← Eesti

3-21-2095/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

  1. märts 2022, Tartu 3-21-2095 X kaebus Viru Vangla
  2. septembri
  3. a käskkirja nr 6-3/737-1 ja
  4. septembri
  5. a käskkirja nr 63/747-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada X määruskaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
  9. oktoobri
  10. a määrus osas, millega tagastati kaebus Viru Vangla
  11. septembri
  12. a käskkirja nr 63/737-1 ja
  13. septembri
  14. a käskkirja nr 6-3/747-1 tühistamiseks. Saata asi selles osas halduskohtule menetluse jätkamiseks.
  15. Tühistada Tartu Halduskohtu
  16. oktoobri
  17. a määruse resolutsiooni punkt 4 ning jätta X esialgse õiguskaitse taotlus
  18. juuni
  19. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata.
  20. Jätta ülejäänud osas määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  21. oktoobri
  22. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Esialgse õiguskaitsega seonduvas osas ei ole ringkonnakohtu määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  23. Viru Vangla kohaldas
  24. juuni
  25. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 X suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Viru Vangla lõpetas
  26. septembri
  27. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/275 ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamise. Ülejäänud julgeolekumeetmed jäid kehtima. Viru Vangla tunnistas
  28. septembri
  29. a käskkirjaga nr 6-3/737-1 kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ning karistas teda isikliku televiisori kasutamise keelamises kokku kuueks päevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja ajavahemikul 5.–
  30. juuni 2021 hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde. Viru Vangla tunnistas
  31. septembri
  32. a käskkirjaga nr 6-3/747-1 kaebaja süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda kartserisse paigutamisega kokku 18 päevaks.
  33. X esitas
  34. septembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ülal nimetatud
  35. ja
  36. septembri
  37. a käskkirjade tühistamiseks. Tühistamiskaebuse esitamise hetkel ei olnud vangla veel kaebaja vaideid lahendanud. Koos kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Viru Vangla
  38. juuni
  39. a käskkirja nr 3-21/1-2/135,
  40. septembri
  41. a käskkirja nr 3-21/1-2/275,
  42. septembri
  43. a käskkirja nr 6-3/737-1 ja
  44. septembri
  45. a käskkirja nr 6-3/747-1 täitmine.
  46. Tartu Halduskohus lahendas
  47. oktoobri
  48. a määrusega kaebuses esitatud nõuete ja taotluste lubatavuse küsimused järgmiselt. 3.
  49. Halduskohus jättis kaebaja taotluse
  50. juuni
  51. a käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata, kuna selle täitmise peatamine ei olnud enam määruse tegemise ajal võimalik. Halduskohus leidis, et kuna Viru Vangla lõpetas
  52. septembri
  53. a käskkirjaga kaebaja suhtes käeraudade kasutamise, on julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks just
  54. septembri
  55. a käskkiri.
  56. juuni
  57. a julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ei oma kaebaja suhtes enam vahetut mõju. 3.
  58. Taotluse
  59. septembri
  60. a käskkirja täitmise peatamiseks ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks jättis halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna kaebaja oli esitanud samasisulise taotluse haldusasjas nr 3-21-
  61. 3.
  62. Taotluse peatada
  63. septembri
  64. a käskkirja täitmine, millega kaebajal keelati isikliku televiisori kasutamine kokku kuueks päevaks, jättis halduskohus rahuldamata, kuna kaebajal puudus esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus märkis, et isikliku teleri kasutamise võimalus kambris on lisasoodustus vaba aja veetmiseks ning selle puudumine ei avalda kaebaja õigustele märkimisväärset mõju. 3.
  65. Halduskohus leidis, et kuigi kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus
  66. septembri
  67. a käskkirja, millega ta paigutati 18 päevaks kartserisse, suhtes, ei ole vaide ega kaebuse eduväljavaated head. Käskkirja kohaselt jättis kaebaja täitmata korralduse liikuda käeraudade paigaldamiseks kambri toiduluugi juurde. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vanglaametniku korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest (RKHKo nr 3-3-2-1-15, p 17; nr 3-3-1103-06, p 14). Kaebaja vabandas korralduse täitmata jätmist sellega, et ta ei saa liikuda käed selja taga käeraudades. See asjaolu ei muuda halduskohtu hinnangul korraldust veel tühiseks. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta ei saanud liikuda kambri ukse juurde, sest sellal ta ei pidanud käeraudu kandma. Ka siis, kui tal oleks käerauad peal olnud, oleks tal tulnud liikuda vaid väike vahemaa. Halduskohus märkis, et asjaolu, kas kaebaja on võimeline käeraudades 2 liikuma, selgitab kohus välja asja sisulise menetluse raames. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole ka avalikes huvides. Kui kaebaja saavutaks käskkirja täitmise peatamise, võib juhtuda, et kohus otsustab põhivaidluse ära juba esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ning hilisem käskkirja täitmisele pööramine võib olla välistatud, sest VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Võimalik kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. 3.
  68. Halduskohus tagastas kaebaja nõude Viru Vangla
  69. ja
  70. septembri
  71. a käskkirjade tühistamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja esitas vaide
  72. septembril 2021, kuid vaie on vangla menetluses ning seda ei ole veel kohtule teadaolevalt tagastatud, osaliselt rahuldatud või jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  73. X esitas
  74. oktoobril 2021 Tartu Ringkonnkohtule määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  75. oktoobri
  76. a määruse punktid 1 ning 4–
  77. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad. 4.
  78. Kaebaja leiab, et menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas esialgse õiguskaitse taotlusega esitada ka tingimuslik taotlus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Kaebaja vaidele ei ole määruskaebuse esitamise hetkeseisuga vastatud, kuigi tähtaeg selleks oli
  79. oktoobril
  80. Kaebus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamiseks on seega lubatav ja tuleb menetlusse võtta. 4.
  81. Vangla pikendas
  82. septembri
  83. a käskkirjaga kaebaja suhtes
  84. juuni
  85. a käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõusid, v.a käeraudade kandmise kohustust. Kaebaja leiab, et tal on õigus taotleda nende käskkirjade täitmise peatamist. 4.
  86. Halduskohtu arvamus, et kaebajal on telekat vaja pelgalt meelelahutussaadete vaatamiseks, ei ole õige. Halduskohtul ei ole õiget arusaama sellest, miks televiisor tegelikult kaebaja jaoks vajalik on. 4.
  87. Kaebajal on keeruline liikuda kätega tasakaalu hoidmata või millelegi toetumata. Kaebajale ei ole keegi kunagi öelnud, et ta peab tulema kambriukse juurde ütlemaks, et ta ei saa käeraudu kanda, vaid talle on antud igakordselt käsk tulla kambriukse juurde käeraudade paigaldamiseks. Kui kaebaja ei lase endale neid paigaldada, pole tal vaja kambri ukse juurde tullagi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  88. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  89. Halduskohus tagastas distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade peale esitatud tühistamisnõuded HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna hetkel, mil kaebaja tühistamisnõudega kohtusse pöördus, ei olnud vangla jõudnud nendele käskkirjadele esitatud vaideid veel läbi vaadata. Ehkki sel hetkel oli halduskohtu lähenemine põhjendatud, peab ringkonnakohus HKMS § 198 lg 2 ja § 203 lg 2 alusel arvestama asjaolusid, mis on tekkinud pärast asja lahendamist halduskohtus. X selgitab määruskaebuses, et määruskaebuse esitamise hetkeseisuga ei olnud vangla tema vaideid veel lahendanud, kuigi selleks ettenähtud 30 päeva 3 oli
  90. oktoobril 2021 täis saanud. Ringkonnakohus peab seda asjaolu arvesse võtma. Menetlusökonoomia põhimõttega oleks vastuolus see, kui jõusse jääks määrus, millega tühistamisnõuded tagastati kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. See muudaks kaebaja jaoks oma õiguste kaitse oluliselt raskemaks ning võiks põhjustada täiendavaid menetluslikke probleeme (nt vajadus tähtaja ennistamiseks jms). Seetõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada osas, milles halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla
  91. septembri
  92. a käskkirja nr 6-3/737-1 ja
  93. septembri
  94. a käskkirja nr 6-3/747-1 tühistamiseks.
  95. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata.
  96. Kaebaja esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
  97. juuni
  98. a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata. Viru Vangla lõpetas
  99. septembri
  100. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/275 seoses asjaolude äralangemisega kaebaja suhtes
  101. juuni
  102. a käskkirjaga kohaldatud ohjeldusmeetmete, s.o käeraudade kasutamise alates
  103. septembrist
  104. Muud kohaldatud julgeolekuabinõud jäid uue käskkirja alusel kehtima. Seetõttu leidis halduskohus, et
  105. juuni
  106. a käskkirja täitmise peatamine ei ole enam võimalik, kuna see käskkiri ei oma kaebaja suhtes enam vahetut mõju. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on korduva taotlusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses, sest kohus on juba varasemalt lahendanud kaebaja taotlust
  107. juuni
  108. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja täitmise peatamiseks ning jätnud selle haldusasjas nr 3-21-1557 rahuldamata. Kaebaja taotlus on esitatud samadel asjaoludel ja samadel alustel eelnevalt mainitud haldusasjas lahendatud esialgse taotlusega. Seega tuleb vastav taotlus jätta HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  109. Ühtlasi jättis halduskohus õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja esialgse esialgse õiguskaitse taotluse peatada Viru Vangla
  110. septembri
  111. a käskkirja nr 3-21/1-2/275 täitmine ja kohustada vanglat lõpetama tema suhtes kohaldatav erirežiim. Nimetatud käskkirjaga lõpetati kaebaja suhtes ohjeldusmeetmete kasutamine (käerauad). Teised julgeolekuabinõud nagu eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine jäid kaebaja suhtes kehtima, sest täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal keeldus kaebaja korduvalt allumast vangla korrale. Kaebaja oli esitanud samadel asjaoludel ja samal alusel taotluse halduskohtule haldusasjas nr 3-21-1557, mistõttu on tegemist korduva taotlusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses.
  112. Kaebaja on soovinud esialgse õiguskaitse kohaldamist ka
  113. septembri
  114. a käskkirja nr 6-3/747-1 suhtes, millega kaebaja paigutati kartserisse kokku 18 ööpäevaks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus õiguspäraselt nimetatud käskkirja täitmise peatamise taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja rikub süstemaatiliselt vanglas kehtivaid õigusakte, peab vangla tema käitumisele adekvaatselt reageerima ning tagama seeläbi vanglas julgeolekut. Lisaks võib kartserikaristuse täitmisele pööramisele edasilükkamine tuua kaasa olukorra, kus kohtumenetluse lõpuks ei ole võimalik seda õiguslikult enam teha, sest VangS § 65 lg 6 keelab distsiplinaarkaristust täita, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.
  115. Kaebaja on vaidlustanud ka seda, et ta jäeti
  116. septembri
  117. a käskkirjaga nr 6-3/737-1 ilma teleri kasutamise õigusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ka määruskaebuses esitanud selliseid põhjendusi, mis võiksid päädida mainitud käskkirja täitmise peatamisega. Teleri kasutamist ei pea vangla tagama, vaid see on soodustus, mida kinnipeetavatel on teatud juhtudel võimalus realiseerida. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust see, millise sisuga 4 programmi kinnipeetav teleka vahendusel jälgida soovib, sest reeglina ei too teleka vaatamise võimaluse puudumine kinnipeetavale kaasa selliseid tagajärgi, mille saabumist peaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega ära hoidma. Kuigi teleka vaatamise võimaluse puudumine võib olla kinnipeetava jaoks, kes on harjunud seda igapäevaselt tegema, ebamugav, ei tähenda see veel esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamist.
  118. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus halduskohtu
  119. oktoobri
  120. a määruse osas, millega tagastati kaebus vangla
  121. ja
  122. septembri
  123. a käskkirjade tühistamiseks. Ringkonnakohus tühistab ka Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 4, millega jäeti rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus
  124. juuni
  125. a käskkirja täitmise peatamiseks. Ringkonnakohus jätab nimetatud käskkirja täitmise peatamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.