Obsah (5)

§ 36§ 29§ 361§ 11§ 13

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

) § 36¹ lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluse põhjendused: 1) Puudutatud isik selgitas menetlustoimingutel, et Venemaal ei anta kuubalastele poliitilist asüüli. Isiku väitel proovisid nad koos elukaaslasega seda Kamtšatkal taotleda, et sealt edasi liikuda USA-sse. Kuna nad Kamtšakal asüüli ei saanud, liiguti tagasi Moskvasse ja otsustati tulla Eestisse. Täiendavalt märkis isik, et ei proovinud Kamtšatkal asüüli taotleda, vaid nad tahtsid sealtkaudu üle Beringi väina minna USA-sse. Lisaks selgitas isik, et kuna Venemaalt USA-sse lahkuda polnud võimalik, otsustati tulla kas Eestisse või Leetu. Arvestades isiku selgitusi, ei ole PPA-l võimalik olemasoleva info pinnalt hinnata, kas isiku suhtes esineb kaitsevajadus või mitte. Kuna isiku suhtes esineb põgenemise oht ja on alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik menetluse lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud isiku kinnipidamine

§ 36¹ lg 2 p 4 alusel, et välja selgitada menetluses tähtsust omavad asjaolud.

Põgenemisoht esineb

§ 36

¹ lg 2¹ ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 tähenduses nende koosmõjus. Isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest ning isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja tervis olid ohus. Ka esineb

§ 36¹ lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus.

Arvestades, et isikul õnnestus takistusteta lahkuda Kuubalt Venemaa Föderatsiooni, ei ole usutav, et ebaseaduslikuks piiriületuseks esines vältimatu vajadus. 2)

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Kuigi ühe järelevalvemeetmena on võimalik võtta hoiule isiku kehtiv reisidokument, ei taga see isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetluse lõpuleviimiseks. Kehtiv reisidokument ei takistanud isikut ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemast, mis annab aluse arvata, et see ei takista tal soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

1. PPA täpsustas kohtuistungil, et täiendavalt tuleb välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused. Ainuüksi soov elada riigis, kus kaitstakse vabadusi, ei saa olla selleks piisav. Samuti vajab kontrollimist isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega.
2. X selgitas kohtuistungil, et ta läks tänavale koos Kuuba rahvaga ja osales demonstratsioonidel, sest nad tahtsid kaitsta vabadusi ja saavutada, et diktatuur ära lõppeks. Politsei kontrollib Kuubal kõike, seal ei ole selliseid organisatsioone. USA püüab aidata inimesi ja nad kutsusid rahva tänavatele, osa elanikest läks sellega kaasa. Need, keda politseil õnnestus kätte saada, olid 6-7 kuud trellide taga. Temal endal ja kaaslasel õnnestus põgeneda Kuubalt enne, kui neist teada saadi. Ei olnud sihipärast otsust tulla just Eestisse, otsisid riiki, kus on vabadus. Venemaal hakkas ka raha otsa saama.
3. Tartu Halduskohus rahuldas 25.11.
4. a määrusega PPA taotluse ning andis loa Xe kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.01.2022 (k.a). 1) Kohus leidis, et

§ 36¹ lg 2 p-le 5 ei ole võimalik tugineda.

Kohus nõustus PPA-ga, et esineb vajadus täpsemalt välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused, et hinnata, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele. Samuti vajab kontrollimist isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega. Olemasoleva info pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas isiku suhtes esineb kaitsevajadus või mitte. Selgusetuks on jäänud, miks ei kasutanud isik võimalust lahkuda Venemaalt seaduslikke võimalusi kasutades, kui tal on olemas kehtiv reisidokument. Isiku selgitus kohtuistungil, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid, ei ole tõendatud. Kohus leidis, et isiku seletustes Venemaal viibimisega seoses on vastuolud. Venemaalt on esmalt soovitud liikuda USA-sse 2 ning selle plaani ebaõnnestumisel hakati valima uut riiki, kusjuures Eesti ei olnud isiku algne sihtkoht. Ta nimetas kohtuistungil erinevaid riike, mida kaaluti sihtkohtadena. Vastuseks PPA küsimusele teatas isik, et ei olegi kaalunud seaduslikke võimalusi Venemaalt lahkumiseks. Eelnev annab alust arvata, et isik või õigusvastaselt käituda ka Eestis viibides, mh lahkuda siit enne rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist. Isik märkis kohtuistungil, et on nõus asuma riiki, kus austatakse vabadusi. Kohus pidas PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. Seega on täidetud

§ 36¹ lg 2 p 4 kohaldamise eeldused.

Taotluses ja PPA istungil esitatud täienduste kohaselt vajavad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väljaselgitamist Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb väidetav oht, mis lähtub poliitilisest olukorrast Kuubas. 2) Kohtu hinnangul PPA selgitas, miks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus

§ 36¹ lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Kuigi isikul on olemas reisidokument, mille hoiule võtmist saaks ühe võimaliku abinõuna kasutada (

§ 29

lg 1 p 4), puuduvad tal seosed Eestiga ja koht, kus elamiseks saaks isikut kohustada. Kohtul puudus veendumus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Kohus leidis, et ilmnenud ei ole asjaolusid, mis annaks alust pidada isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks, s.h terviseseisundi tõttu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 09.12.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Veel palub määruskaebuse esitaja vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. Määruskaebuse põhjendused: Halduskohus ei arvestanud isiku ütluste ega tegelike asjaoludega. Isik saab üksnes kinnitada, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid. PPA pidanuks antud asjaolu uurima ja kohtule tõendid esitama. PPA ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud isikul põgenemisohu esinemise võimalust. Asjaolu, et menetlus on algusjärgus ja PPA ei suuda olemasolevate dokumentide põhjal isikut tuvastada, ei anna õigust isiku kinnipidamiseks. Kohtu hinnang, et isiku puhul on rahvusvahelise kaitse vajadus ebaselge, ei ole põhjuseks ega aluseks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on ilmselgelt ebaproportsionaalne meede. Isiku kättesaadavus väljasaatmise täideviimiseks oleks saavutatav VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega.
3. PPA palub vastuses määruskaebusele puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata jätta. Halduskohus on kinnipidamiseks loa andmisel arvestanud isiku poolt antud ütlustega ning kõike kogumis arvestades jõudnud õiguspärasele seisukohale, et esineb alus isiku kinnipidamiseks

§ 361lg 2 p 4 alusel.

1) Puudutatud isik heidab ette, et PPA ei ole tuvastanud isiku poolt esitatud väidet, mille kohaselt ei saa kuubalased välisriigi saatkondadest viisat taotleda ning leiab, et kohus oleks pidanud isiku sellekohast väidet uskuma ja sellele suuremat kaalu andma. Vastustaja hinnangul on tegemist isiku paljasõnalise väitega, kuivõrd isik ei ole mitte millegagi eeltoodud tõendanud. Viisa andmisest keeldumist on võimalik tõendada näiteks keelduva otsusega, mis väljastatakse siis, kui isiku viisa taotlust ei rahuldata. Kui isik oleks reaalselt proovinud mõnes Venemaal asuvas Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonnas viisat taotleda ning oleks sellele saanud keelduva otsuse, oleks tal suure tõenäosusega ette näidata taotluse osas tehtud keelduv otsus. Vastustaja hinnangul on meelevaldne eeldada, et vastustaja teeb päringu kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele päringu tuvastamaks, kas Kuuba kodanikele väljastatakse viisasid või mitte, kui isik ise on ka kohtuistungil kinnitanud, et ta ei ole isegi proovinud viisat taotleda. Isik kinnitas kohtuistungil et ta isegi ei kaalunud Venemaal viibides sealt seaduslikul viisil 3 lahkumist, mis vastustaja hinnangul seab isiku eelnevad väited kahtluse alla ning põhjendatult suurendab isikust tulenevat põgenemisohtu, kuivõrd isiku sellised väited ning ebaseaduslik piiriületus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki kinnitavad isiku valmisolekut ebaseaduslikult jõuda endale sobivasse sihtriiki. 2) Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et isiku kinnipidamine pole õigustatud, kuna PPA ei suuda olemasolevate dokumentide alusel isikut tuvastada. PPA ei ole taotlenud isiku kinnipidamist, kuna on kahtlus isiku samasuses ega ole ka väitnud, et isikuga kaasas olnud dokumendid võiksid olla võltsitud. Määruskaebuse esitaja selline väide on meelevaldne ja alusetu. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks etteheide, miks ei ole jõutud täiendavat informatsiooni hankida. Kui isiku etteheide on seotud rahvusvahelise kaitse vajaduse tuvastamisega, siis vastustaja hinnangul on arusaadav, et 48 tunniga ei ole võimalik seda välja selgitada, seda eriti olukorras, kus vastustajal on keelatud asjaolude täpsustamiseks pöörduda selle riigi poole, kelle eest isik kaitset taotleb. 3) Arusaamatuks jääb kaebaja viide VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisele, kuivõrd käesoleval ajal on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga, kelle osas reguleerib järelevalvemeetmete kohaldamist

§ 29

. VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid on võimalik kohaldada isiku osas, kes on väljasaadetav ning seda juhul, kui isik peaks lahkumiskohustuse täitmise ajal viibima vabaduses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 9. PPA tugines halduskohtule esitatud taotluses

§ 36¹ lg 2 p-dele 4 ja 5.

Tartu Halduskohus ei pidanud võimalikuks tugineda

§ 36¹ lg 2 p-le 5.

Määruskaebuse esitaja määruskaebuses nõustus eeltooduga. Seetõttu ringkonnakohus ei analüüsi määruskaebemenetluses kinnipidamise alusena

§ 36¹ lg 2 p 5.

10. Halduskohus andis vaidlustatud määruses loa määruskaebuse esitaja kinnipidamiseks kuni 2 kuuks

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel, leides, et asjas kogutud tõendeid arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega oleks edasiseks menetluseks, s.h tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. Halduskohus nõustus PPA-ga, et täpsemalt tuleb välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused, et hinnata, kas isik vastab rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele, välja tuleb selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud, samuti see, milles seisneb väidetav oht, mis lähtub poliitilisest olukorrast Kuubal ning kontrollimist vajab isiku seos tema nimetatud demonstratsioonil osalemisega. Kohus pidas ka PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 25.11.2021. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

§ 36

¹ lg 1 kohaselt rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

§ 36

¹ lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

§ 11

lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa 4 aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, s.h andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et isiku

§ 36

¹ lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017. a otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks piisab ka vaid ühe

§ 36¹ lg-s 2 toodud aluse esinemisest (Trt

RKm 08.04.2014, 3-14-210, p 10).

1. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmisel piisavalt kontrollinud ja põhjendanud kinnipidamise aluse olemasolu. Ringkonnakohus toetub kohtupraktikas sedastatule, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on PPA käesolevas asjas piisavalt põhjendanud, milliseid andmeid on vaja kontrollida ja välja selgitada seoses läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetlusega ning halduskohus põhjendatult nõustus PPA-ga. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses eeltoodu osas ühtegi konkreetset vastuväidet esitanud. PPA poolt nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks on õigus rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada. Eelmärgitut silmas pidades leidis halduskohus määruses asjakohaselt, et isiku selgitus kohtuistungil, et Venemaal asuvad välisriikide saatkonnad ei anna kuubalastele viisasid, ei ole tõendatud. Määruskaebuse esitaja on ka määruskaebuses üksnes paljasõnaliselt sama väite esitanud. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud antud asjaolu uurima ja kohtule vastavad tõendid esitama, ei ole millegagi põhjendatud. Ka ei oleks isiku võimalused selles osas tõendeid esitada piiratud, kui ta oleks mõnele saatkonnale viisataotluse esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isikul tuleb tõendada üksnes endaga seotud asjaolusid. Isikuga seotud asjaolude väljaselgitamiseks ja hindamiseks puudub vajadus koguda andmeid Venemaal asuvate välisriikide saatkondade viisapoliitika kohta kuubalasi puudutavas osas. Praegusel juhul ei ole PPA-l olnud alust ka valikuliselt päringuid teha, arvestades, et isiku enda kinnitusel ta isegi ei proovinud Venemaal viisat taotleda.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud isikul põgenemisohu esinemist. Halduskohus on määruse põhjenduste p-s 9 esitanud vastavad põhjendused. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi veenvat põhjendust temal põgenemisohu puudumise kohta. Seega ei anna määruskaebuse väited alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Halduskohus ei otsustanud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist üksnes asjaolu pinnalt, et isiku puhul on rahvusvahelise kaitse vajadus ebaselge, nagu väidab määruskaebuse esitaja. Põgenemise ohu hindamisel lähtus halduskohus isikuga seotud olulistest asjaoludest nende kogumis ning andis hinnangu põgenemise tõenäosusele. Määruskaebuse esitaja jätab enda väidetes arvestamata, et põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed 5 kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
3. Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning

§ 29lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.

Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

§ 36¹ mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede. Määruskaebuse esitaja osas halduskohus ka arvestas asjakohaselt määruses (põhjenduste p 12), et isikul puuduvad seosed Eestiga ning koht, kus elamiseks saaks isikut kohustada. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vastupidiseid andmeid esitanud. Käesoleva vaidluse eset arvestades on asjakohatu määruskaebuse esitaja viide VSS § 10 lg-le 2 (järelevalvemeetmed). Rahvusvahelise kaitse menetluse raames saab PPA kohaldada

§-s 29 nimetatud järelevalvemeetmeid.

1. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määruse muutmata.
3. Lähtudes

§ 13

lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.

1. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses vabastada ta tõlgete kulude kandmisest. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Arvestades, et määruskaebuse esitaja soovis määruskaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses, tõlgendab ringkonnakohus tõlke kulude kandmisest vabastamise taotlust selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib enda vabastamist ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus andis 01.12.
2. a määrusega määruskaebuse esitajale riigi õigusabi ning kuna isik viibib kinnipidamiskeskuses, ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks paranenud. HKMS § 111 lg 4 järgi kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest. Arvestades, et isikuandmete ankeedi kohaselt on määruskaebuse esitaja emakeel hispaania keel ja ka halduskohtus toimunud kohtuistungil osales hispaania keele tõlk, tuleb ringkonnakohtu määrus tõlkida hispaania keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 6