Võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud ei ole. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 17.12.2021 esitas Maksu- Ja Tolliamet seisukoha, tuues välja, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik nõude tasunud ning maksuhalduril puuduvad nõuded võlgniku vastu. Maksuhalduril puudub teave selle kohta, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid J. D. kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 24.05.2022 toimunud ärakuulamisel osales võlgnik, kes kinnitas, et ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, tuues välja, et tal on varasemalt puudunud töövõime – võlgnik ei töötada jätkuvalt ei saa. Kohus teatas käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohtuistung võlgniku ärakuulamiseks toimus 24.05.2022. Ärakuulamisele ilmus võlgnik.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul oli perioodil 07.12.2016-06.03.2017 sõlmitud tööleping AS-iga Printall ning 2 perioodil 03.-19.05.2017 tööleping OÜ-ga BLRT Kinnisvara), kellelt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal saanud väljamakseid AS-ist Printall (12/2016-03/2017, alla miinimummäära) ja BLRT Kinnisvara OÜ-st (05/2017, alla miinimummäära). Täiendavalt nähtub asja materjalidest, et võlgniku sissetulek põhineb Sotsiaalkindlustusameti pensionil ja sotsiaaltoetusel ning kohaliku omavalitsuse poolt väljamakstud toetustel ja hüvitistel. Võlgniku sissetulekute summade suurus ja sissetuleku liik on sellised, et neilt ei pea
lg 3-5 regulatsiooni kohaselt võlausaldajatele väljamakseid tegema.
lõikest 5 tulenevalt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 ja § 132 lg 1). Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning arvestada tuleb, et võlgnikul on menetluse vältel olnud tuvastatud töövõime kaotus ning võlgnik on vanaduspensionär. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus J. D. enda usaldusisiku kohustustest.
lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.