiteks puuvillast maski). Kadri PaloJuhkam ei ole avaldanud, et ta oleks proovinud erinevaid maske, et maskikandmisest tulenevaid ebameeldivusi vähendada. Samuti on võimalus valida avalikus siseruumis sisseostude tegemise asemel e-kaubanduse kasutamine, kuivõrd sellisel juhul ei ole vajadust ebamugavusi tekitavat kaitsemaski kanda. Kadri Palo-Juhkam aga teadlikult eiras siseruumides maskikandmise kohustust. Terviseameti kodulehel on olemas ka teave selle kohta, et mask vähendab võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise. See näitab, et maski kandmise kohustus on seotud eelkõige teiste inimeste kaitsmisega. Seega ühiskonnana toimine ei tähenda vaid iseenese õiguste tagamist, vaid ka teiste õiguste aktsepteerimist. Üksikindiviid saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi (PS § 19 lg 2). Maski kandmise kohustus ei olnud üleüldine, vaid see oli seotud teatud kohtadega – avaliku siseruumiga, milleks on ka nt kohvik. XXX kohvik on avalik siseruum, sest sinna on võimalik minna igal isikul. Kadri Palo-Juhkam aga XXX kohvikus ei kandnud maski. Viiruse tõkestamisega seotud teave on inimestele kättesaadav ka muudest internetiallikatest, nt Vabariigi Valitsuse kodulehelt, lehelt kriis.ee jne. VV kehtestatud korrad olid vajalikud maailmas leviva COVID-19 pandeemia tõkestamiseks ning need on kõigile inimestele täitmiseks kohustuslikud nii üksikisiku enda kui teiste inimeste heaolu silmas pidades. Vastavate korralduste rikkumiste puhul isikute karistamine annab ühiskonnale teadmise, et selline teisi ohustav käitumine on karistatav, mõjutab antud 8 korraldusi järgima ning suurendab teiste inimeste turvatunnet avalikes ruumides senini keerulise pandeemia perioodil. Seejuures ka haiguse läbipõdemine ei vabastanud isikut VV 23.08.2021 korralduses nr 305 sätestatud avalikus siseruumis maski kandmise kohustusest. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja Terviseameti Lõuna regionaalosakonna 22.02.2022 otsuse väärteoasjas nr 958522000019 muutmata. Kadri Palo-Juhkamil tuleb tasuda rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangarekvisiitidele (kohustuslik on märkida viitenumber ja selgitus). Kui menetlusalusel isikul ei ole võimalik rahatrahvi korraga ära tasuda, on KarS § 66 lg 2 alusel võimalik kohtuväliselt menetlejalt taotleda rahatrahvi maksmist ositi. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. VTMS § 38 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel Kadri Palo-Juhkamil kui väärteo toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. (II) Seoses VV korralduse nr 305 punkti nr 8 põhiseaduspärasusega selgitab kohus järgmist. Kohtu hinnangul on VV korraldus nr 305 p 8 kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
lg 6 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.
lg 2 p-de 1-5 kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga: 1) ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi või piirata nende tegevust; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut; 4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu; 5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Kohus siinkohal veelkord rõhutab, et VV 23.08.2021 korraldus nr 305 kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks. Kaitsemaski kandmise nõue kujutab endast sisuliselt nakkusohutuse järgimise ettevaatusabinõu, mis on mõeldud tõkestama nakkushaiguse (antud juhul COVID-19 viiruse) epideemilist levikut. Korraldus ei kohusta inimesi kandma just meditsiinilisi maske. Menetlusalune isik oleks võinud kasutada ka mittemeditsiinilisi kaitsemaske. Alternatiivina võis isik valida ka kontaktivaba ostuteenust pakkuvate kohvikute külastamise, et mitte ennast ja teisi ohtu seada. Süüteo toimepanemise kohaks on kohvik, mille külastamist ei saa hädavajalikuks nimetada võrreldes näiteks toidukauplusega. Käesoleval juhul ka ei saa sõna „kaitsemask“ tõlgendamisel kindlasti piirduda üksnes selle grammatilise tähendusega. Sellel sõnal on lai tähendus, sest kaitsemaskid on teatavasti loodud erinevatel eesmärkidel (nt tolmumask, gaasimask jne). Seega tuleb sõna „kaitsemask“ tähenduse selgitamisel kasutada sõna tavalisele tähendusele lisaks teisi tõlgendusvorme, sh arvestada mõiste kontekstiga ja VV korralduse eesmärkidega. Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski. Kaitsemaskina ei lähe arvesse sall, torusall, krae või muu ese, millega nägu 9 kaetakse ning mis ei ole selgelt disaini ja materjali poolest mõeldud kaitsemaskina kasutamiseks. Eelkõige mõeldakse kaitsemaski all nõuetele vastavat meditsiinilist maski. Tavaline sall näo ees ilmselgelt sellist kaitset ei anna nagu on mõeldud korraldusega ning ei ole selgelt ka disaini ja materjali poolest mask. Viimati mainitud tõlgendust toetab ka Terviseameti kodulehel avalikult kättesaadav selgitus maskide kasutamise kohta (https://www.terviseamet.ee/et/maskide-kasutamisest). Terviseamet on rangelt soovitanud kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski. Samuti on VV korralduse nr 305 muutva 21.10.2021 korralduse nr 362 seletuskirjas (https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimusedja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-305) selgitatud, et maski ei tohi asendada suu ja nina katmisega salli, krae, visiiri või muuga. Seletuskirjad on hõlpsasti leitavad kriis.ee kodulehelt. Seega kaebuse esitaja väide, et seletuskirjade leidmine on ülimalt keeruline või suisa võimatu, tuleb jätta kui asjakohatu kõrvale. Kohtu hinnangul VV korralduses nr 305 p-s 8 mõiste „kaitsemask“ kasutamine on täiesti piisav ja ka laiemale elanikkonnale on arusaadav, et selle mõistega hõlmatakse erinevast materjalist maski funktsioone täitvad „kaitsemaskid“. Korralduses ei ole vajalik välja tuua maskide erinevad liigid ja/või materjalid, vaid tegelikult on täiesti piisav selgitada lubatud maskide kriteeriumid lahti avalikult teatavaks tehtud seletuskirjades ja muudes infoallikates. Korraldus on õigusakt, milles ei ole võimalik pikalt ja üksikasjalikult analüüsida erinevate kaitsemaskide omadusi, sest materjale, millest maske on võimalik valmistada, on väga erinevaid. Samuti on laiemale elanikkonnale teada, mida „kaitsemaskide“ all tegelikult mõeldakse. Kohus ei nõustu ka kaebaja seiskohaga, et pole tõendatud, et maskide kandmine aitaks mingilgi määral tõkestada, piirata või vähendada Sars-Cov-2 viiruse levimist, mistõttu korralduse punktis 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole põhjendatud ega aita täita korralduse eesmärke. On üldteada asjaolu, et terves maailmas on COVID-19 tõkestamiseks ühe piiranguna kehtestatud inimestele kohustus kanda maske. Ei ole usutav, et mitmed riigid on kehtestanud maskikandmise kohustuse ilma teadusliku põhjenduseta. Teaduskirjanduses võib tõepoolest esineda erinevaid seisukohti, mis aga ei tähenda, et maskide kandmise vajadust eitavad seisukohad oleksid tingimata ainuõiged. On olemas ka kümneid uuringuid, kus avaldatud seisukohad vastupidiselt kaebuses nimetatud seisukohtadele toetavad kaitsemaskide kandmist. Samuti tuleb mainida, et kaitsemaske on kasutatud nakkusohu vähendamiseks juba aastakümneid (arstid operatsioonisaalis, maske kannavad tuberkuloosi põdevad isikud jne). COVID-19 on üks võimalikest nakkushaigustest, mille kiire ja laia leviku tõttu sattus ohtu Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikus (haiglates peatati plaaniline ravi ja teatud haiguste ravimisega tegelenud osakonnad muudeti COVID-19 raviosakondadeks). COVID-19 viirus on üldteadaolevalt ohtlik ja väga kiiresti leviv nakkushaigus. See haigus ning eriti haiguse osad tüved on võrreldes nt gripiga tunduvalt raskema kuluga, mis on kaasa toonud ka Eestis palju surmajuhtumeid, muuhulgas noorte ja keskealiste inimeste seas. Seega on ilmselge, et sellise levikuga haiguse korral ja pidades silmas vajadust tagada meditsiiniabi kättesaadavus, on riigil kohustus võtta meetmeid, mis piiravad nakkushaiguse kiiret levikut. Maski kandmise kohustus on üks leebemaid meetmeid, võrreldes kõikide või enamiku asutuste täieliku sulgemise ja ulatuslike liikumispiirangute kehtestamisega. Maski kandmise kohustusega nakkushaiguse kiire leviku olukorras kaitstakse inimeste elu ja tervist ning riigi toimimist ja arstiabi kättesaadavust. On teada, et COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena peamiselt lähikontaktide teel. Kohvikus, kus on suhteliselt kitsas, võivad viirusosakesed väga kergesti kanduda edasi, kuid maski kandmine vähendab seda ohtu. Asjaolu, et nakkushaiguse leviku vähenedes maski kandmise kohustus tühistatakse, ei muuda tõsiasja, et sel perioodil kui nakkushaiguse levik oli massiline ja sellest tulenevalt oli nakkushaiguse leviku piiramiseks kehtestatud maski kandmise kohustus, tuli seda kohustust täita ning kohvikus maski kanda. 10 Kohus on seisukohal, et
-is on olemas ka asjakohane volitusnorm Vabariigi Valitsusele piirangute kehtestamiseks. Vabariigi Valitsusel on õigus sätestada
lg 6 alusel
lg 2 ja 5 sätestatud korraldustega meetmeid ja piiranguid, mis toovad kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju. Üheks meetmeks on viidatud sätetes ette nähtud võimalus isikute kohustamiseks nakkusohutuse ettevaatusabinõude järgimiseks ja kehtestada liikumisvabaduse piiranguid. Maski kandmise kohustus avalikus ruumis on üheks ettevaatusabinõuks, mida on korraldusega nr 305 ja seega seaduse alusel kehtestatud. Üksikisiku kohustus kanda avalikus ruumis maski on kohtu hinnangul PS § 26 riive kohaldamisalas, kuid kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et maski kandmine peaks olema sätestatud üksnes seadusega.
sätestab ettevaatusabinõude kasutamise, et nakkusohtu vähendada, kuid seaduses ei pea olema ammendav loetelu, mida ettevaatusabinõudeks pidada. Seaduse täiendamine alamalseisva õigusaktiga, s.o korraldusega kannabki seda eesmärki, et kõik üksikasjalikud meetmed oleksid viimases detailsemalt kirjeldatud, mis on põhiseadusega kooskõlas. Seega on täiesti asjakohatud kaitsja kaebuses esitatud väited selle kohta, et maskikandmise kohustust ei saa lugeda ettevaatusabinõuks ja seda ei ole õiguspäraselt reguleeritud. Kohus ka selgitab, et PS §-st 3 lg 1 tulenevat parlamendireservatsiooni põhimõtet ei saa mõista sedavõrd kitsalt, nagu seda teeb kaebaja. Määrav ei ole see, kas seaduses on kehtestatud kord, mida korraldusega üksnes täpsustatakse. Oluline on see, et tegemist ei oleks küsimusega, mida PS järgi saab otsustada üksnes seadusandja (vt RKÜKm 3-2-1-153-13, p 71 koos edasiste viidetega). Selliseks küsimuseks ei ole nakkushaiguse leviku korral rakendatavad spetsiifilised meetmed. Eeltoodu ei ole ka põhiõiguste realiseerimise seisukohast sellise tähtsusega küsimus, mida tuleks tingimata reguleerida seadusega (kui isik ei soovi kanda maski ja sellega ringi liikuda, siis on tal võimalik jääda koju ja kasutada kodus e-teenuseid, mis on Eestis vägagi hästi välja arendatud). Eelnevale tuginedes on VV korraldusega nr 305 p-s 8 sätestatud maski kandmise kohustus kohtu hinnangul proportsionaalne. Maskide kandmise kohustuse eesmärk on tõkestada nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist. Proportsionaalsuse põhimõtte osadeks on sobivus, vajalikkus ja mõõdukus (vt nt RKPJKo 521-10, p 54). Maskide kandmise kohustus on sobiv, kuna vähendab võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise. Uuringud on näidanud, et nina ja suu katmine vähendab viiruse levikut. Nõutav ei ole, et abinõu eesmärgi absoluutse kindlusega saavutaks. Piisab, kui tegemist on sammudega õiges suunas, s.o vahendiga, mis seatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. Seega kaitsemaski kandmise kohustus avalikus siseruumis soodustab selle kehtestamise eesmärgi – COVID-19 epideemilise leviku tõkestamise saavutamist, et kaitsta inimeste elu ja tervist, ja on seega sobiv abinõu. Nimetatud abinõu on ka vajalik, sest kaitsemaski kandmise kohustus on vajalik selleks, et tõhusamalt tõkestada nakkushaiguse COVID-19 epideemilist levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist. Leebem vahend (nt suvaline riideese) hingamisteede kinni katmise näol muul moel ei ole eesmärgi saavutamiseks sama kohane. Kuna pole üheselt ilmne, et esineb teine sama efektiivne meede, mis koormaks küll isikut vähem, kuid aitaks maski kandmise eesmärke sama tõhusalt saavutada, saab kaitsemaski kandmise kohustust pidada vajalikuks abinõuks. Korralduse nr 305 p 8 on ka mõõdukas, sest see ei kehti mitte üksnes kaebaja, vaid ka laiema isikute ringi suhtes. Eelnev tähendab, et korralduse nr 305 konkreetne punkt ei reguleeri mitte üksnes menetlusaluse isiku, vaid ka teiste isikute käitumist ning nendest lähtuvat tõenäolist ohtu COVID-19 haiguse levitamisel. Meetme eesmärk on vähendada inimeste COVID-19 haigusesse nakatumise tõenäosust üleriigiliselt. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas 11 võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Kohtu hinnangul kaebaja poolt välja toodud õiguste riived esinevad, kuid nende õiguste realiseerimise vabadus ei ole aga selliseks ülekaalukaks argumendiks, mis jääks riivatud põhiõigustele alla. Kolmandate isikute elu ja tervis, sh tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine, on väga kaalukad õigushüved. Seega seab ülekaalukas avalik huvi kaebaja õiguste riive intensiivsuse madalamale astmele kui seda õigustavate põhjuste kaalukus. Indiviid saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi (PS § 19 lg 2). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et maski kandmise kohustus on põhiseadusega kooskõlas. Kokkuvõtvalt
lg 2 p-st 5 ja lg-st 6 ning VV korralduse nr 305 p-st 8 ja p 10 alap-st 8 tulenevalt oli menetlusalusel isikul kohvikus, s.o avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustus, kuid menetlusalune isik seda ei täitnud. Kõike eeltoodut arvestades ei riku Vabariigi Valitsuse korraldus nr 305 p 8 Kadri Palo-Juhkami põhiseaduslikke õigusi ja kaitsja taotlus tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks VV korralduse nr 305 p 8 tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.