← Eesti

2-12-14891/47

Obsah (6)§ 175§ 173§ 153§ 176§ 8§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-14891 Tsiviilasi I R kohustus

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgnikule määratav täiendav tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest

§ 175lg 51.

Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 01.09.2014 s.o rohkem kui seitse aastat tagasi, s.o saabus menetluse kestvuse lubatud maksimum tähtaeg, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le lg 51.

6. Vastavalt

§ 175

lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ 7. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

  1. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
  2. Menetluse ajal on võlgnik saanud töötasu S OÜ-st, summas 540,00 eurot (bruto). Võlgnik toob välja, et võlgnik on otsinud tasuvamat tööd, nt ehitustöid Norras ja Soomes, kuid arvestades võlgniku vanust (
  3. a detsembris saab võlgnik 56 aastaseks) ja ehitusalase hariduse puudumist ja tervislikku seisundit (tööjõudlus on oluliselt madalam kui 30-aastastel ehitustöölistel), siis ei ole õnnestunud tasuvamat tööd leida. Võlgnikul on osaline töövõimetus ja võlgnik ei ole kantud sellest tingituna ka Eesti Vabariigi reservväelaste nimekirja.
  4. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töötasu alammäärale. Kuna võlgniku töötasu on jäänud alampalgale, siis ei ole võlgnik kohtu hinnangul rikkunud

§ 173lg 3 ja 4 kohustusi.

  1. Vastavalt Harju Maakohtu 01.09.
  2. a kohtumäärusele jäi võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest saamata raha kogusummas 54 324,90 eurot. Tegemist on II järgu (

§ 153lg 1 p 2) nõuetega.

I järgu (

§ 153

lg 1 p 1 pandiga tagatud) ja III järgu (

§ 153lg 1 p 3 tähtaegselt esitamata) nõuded puuduvad.

Võlausaldajad OÜ H, WW C OÜ, OÜ S, OÜ F ja OÜ Y on äriregistrist kustutatud. Võlgniku poolt laekusid rahalised vahendid usaldusisiku kaudu järgnevalt:

  1. a summas 157,00 eurot;
  2. a summas 2 609,00 eurot;
  3. a summas 505,00 eurot, kokku summas 1 271,00 eurot.
  4. Võlgniku sissetulekute suurusi ja liike arvestades ei ole võlgnik tasunud ebapiisavalt.
  5. Eelnevale tuginedes ei ole alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
  6. Kooskõlas

§ 175

lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ 16.

§ 176

lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (

§ 8

lg 3), s.o enne 11.06.2012.

§ 176

lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 17. Vastavalt

§ 177

lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ 18.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.