Obsah (4)

§ 121§ 204§ 203§ 120

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Kohustus seista enne saatmist näoga seina poole ei riiva halduskohtu arvates ühtegi kaebaja subjektiivset õigust, sh õigust olla kinnipidamisasutuses inimväärikalt koheldud. Ilmselgelt on selline toiming proportsionaalne ja ei too endaga kaasa kinnipeetavale täiendavaid ebamugavusi. Tegemist on vaid mõne hetkega ja ei ole eriti suurt vahet, kas kinnipeetav seisab näoga või seljaga seina poole. Selline tegevus on ka vajalik julgeoleku kaalutlusel (vältida kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja keelatud esemete üleandmist). Sellest tulenevalt ei pea halduskohus vangla tegevust õigusvastaseks ja kaebust edukaks. Seoses kaebuse tagastamisega jättis kohus läbi vaatamata ka esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. P. Pungaste esitas 23.12.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse milles palub halduskohtu 21.12.
2. a määruse tühistada ning anda talle menetlusabi ja õigus esialgseks õiguskaitseks ning kohustada vanglat lõpetama selline õigusvastane toiming. Samuti taotleb määruskaebuse esitaja Viru Vanglalt vajalike tõendite ja väljanõudmist ja tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebus tagastati ebaõigesti ja ka esialgne õiguskaitse oli vajalik. Halduskohus ei uurinud enne tagastamist vastustajalt asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ja lähtus üksnes esitatud kaebuse lisadest. Kaebuses taotles ta vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist ja selle toimingu lõpetamiseks kohustamist, kuna
3. a aprillis pidi kaebaja äkki enne saatmist seisma valveruumi ees näoga seina poole ja olema vait, kuid sellist korraldust polnud keegi talle tutvustanud. Valvurid teatasid suuliselt, et see olevat üksuse juhi K. Luuri korraldus. Selline nõue ei taga kinnipeetava suunamist õiguskuulekale käitumisele, vaid on jõudemonstratsioon ja oma töö lihtsustamine. Samuti puudutab see nõue üksnes K-hoone kinnipeetavaid ja võib kesta iga päev 15-20 minutit, enne kui kinnipeetavat jõutakse tööle, kooli, arstile vms saatma hakata. Ka on selline suhtlemiskeeld vanglareeglistiku järgi oluline rikkumine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebus tuleb võtta

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lg 1, § 121 lg 4).

Määruskaebus on esitatud tähtaegselt (

§ 204

lg 1) ning vastab vähemalt minimaalselt

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba. Kuna taotlused anda kaebajale menetlusabi ja kohaldada esialgset õiguskaitset olid esitatud juba halduskohtule ning halduskohus jättis need taotlused vaidlusaluse määrusega läbi vaatamata, siis ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses esitatud samasisulisi taotlusi eraldiseisvate ringkonnakohtule esitatud taotlustena.

1. Viru Vanglalt vajalike tõendite väljanõudmise ja kahjuhüvitise väljamõistmise taotluse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata, kuna ringkonnakohus ei lahenda määruskaebemenetluses halduskohtule esitatud kaebust sisuliselt, vaid annab hinnangu halduskohtu määruse õiguspärasusele, millega kaebus läbivaatamatult tagastati ja saadab vajadusel asja halduskohtule tagasi. Samuti ei ole kaebaja esitanud 28.11.
2. a kaebuses Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõuet ning seda nõuet pole ka halduskohus läbi vaadanud ega tagastanud. Ringkonnakohtule ei saa määruskaebemenetluses esitada selliseid uusi nõudeid, mida halduskohtule ei esitatud.
3. Määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 21.12.
4. a määrus tervikuna tühistada.

§ 121

lg 2 p 21 alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 121

lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus ainult juhul, kui korraga on täidetud mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebaja õigusi on rikutud väga vähesel määral ning on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääks 2 rahuldamata (RKHK 01.11.2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-763, p 9). Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Sealsamas on 01.01.2018 jõustunud

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamisala seadusandja selgitanud veel järgmiselt: „See kaebuse tagastamise alus on ette nähtud juhtudeks, kui iseenesest tuleb möönda kaebeõiguse olemasolu ehk mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine iseenesest võimalik, ent selline rikkumine sai kaebaja huve kahjustada vaid väga vähesel määral. Kohtumäärus kaebuse sel alusel tagastamise kohta väljendab sisuliselt kohtu seisukohta, et „rahuldada seda kaebust seni teada olevate asjaolude põhjal ei saa, ent kuna õiguste rikkumine pole mingil juhul suur, siis ei tasu hakata nende asjaolude paikapidavust täpsemalt kontrollima.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et esitatud kaebuses kirjeldatud kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, kuid ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuses toodud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ilmselgelt ebatõenäoline.

1. Esitatud kaebuses taotleti Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – lõpetada toiming (enne iga saatmist valveruumi ees vait olles näoga seina poole seismine) ja selle toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et nimetatud toiming on proportsionaalne ja selline tegevus on vajalik julgeoleku kaalutlusel, mistõttu ei pea halduskohus vangla tegevust õigusvastaseks ja kaebust edukaks. Samas ei nähtu halduskohtu 21.12.
2. a määrusest, mille alusel halduskohus sellisele järeldusele jõudis. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud kaebaja esitatud kaebust ega selgitanud näiteks välja seda, millises vormis, kellele ja millisel õiguslikul alusel Viru Vangla üksuse juhi K. Luuri 14.04.
3. a korraldus anti. Asja materjalidest nähtuvalt on K. Luuri 14.04.
4. a korralduse sisu ning eesmärki kolme reaga kirjeldatud Viru Vangla 29.10.
5. a vastuses P. Pungaste pöördumisele, kuid sellest ei ole võimalik välja lugeda, kas tegemist on üldse toiminguga, rääkimata selle proportsionaalsusest ja õiguspärasusest. Tegemist võib olla ka (suulise) siseakti või ülema juhisega alluvatele, mille puhul tuleb kõigepealt hinnata, kas see üldse kaebaja subjektiivseid õigusi puudutab või ei. Nagu eelnevalt märgitud, eeldab kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 21 alusel seda, et kaebaja kaebeõigust saab jaatada.

Kaebaja ei ole kaebusest nähtuvalt rahul vanglas kinnipeetava saatmise tingimustega, mille osaks oli ilmselt ka konkreetne korraldus seista saatmise ootamise ajal näoga seina poole ja olla vait. Selline konkreetne kinnipeetavale antud korraldus on halduskohtus vaidlustatav, kuid halduskohus pole enne kaebuse tagastamist

§ 120

lg 1 p 3 alusel muuhulgas kontrollinud seda, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja valikud nõuded. Kuna halduskohus ei ole enne kaebuse tagastamist pidanud vajalikuks ka Viru Vanglalt K. Luuri 14.04.

1. a korralduse kohta täiendavat informatsiooni küsida, jättis halduskohus sellega ringkonnakohtu hinnangul kaebuse menetlusse võtmise staadiumis olulised asjaolud (vaidluse ese, kohustusliku kohtueelse korra rakendumine, kaebeõiguse olemasolu) välja selgitamata. Sellises olukorras ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada kaebaja poolt vanglas kinnipeetava saatmise tingimuste kohta esitatud kaebuse rahuldamist ilmselgelt ebatõenäoliseks.
2. Kuna kaebuse tagastamine

§ 121

lg 2 p 21 alusel kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu ei olnud põhjendatud, tuleb halduskohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva määrusega leiab ringkonnakohus üksnes seda, et halduskohus on kaebaja kaebuse vaidlustatud määrusega ebaõigesti tagastanud. Kaebuse eseme 3 väljaselgitamise ja täiendavate tõendite kogumise järel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks. 9. Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse tervikuna, tuleb halduskohtul kaebaja menetlusabi taotlus ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus uuesti lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) 4