← Eesti

4-22-1163/16

Väärteoasi nr 4-22-1163 KOHTUOTSUS (resolutiivosa) Eesti Vabariigi nimel

  1. aprill
  2. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemväärteomenetleja Kajar Pendi (Pent) ning menetlusaluse isiku Aksel Liivak (IK 39806152774; töökoht: Axxx Ixxxx OÜ, xxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxx) osavõtul, arutades avalikul kohtuistungil väärteoasja nr 2780,22,002091 ja väärteoasja nr 2780,22,001773 Kohus otsustas Süüdi tunnistada ja mõista Aksel Liivakule karistuseks LS § 201 lg 2 järgi arest kaheksa

(8)päeva. Süüdi tunnistada ja mõista Aksel Liivakule karistuseks NPALS § 151 lg 1 järgi arest seitse
(7)päeva. Aksel Liivakule mõista karistuseks kokku viisteist
(15)päeva aresti. Aksel Liivak on kohustatud kohtuotsuse jõustumisel asuma aresti kandma
  1. maist
  2. a. Aksel Liivakule mõistetud arest kuulub ärakandmisele Tartu Vanglas aresti kandmiseks ettenähtud osas. Kohtu poolt määratud karistuse kandmisele asumise tähtaja mittejärgimisel Aksel Liivaku poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna prefektuuri kaudu. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Aksel Liivakult menetluskuludena joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu seitsekümmend üks
(71)eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates
  1. maist
  2. a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
  3. märtsil
  4. a väärteoasjas nr 2780,22,001773 koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli Aksel Liivak
  5. jaanuaril
  6. a ajavahemikus kella 19.00 – 20.00 xxxx tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet tetrahüdrokannabinool, amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega rikkus Aksel Liivak NPALS § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo.
  7. märtsil
  8. a väärteoasjas nr 2780,22,002091 koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Aksel Liivak
  9. märtsil
  10. a kella 16.20 paiku Tartus xxxxx juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Sellega rikkus Aksel Liivak LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo. Kohtuväline menetleja on edastanud väärteoasjad VTMS § 83 alusel ühendamiseks ja arutamiseks Tartu Maakohtule, kuna taotleb Aksel Liivaku karistamist arestiga. Tartu Maakohtu
  11. aprilli
  12. a määrusega on väärteoasjad nr 4-22-1104 ja 4-22-1163 ühendatud ühiseks menetluseks ning ühendatud väärteoasja numbriks on loetud 4-22-
  13. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik Aksel Liivak ennast nii narkootiliste ainete tarvitamises kui ka juhtimisõiguseta juhtimises süüdi. Ta selgitas, et on nõus üldkasuliku töö kohaldamisega. Kohtuväline menetleja leidis, et Aksel Liivaku süü on tõendatud ning teda tuleb karistada arestiga kokku 15 päeva. Aresti asendamise üldkasuliku tööga jättis kohtuväline menetleja kohtu otsustada. Kohtu seisukoht Aksel Liivakut süüdistatakse
  14. jaanuaril
  15. a narkootiliste ainete tarvitamises ja
  16. märtsil
  17. a mootorsõiduki juhtimises ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Aksel Liivak selgitas kohtuistungil narkootiliste ainete tarvitamisega seoses, et ta peeti kinni Tartus ja võis olla, et sõiduki juhtimiselt. Täpseid sündmusega seotud asjaolusid ta käesolevaks ajaks enam ei mäleta kuna see ei ole esimene kord narkootikume tarvitada, mille eest on ta ka vastutust kandnud. Enda sõnul tarvitas ta amfetamiini ja kanepit xxxx enne kinnipidamist umbes 3 päeva tagasi. Samas ta kinnitas kohtuistungil, et protokollis kajastatud tarvitamise kuupäev,
  18. jaanuar
  19. a, on õige. Aksel Liivaku sõnul tarvitab ta aeg ajalt kanepit ning paar korda kuus ninna tõmmates amfetamiini. Samas ta ei arva, et ta narkootikumidest sõltuv oleks, regulaarsemalt hakkas ta neid tarvitama 18-19 aastaselt, varem oli proovinud. Amfetamiini tarvitab menetlusalune isik enda sõnul xxxxxxx tõttu, kuna leidis internetist, et see aitab igapäevastes toimingutes. Hetkel käib Aksel Liivak enda sõnul ka xxxx vastuvõtul. Varasemalt määratud rahatrahve ei ole ta tasunud rahaliste vahendite puudumise tõttu, samuti on ta teinud karistusena üldkasulikku tööd. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 3) kohaselt oli indikaatorvahendi kasutamise hetkel
  20. jaanuaril
  21. a kell 16.39 selle näit Aksel Liivaku puhul positiivne ja reageeris ainetele AMP ja MET. Protokollist nähtub samuti, et Aksel Liivakul narkootilise aine tarvitamise tunnuseid ei esinenud. Aksel Liivak on nimetatud protokolli allkirjatanud nõustudes sellega seal märgitud andmetega. Joobeseisundi tuvastamise uuringuakt nr 89T (tl 5) tõendab, et Aksel Liivaku
  22. jaanuaril
  23. a antud uriinist leiti tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THC-COOH ja amfetamiini.
  24. jaanuaril
  25. a koostatud terviseseisundi kirjeldamise akti (tl 6,7) kohaselt on kirjeldatud Aksel Liivaku seisundit
  26. jaanuaril
  27. a kell 17.43 ja isik on selle käigus meditsiinitöötajale avaldanud, et arvab, et tarvitas 14.–
  28. jaanuari vahelisel ööl amfetamiini. Sama lisa kohaselt esinevad Akslel Liivakul uriinist leitud ainete tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti THC-COOH ja amfetamiini esinesid uuritaval narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine. Eeltoodud tõendite põhjal on kohtu hinnangul alust kindlalt väita, et Aksel Liivakul tuvastati kinnipidamise hetkel
  29. jaanuaril
  30. a erinevate narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Menetlusalune isik on kinnitanud, et ta tarvitas mõned päevad enne kinnipidamist narkootilisi aineid. Samas on ta andnud tarvitamise aja kohta mõneti erinevaid ütlusi, mis ilmselt tuleneb tema keelatud ainete tarvitamise ebaregulaarsusest ja kohtuistungiks möödunud ajast. Vaatamata asjaolule, et isiku enda ütlustest tulenevalt võib täheldada segadust tarvitamise ajas, siis fakt, et isikul tuvastati erinevate narkootiliste ainete tarvitamise tunnused on tõendatud ja ilmselgelt puudus, ega saanudki tal olla, selleks arsti ettekirjutust. Kuna tuvastatud ei ole, et Aksel Liivak tarvitas keelatud ained kinnipidamise päeval, siis tuleb lugeda tõendatuks tema esialgne selgitus, mis oli kantud kohe kinnipidamisjärgselt omakäeliselt kantuna väärteoprotokolli ja edasised ajalised selgitused lugeda ebatäpseks. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et Aksel Liivak oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta
  31. jaanuaril
  32. a narkootilisi aineid kanepit ja amfetamiini, täites sellega NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Nimetatud nõude rikkumine on karistatav NPALS § 151 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul pani Aksel Liivak teo toime kavatsetult karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 2 mõttes ilmselgelt sooviga narkootilisi aineid tarvitada endale joobe tekitamise eesmärgil. Samuti on ta enda kinnitusel ka varasemalt korduvalt narkootilisi aineid tarvitanud. Kohtuistungil Aksel Liivak selgitas
  33. märtsi
  34. a juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise kohta, et ta ei olnud hooletusest tähele pannud, et varasem kohtuotsus, mille ta oli vaidlustanud, oli juhtimisõiguse äravõtmise osas juba jõustunud. Märtsis juhtis ta oma tuttava poolt renditud sõidukit Mercedes viimase nõusolekul sõites oma elukohast Tehase tänavale kui ta teel kinni peeti. Autot juhtima asus ta kuna oli vaja ema aidata. Ka varasemalt on ta juhtimisõiguseta sõitnud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 14) kohaselt Aksel Liivak kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel
  35. märtsil
  36. a kell 16.20, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (tl 16-17) kohaselt on Aksel Liivakult alates
  37. veebruarist –
  38. augustini
  39. a juhtimisõigus ära võetud. Eeltoodut arvestades puudus Aksel Liivakul juhtimisõigus teo toimepanemise ajal, s.o
  40. märtsil
  41. a ja tuleb lugeda tõendatuks, et Aksel Liivak juhtis eelnimetatud ajal sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti isikuna, kellelt on juhtimisõigus ära võetud. Sellega täitis ta liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kuigi väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Aksel Liivakut mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud muuhulgas ka
  42. oktoobril
  43. a (tl 20) samuti põhjusel, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis kohtu hinnangul
  44. märtsil
  45. a aset leidnud süüteo kvalifitseerimisel nimetatud kõrvaldamine tähtsust ei oma. Käesoleval juhul nähtub detailandmete päringust isiku kohta, et Aksel Liivakul on juhtimisõigus peale
  46. oktoobrit
  47. a olemas, kuid käesoleva rikkumise hetkel oli tal see peatatud
  48. veebruarist
  49. a kuni
  50. augustini
  51. a. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selle nõude rikkumine on karistatav LS § 201 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul on ilmne, et
  52. märtsi
  53. a juhtimisõiguseta juhtimise episoodis oli Aksel Liivak teadlik juhtimisõiguse äravõtmisest ja tema selgitus oma hooletuse kohta ei ole arvestatav kuna isik ise vaidlustades tema kohta tehtud lahendit peaks üles näitama piisavat hoolsust, et olla kindel vaidlustamise tulemustest ja tagajärgedest temale. Kohtu hinnangul pani Aksel Liivak seega teo toime vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, kuna ta oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud sõiduki juhtimise ajal teadma, et otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta on jõustunud ning tal puudub juhtimisõigus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on aga väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus Aksel Liivaku puhul tuvastanud ning seega tuleb ta väärteoprotokollides toodud LS § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes süüdi tunnistada. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohaseks karistusliigiks narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest on arest. Karistusregistrist nähtub, et Aksel Liivak on aastatel 2020 - 2022 korduvalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, mille eest teda on enamasti karistatud rahatrahvidega, kuid mille täitmise kohta informatsioon puudub. Aksel Liivakut on ka ühel korral septembris 2021 samaliigilise rikkumise eest karistatud 5 päevase arestiga. Vaatamata mõistetud eriliigilistele karistustele on aga menetlusalune isik sarnaseid süütegusid jätkanud. Karistuse määra valimisel arvestab kohus asjaoluga, et Aksel Liivaku näol on tegemist noore täiskasvanuga, kes on ka varasemalt kandnud aresti ning kes kohtuistungil selgitatust ja karistusregistrist nähtuvalt tarvitab narkootilisi aineid regulaarselt juba aastaid. Ta ei ole ka avaldanud selgesõnaliselt kahetsust oma teo suhtes, pigem väljendanud õigustavat suhtumist sellesse. Seega on Aksel Liivak isikuks, kellel on varasem kogemus, mida tähendab vabadust piirava karistuse kandmine, kuid ta on sellele vaatamata jätkanud süütegude toimepanemist ning ei ole narkootiliste ainete tarvitamist lõpetanud. Kuna Aksel Liivak tarvitab narkootilisi aineid juba aastaid, õigustab seda tegevust oma tervise parendamisega, siis ei ole ka tõenäoline, et ta suudaks sellist tegevust lõpetada. Arvestades teo iseloomu, samas ka korduvust, on kohtu hinnangul küllaldane karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 8 päeva aresti, mis vastab ka Aksel Liivaku süü suurusele. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus nõustub ka siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohaseks karistusliigiks juhtimisõiguseta juhtimise eest on arest. Karistusregistri kohaselt on Aksel Liivak
  54. a märtsis pannud toime samaliigilise kuriteo (süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise), mille eest teda karistati tingimisi vangistusega. Samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud eriliigiliste liiklusrikkumiste eest. Vaatamata eeltoodule on menetlusalune oma õigusrikkumisi jätkanud. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist liiklusrikkumise eest arestiga. Karistuse määra valimisel selle rikkumise eest arvestab kohus, et Aksel Liivakut on märkimisväärselt palju kordi karistatud väärteokorras, muuhulgas korduvalt liiklusrikkumiste eest. Samuti on ta liiklusrikkumisega seoses saanud karistada ka kriminaalkorras. Teda on püütud mõjutada nii rahaliste karistuste kui ka arestiga, samuti kriminaalkorras tingimisi vangistusega. Isik ei ole ka sõnaselgelt avaldanud kahetsust oma teo suhtes. Kuigi Aksel Liivakul on olemas varasem kogemus erinevate karistusliikide kandmisel, on ta sellele vaatamata jätkanud juhtimisõiguseta juhtimist. Tema selgitus sõitma asumise põhjuse kohta (ema abistamine) on kohtu hinnangul ennastõigustav, pigem otsitud ja üleüldse küsitav. Arvestades, et menetlusalune isik põhimõtteliselt omab juhtimisõigust ja tema oskused selleks on riigi poolt kontrollitud, küll aga tal rikkumise toimepanemise hetkel puudus auto juhtimiseks vastav õigus, siis on kohtu hinnangul küllaldane karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 7 päeva aresti, mis vastab Aksel Liivaku süü suurusele. Kohus juba eespool asus seisukohale, et Aksel Liivakule on mõlema rikkumise eest kohane karistuseks mõista arest, mitte rahatrahv. Menetlusalusele isikule on juba varasemalt korduvalt määratud rahatrahve, mille tasumise kohta andmed puuduvad ning ka Aksel Liivak on kinnitanud, et ta ei ole rahatrahve rahaliste võimaluste puudumise tõttu seni tasunud. Samuti on isik karistusena teinud üldkasulikku tööd ja viibinud kriminaalkaristuse raames ka katseajal. Seega võib järeldada, et Aksel Liivak on oma senistesse karistustesse suhtunud ükskõikselt, need ei ole teda mõjutanud ja ta on jätnud paljud mõistetud karistused lihtsalt täitmata. Kohtule teadaolevate andmete põhjal on Aksel Liivaku üldine õiguskuulekus küllaltki madal. Seni määratud karistused ei ole tema mõtteviisi sugugi muutnud. Eeltoodu põhjal on piisavalt selge, et edaspidised karistused rahatrahvina ei oleks Aksel Liivakule piisavalt mõjusad ega distsiplineerivad ning see on karistusliigina ennast ilmselgelt ammendanud. Samuti ei oleks aresti asendamine üldkasuliku tööga kohtu hinnangul Aksel Liivakule eripreventiivselt mõjus, sest ta on enda sõnul ka varasemalt üldkasulikku tööd teinud, kuid on siiski jätkanud õigusrikkumistega. Aksel Liivakut võib mõjutada vaid reaalne vabadusekaotuslik karistus. Aresti kandmist välistavaid asjaolusid ei esine. Aksel Liivak pani temale etteheidetavad süüteod toime erinevatel aegadel ja need teod on eriliigilised, mis vastavad erinevatele väärteokoosseisudele. KarS § 63 lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega mõistab kohus Aksel Liivakule narkootiliste ainete tarvitamise ja juhtimisõiguseta juhtimise eest eraldi karistused ning liidab need. Käesolevas väärteomenetluses on menetluskuludeks narkootilise aine tuvastamise kulu 71 eurot ja hinnang joobe esinemise kohta 52 eurot (tl 5), s.o kokku on menetluskulud 123 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Aksel Liivakult menetluskuludena välja mõista joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 71 eurot, kuna selle käigus on leidnud kinnitust, et menetlusalune isik tarvitas narkootilisi aineid. Kuna aga isiku joobeseisund liiklusseaduse § 69 lg 1 mõttes kinnitust ei leidnud (tl 7), tuleb joobe hindamise kulu 52 eurot jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS § 107–109, § 111, § 113 ja KrMS §
  55. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2022.a otsus: RESOLUTSIOON
  56. Jätta Tartu Maakohtu
  57. aprilli 2022 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  58. VTMS § 205 lg-te 2, 3 ja 4 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Aresti kandmise alguseks loetakse süüdlase arestimajja või vanglasse saabumise aeg. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja või vanglasse. VÄLJAVÕTE ÕIGE (allkirjastatud digitaalselt) Maie Hanimägi referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.