MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 2 analoogia korras kohaldamisel seoses kaebaja vabanemisega, on kohtul alust haldusasja menetluse lõpetamiseks, kui kaebaja ei soovi üle minna vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui kaebaja leiab, et esineb võimalus jätkata kaebuse menetlemist Tartu Vangla

1. novembri
2. a käskkirja nr 6-2/679 ja
3. jaanuari
4. a vaideotsuse nr 1-11/666-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, peab ta esitama ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse ning tooma välja, kuidas vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kui kaebaja ei taotle praeguses olukorras vangla haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb menetlus lõpetada.
5. A. Lutsu sai Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a määruse isiklikult allkirja vastu kätte
8. novembril
9. A. Lutsu ei ole seniajani Tartu Ringkonnakohtule vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetlus A. Lutsu apellatsioonkaebuse osas Tartu Halduskohtu
11. juuni
12. a otsuse peale tuleb lõpetada.
14. novembri
15. a määruses ringkonnakohus viitas

§ 152

lg 1 p-le 4, osutades, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kaebaja ei avalda soovi tuvastamiskaebusele üleminekuks ega põhjenda, miks see on vajalik tema õiguste kaitseks. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et seoses kaebaja vabanemisega vanglast, on Tartu Vangla käskkirja ja vaideotsuse toime kaebaja suhtes ammendunud. Vabaduses viibides ei saa kaebaja suhtes koostatud Tartu Vangla käskkiri ja vaideotsus kaebaja õigustele enam mingit mõju avaldada.

1. Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrus saadeti posti teel kaebaja elukoha aadressile Pärnumaa, Pärnu linn, Sauga-Jõekalda tn
4. Kaebaja sai määruse kätte
5. novembril
7. Seega tuleb lugeda, et kaebajale on selgitatud vaidlustatava käskkirja ja vaideotsuse regulatiivse mõju ammendumist, kuid ta ei ole esitanud kohtule taotlust kaebuse muutmiseks. Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus käesoleval ajal, et põhjendatud ei ole menetluse lõpetamine ja sellega kaasnevalt halduskohtu otsuse tühistamine. 12.

§ 190

näeb ette, et kui

§ 187

lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus

§ 187

lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.

§ 187

lg 3 p 6 reguleerib täpsemalt käesolevas menetluses kujunenud olukorda ning selles ette nähtud tagajärg ei muuda senist kohtumenetlust tagasiulatuvalt olematuks. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks käesolevas asjas lähtuda viidatud sättest, mitte

§ 152regulatsioonist.

13. Käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks

§ 190

ja § 187 lg 3 p 6 alusel, sest pärast kaebaja vanglast vabanemist ei ole Tartu Vangla käskkirjal ja vaideotsusel enam mõju kaebaja õigustele. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust kaebuse muutmiseks, et minna üle käskkirja ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kuna kaebuse nõude kujundamise õigus kuulub kaebajale, siis kaebaja tahteavalduseta ei saa 2 ringkonnakohus ise kaebuse nõuet muuta ega jätkata menetlust tuvastamisnõudes. Olukorras, kus kohtu menetluses on kaebus haldusaktide, mille regulatiivne toime on kohtumenetluse ajal ammendunud, tühistamiseks, ei saa asjas tehtav kohtuotsus muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
3. oktoobri
4. a menetlusdokumendis edastas Tartu Vangla ringkonnakohtule teabe kaebaja kinnipidamisasutusest vabastamise kohta. Kuna vastustaja seejuures ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, siis menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Eelneva tõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3