← Eesti

2-21-5354/60

Obsah (11)§ 177§ 436§ 230§ 428§ 429§ 376§ 330§ 331§ 231§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-21-5354 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.detsember 2021, Tallinn Kohtunik Kädi Sacik-Korn Kohtuasi X hagi Y vastu elatise väljamõ

§ 177lõikele 2.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

  1. X esitas 06.04.2021 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 17.05.2021 (tlk 81); 13.10.2021 (tlk 203 pöördel) Y vastu, milles palub mõista kostjalt välja elatise 396,84 eurot (esialgu 292 eurot) kuus alates 01.09.2021 kuni õpingute lõppemiseni Tallinna Teeninduskoolis kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 13.10.2021 hageja loobus oma esialgselt esitatud tagasiulatuvast elatise nõudest perioodi eest 06.04.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 1 166 eurot ja alates 06.04.2021 292 eurot kuus.
  2. Hageja õppis kuni 16.06.2021 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis ja alates 01.09.2021 Tallinn Teeninduskoolis. Hageja käis õpingute vahelisel ajal tööl ja selle perioodi eest hageja kostjalt elatist ei nõua. Hageja õpib alates 01.09.2021 Tallinna Teeninduskoolis küünetehniku erialal statsionaarses õppes. Hageja õppetöö toimub selliselt, et hageja on kolm

(3)nädalat (E-R) järjest koolis 08:00-21:00 ja neljas nädal on praktika. Praktika tunnid toimuvad kooli õppesalongis, mida saavad kõik soovijad teenuse saamise eesmärgil tasuta külastada (II kd tlk 7).
  1. Hageja töötab alates 24.05.2021 OÜ-s Apranga. Hageja töötasu oli augustis 492,30 eurot, septembris 542,52 eurot ja oktoobris 220 eurot. Õppetööst tulenevalt on hagejal võimalik töötada vaid nädalavahetustel.
  2. Hageja elab koos emaga, kes on loonud hagejale elamiseks ja koolis käimiseks vajalikud tingimused ning teeb hageja ülalpidamiseks kulutusi.
  3. Hagiavalduse järgi on hageja igakuised kulud 1 020 eurot, 13.10.2021 täiendavate seisukohtades esitatu järgi 793,69 eurot (
  4. aasta septembri näitel).
  5. Hageja ema sissetulek on 1 500 eurot. Emale kuulub 3-toaline korter Roopa tänaval. Hageja hinnangul võimaldab kostja majanduslik seisund anda hagejale ülalpidamist, kuna kostja sai hageja vanemate lahutuse järgselt toimunud ühisvara jagamisel 105 510,05 eurot ning kostja endale kinnisvara soetanud ei ole. Kostja vastuväited
  6. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  7. Hageja õpib erialal, mille õppetöö toimub sessioonidena iga kuu 3-ndal nädalal kolmel tööpäeval (K-R). Aktuaalsed küünetehniku sessioonõppe õppepäevad olid – 01.-03.09; 29.0901.10; 20.-22.10; 03.-05.11; 24-26.11; 15.-17.12; 05.-07.01; 19.-21.01; 09.-11.02; 02.-04.03; 23.-25.03; 01.-03.
  8. Samuti ei osutata seoses pandeemiaga iluteenuste hooldust nagu hageja väidab. Seega ei pea paika, et õppetööst tulenevalt on hagejal võimalik töötada vaid nädalavahetustel.
  9. Töötamise osas leidis kostja, et hageja väited töökoormuse vähenemise osas on vastakad (istungil, et alates septembris, kuid 01.11.2021 menetlusdokumendis, et alates oktoobrist). Kostja hinnangul on hageja töötasu tunduvalt suurem kui töölepingu p-s 6.1 on märgitud, teenides põhipalgale juurde neto lisatasu 177,52 eurot (augusti ja septembri keskmine netotasu 2 on 517,40 eurot, millest on kostja arvestanud maha lepingujärgse 340 eurot). Kostja palub kohtul võtta arvesse, et hageja keskmine palk on 517,40 eurot kuus (neto). Seega käib hageja tööl ja teenib ise endale elatist. Elatise tasumine on kostja hinnangul põhjendatud, kui isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö kõrvalt mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks.
  10. Hageja vajadused on tõendamata. Hageja elab kergemeelset ja pillavat elu ning teeb eluks mittevajalikke kulutusi. Kostja on vaidlustanud hageja esitatud kulud toidule, kooliga seotud kulud, tervisekulud, kulud riietele ja jalanõudele, sideteenuse kulud, eluasemekulud, kulud hügieenile ja real „muud kulud“ kajastatud kulud. Kostja asub seisukohale, et täisealise hageja elustandard peaks olema kooskõlas tema enda teenitud sissetulekuga, mitte vanemate elustandardiga.
  11. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale 2 500 eurot, s.o 208 eurot kuus kuni 28.02.
  12. Kostja maksis hagejale kokku 3 159 eurot ehk 659 eurot avansina, mille arvesse võtmist kostja kohtult palub. Ühisvara jagamise tulemusel saadud 105 510,05 euro saamise osas on kostja märkinud, et jagatud ühisvara oli soetatud kostja lahusvara müügist saadud rahalistest vahenditest. Seega ühisvara jagamisel rikastus hageja ema alusetult, Kostja väitis, et hageja ema on kostjale kinnitanud, et kannab hageja ülalpidamiskulud kuni omandab hariduse, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, kuna kostja on panustanud hagejale ja hageja emale kostja arvelt saadud tulust 94 200 eurot. Kostja palus kohtul võtta hageja ema ja kostja kokkulepet arvestada.
  13. Kostja ei nõustunud, et hageja ema ja kostja on majanduslikku seisundit arvesse võttes võrdsed. Kostja teenib miinimumpalka 584 eurot ja kostja igakuised eluks vajalikud minimaalsed kulud on kokku 516,19 eurot.
  14. Kostja palus jätta asja materjalide juurde võtmata hageja 11.11.2021 menetlusdokumendid, sest need esitati hilinenult. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  15. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

  1. Hageja lõplikus nõudes palus mõista kostjalt igakuise elatisena välja 396,84 eurot (I kd tlk 202-204 pöördel). Hageja on sündinud 13.08.2001, saades täiskasvanuks 13.08.
  2. Seega oli hageja hagi esitamise ajal, 06.04.2021, täisealine (kd I tlk 1, 3a). Kuna hageja on täisealine, võiks hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 ja § 96 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud 3 saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tuginedes eeltoodule on seega täiskasvanud lapse elatise nõue eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapsevanem; 2) hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes; 3) hageja ei ole üle 21-aastane; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada; 5) kostja rikub ülalpidamiskohustust, s.t ei anna hagejale ülalpidamist või annab seda ebapiisavalt. Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostja laps. Seda kinnitab ka hageja sünnitunnistus (kd I tlk 3a). Tallinna Teeninduskooli (Teko) tõendi kohaselt õpib hageja küünetehniku eriala 1.kursusel statsionaarses õppes ja õpingute eeldatav lõppkuupäev on 06.2022 (kd I tlk 192). Hageja töötab alates
  3. aasta maist osalise tööajaga Apranga OÜs. Pooled vaidlevad selle üle, kui suured on hageja igakuised eluks vajalikud kulutused, kas hageja suudab ennast ise üleval pidada ja kas seeläbi rikub kostja oma ülalpidamiskohustust. Hageja loobus 13.10.2021 kohtule esitatud dokumendi tagasiulatusvast elatisest ning täpsustas oma elatise nõuet nii igakuise elatise suuruse kui ka elatise vajaduse alguse osas. Kohus lahendab kõigepealt nimetatud taotlused.

§ 428

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud hageja esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus hagist osaliseks loobumiseks kuulub rahuldamisele. Kohus võtab

§ 429

lg 1 alusel vastu hageja avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja lõpetab asjas osaliselt menetluse. Kuna kohus võtab tagasiulatuva elatise nõude osas loobumise vastu, ei käsitle kohus lahendis tagasiulatuva elatise nõude tõendamiseks esitatud tõendeid ja jätab need tähelepanuta. 13.10.2021 menetlusdokumendis suurendas hageja oma nõuet, taotledes kostjalt alates 01.09.2021 kuni hageja õpingute lõpetamiseni kuid, mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni igakuise elatisena 396,84 euro väljamõistmist.

§ 376

lg 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Seega ei olnud antud juhul tegemist hagi muutmisena

§ 376

lg 1 tähenduses, võis hageja suurendada oma nõuet ilma kostja või kohtu nõusolekuta. Kohus määras 13.10.2021 istungil pooltele lõplike seisukohtade, tõendite, vastuväidete esitamiseks tähtajad. Hageja kohustus esitama lõplikud seisukohad, tõendid hiljemalt 01.11.2021, millele kostja sai vastata omapoolsete vastuväidete ja tõenditega hiljemalt 15.11.2021. Kohus lõpetas eelmenetluse 15.11.2021. Hageja esitas kohtule nõude tõendamiseks tõendid 01.11.2021 ja 11.11.2021. Seega esitas hageja 11.11.2021 tõendid hilinemisega. Tulenevalt

§ 330

lg-st 1 tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist.

§ 331

lg 1 järgi kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesolevalt ei ole hageja põhistanud, mis oli määratud tähtajaks hilisema tõendite esitamise mõjuvaks põhjuseks. Kohus leiab, et kuna kostjale oli määratud sarnaselt hagejaga tähtaeg 4 hageja tõenditele vastamiseks ning hagejale oli korduvalt selgitatud, et hageja peab välja tooma, millise tõendiga, millist asjaolu hageja tõendada soovib, jätab kohus hageja 11.11.2021 menetlusdokumendi ja selle lisad asja materjalide juurde võtmata. Hageja on kohtule 12.12..2021 kirjutanud, et kostja on 15.11.2021 seisukohtade lisana 25 (II kd tlk 46 pöördel) esitatud e-kirja saatmisel kasutanud kontaktisikut. Kohus selgitab, et seadus ei keela esitada tõendina e-kirja, mille on saatnud adressaadile keegi kolmas, mitte menetlusosaline või tema esindaja. Seda enam, et hageja ei ole vaidlustanud esitatud e-kirja sisu.

  1. Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja hagejale elatise maksmise alates 28.02.2021 vastavalt pooltevahelisele kohtuvälisele kokkuleppele. Asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja alates 01.03.2021 teinud hagejale ülekandeid 15.03.2021 50 eurot, 01.04.2021 50 eurot, 06.04.2021 100 eurot ja 30.04.2021 50 eurot (kd I tlk 93). Alates 01.09.2021 ei ole kostja hagejale ülalpidamist andnud. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna alates 01.09.2021 ei ole kostja perioodilisi makseid teinud, kuid hageja alustas alates 01.09.2021 õppimist Tallinn Teeninduskoolis ning hageja nõuab elatist alates 01.09.2021, võib kostja olla oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Hagi rahuldamiseks tuleb aga esmalt tuvastada hageja abivajadus, st tema vajadused ja tema võimalused end ise üleval pidada. Alles seejärel võtab kohus seisukoha, kas ja kui palju peaks kostja hagejale ülalpidamist maksma.
  2. Kohus selgitab esmalt, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär. Seetõttu lähtutakse elatisnõude lahendamisel PKS §-st 99, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Täisealisel isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist üksnes juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (vt ka RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15 p 10).
  3. Kuigi hageja vajaduste ulatust ei saa määrata üksnes ühe kuu kohta (
  4. aasta september) esitatud kulutuste alusel nagu hageja on seda 13.10.2021 menetlusdokumendis teinud, võtab kohus hageja vajaduste hindamisel aluseks 13.10.2021 dokumendis väljatoodu, sest võrreldes hagis väljatoodud igakuiste vajaduste suurusega (1 020 eurot) on 13.10.2021 menetlusdokumendis kajastatud vajalikud igakuised kulud väiksemad (793,69 eurot). Hagiavalduses
  5. aasta septembri näitel eluasemekulud 300 98,95 toidukulu 250 161,25 Sidekulu internet) (mobiil, tervishoiukulu TV, 40 50 65 70,42 5 Koolikohustuste seotud kulud Riided ja jalanõud täitmisega 20 35 Muud kulud (hügieen, 320 taskuraha väljas söömiseks jne) 150 119,46 128
  6. Hageja on välja toonud, et tema toidukulud kuus on 161,25 eurot. Kostja on sellele vastu vaielnud, leides, et see on suurem kui keskmine toidukorv ja hageja ei ole tõendanud oma toidukulude suurust (II kd tlk 37 pöördel p 33). Kohus peab põhjendatuks arvestada hageja toidurahaks kuus 161,25 eurot. Kohtu hinnangul on asjaolu, et inimene vajab toitu ja toidu ostmiseks raha, üldtuntud asjaolu, mida

§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.

Kuigi kostja on leidnud, et 161,25 eurot on suurem kui keskmine toidukorv, ei ole kostja välja toonud, kui suur kostja hinnangul igakuine toidukulu suurus peaks siis olema. Pikkadel päevadel koolis söömise osas märgib kohus järgmist. Hageja on väitnud, et kooli puhvetis söömise ja hügieenitarvetele kulub hagejal 128 eurot. Hageja esitatust nähtub, et küünetehniku õppekava alusel toimub õppetöö vastavalt tunniplaanile üks või kaks korda kuus K, N, R kestusega vastavalt tunniplaanile 08:15-21:00 (II kd tlk 15 pöördel). Iseenesest on iluteenindajate õppesessioonid välja toodud ka kooli koduleheküljel (I kd tlk 201, II kd tlk 44). Tallinn Teeninduskooli infojuht Anu Uusmaa on 05.11.2021 kirjas teada andnud, et sessioonõpe on igal kolmandal nädalal kestusega kolm päeva kas E-K või K-R (II kd tlk 45 pöördel). Seega on ilmselgelt põhjendatud, et hageja sööb koolis kolmel

(3)päeval kuus. Kostja väitel on kooli puhveti hindasid arvestades maksimaalseim lõuna maksumus viis
(5)eurot (II kd tlk 38 ). Kohus, lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et pikal koolipäeval võib tekkida vajadus osta süüa mitmel korral, peab mõistlikuks toidukuluks koolis maksimaalselt 30 eurot. Kohus lisab, et 01.11.2021 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et toidukulu koolis on keskmiselt 110 eurot, tõendades seda pangakonto väljavõttega (vt II kd tlk 14). Kõrvutades ülekannete kuupäevasid kooli kodulehel olevate sessioonõppe päevadega, kattub üksnes 01.10.2021 ja 20.10.2021 kodulehel väljatoodud koolipäevaga (29.09-01.10; 20.-22.10, vt I kd tlk 201). Seega hageja koolitoidule kuluvate kulude tõendamiseks esitatud tõendid ei kajasta tegelikult koolis toitlustusele kuluvaid summasid. Seega kokku peab kohus põhjendatud ja mõistlikuks toidukuluks, sh koolis, kuus 191,25 eurot.
  1. Põhjendatud hageja eluasemekuluks (kommunaalkulud, elekter, TV ja internet kuus on kohtu hinnangul 98,95 eurot arvestades kommunaalkuludele, elektrile, TV-le ja internetile kuluvat summat (I kd tlk 179 pöördel (07.05.2021), 206 pöördel, 206), mis tõendavad kantud kulude suurust ning asjaolu, et kulud tuleb jagada kaheks. Hageja on küll 01.11.2021 menetlusdokumendis väitnud, et alates oktoobrist on eluasemega seotud kulud seoses kütteperioodi algusega kuni 146,67 eurot (II kd tlk 6-7), ei ole hageja oma sellekohast väidet tõendanud. Seda enam, et nt hageja ema pangakontost nähtub, et 07.01.2021 on tasutud kütteperioodil kommunaalkulude eest kokku 167 eurot (vt I kd tlk 112), mis on oluliselt väiksem kui hageja väidetud 185 eurot. Eluasemekulude osas selgitab kohus lisaks, et Riigikohus on andnud juhised lapse eluasemekulude määramisel ning märkinud ts.asja nr 3-2-1-169-13, et eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 6 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka RKTKo 26.09.2012 nr 3-2-1-93-12, p-d 20–
  2. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse üürikorterite hindasid on hageja eluasemekulud mõistlikus suuruses. Kuigi hageja on välja toonud ka asjaolu, et hageja ema maksab igakuiselt tagasi eluasemelaenu 379,75 eurot (I kd tlk 213), ei nähtu, et hageja oleks seda asjaolu eluasemekulude suuruse määramisel arvesse võtnud. Seetõttu jätab kohus kostja vastuväited eluasemelaenu eluasemekulude hulka kuulumise osas tähelepanuta.
  3. Kulutused hügieenitarvetele on hageja toonud välja real „muud kulud“, mis muu hulgas sisaldab toidukulu koolis. Võttes arvesse, et söögiraha kooli jaoks on hageja hinnangul keskmiselt 110 eurot (vt II kd tlk 7, 14), moodustava hügieenikulud, sh kosmeetika seega 18 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvestada hügieeni ja kosmeetikakuludeks kokku 18 eurot, sest üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, käivad juuksuris, vajavad aegajalt ka kosmeetikatooteid, kuid peres pestakse reeglina pesu koos, samuti pesemisvahendid ja šampoonid on tavaliselt peres ühises kasutuses, millest tulenevalt iga pereliige neid igas kuus ostma ei pea.
  4. Kohus selgitas 12.04.2021 määruses, et esmavajadusi nagu toit ja riided kohtule tõendama ei pea. Kohtu hinnangul on asjaolu, et inimene vajab riiete ja jalanõude ostmiseks raha, üldtuntud asjaolu, mida

§ 231lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.

Hageja väidetavad kulutused riietele ja jalanõudele on 119,46 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud kulud riietele ja jalanõudele on ülepaisutatud, eriti kui vaadata, et alles

  1. aasta kevadel olid hageja kulud riietele ja jalanõudele hagiavalduse kohaselt 35 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kuigi hagejal ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ja neid saab kanda ka tavaliselt paar hooaega järjest, on aegajalt vaja oma garderoobi siiski tõesti uuendada, eriti kui arvestada, et tegemist on noore inimesega, on eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes põhjendatud ning mõistlikuks riiete ja jalanõude kuluks kuus 50 eurot, mis teeb aastas 600 eurot.
  2. Hageja väitel on hageja sidekulud kuus 65,61 eurot, mis sisaldavad mobiili, TV ja interneti kulusid. Samal ajal on hageja tõenäoliselt arvestanud juba Lisana 3 esitatud maksekorralduse nr 366 (I kd tlk 206) alusel kantud kulu eluasemekulude hulka (vt I kd tlk 204 Lisa 2 – 4 14,31 + 16+67,64= 98,95 eurot). Seega tuleb hageja väidetud sidekulust 65,61 eurost maha arvestada 16 eurot, s.o 49,61 eurot. 13.10.2021 menetlusdokumendi Lisana 12 on esitatud pangakonto väljavõte, millest nähtub, et hageja on teostanud kaks ülekannet Tele2 Eesti AS-le – arve 852097494 alusel 41,34 eurot ja arve nr 853105631 alusel 8,27 eurot (I kd tlk 207 pöördel). Väidetavalt on tegemist hageja mobiili arve ja mobiiltelefoni järelmaksuga. Kostja on hageja sidekulud vaidlustanud, märkides, et ei ole võimalik tuvastada, kes teenust tarbis ja kuidas on need kulud seotud hagejaga (II kd tlk 38 p 35). Kohtul ei ole võimalik aru saada, milline summa, millist kulu tõendab ning hinnata soetatud mobiiltelefoni kogumaksumuse mõistlikkust. Kohus peab vajalikuks tuua välja, et kui 2021.aasta sügisel olid hageja mobiili ja mobiiltelefoni järelmaks kokku 49,61 eurot, siis 12.03.2021 on hageja ema tasunud Tela2 Eesti AS-le 29,38 eurot (vt I kd tlk 114) ning kontoväljavõttes on juurde kirjutatud „X telefon + järelmaks“. Kuna hageja tõendid sidekulude suuruse osas on erinevad ja kulutuste sisu osas ebaselged, ei ole hageja oma väidetavaid sidekulusid tõendanud. 7
  3. Hageja väitel peab ta tegema kulutusi mitmetele ravimitele kuus, mille tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte patsiendiportaalist välja kirjutatud ja välja ostetud retseptiravimite kohta (I kd tlk 221 ja 221 pöördel). Hageja on 13.10.2021 menetlusdokumendis märkinud, et on kandnud tervishoiukulusid 70,42 euro suuruses summas kuus. Kostja on hageja tervisekulud vaidlustanud (vt II kd tlk 37 pöördel p 32). Väljavõttest nähtub, et hagejale on kirjutatud kolmel korral välja norelgestromiin 6mg etünüülöstradiool 0,6mg transdermaalne plaaster (kehtivuse kuupäevi arvesse võttes võib arvata, et iga kahe

(2)kuu tagant), mis on kõik välja ostetud. Samuti on regulaarselt kirjutatud hagejale retsept gabapentiin 300 mg kõvakapsel, mida on 03.10.2021 kehtivuse kaotanud retseptist ostetud välja üks tk (50 kapslit), kaks on jäänud välja ostmata. 25.12.2021 kehtiva retsepti alusel ei ole ühtegi karpi/purki ravimit välja ostetud. Kõrvutades ostetud ravimeid patsiendiportaalis oleva infoga korduvalt välja kirjutatud ravimite ja nende välja ostmiste kohta (I kd tlk 208, 211), võib järeldada, et hageja on ostnud kahel korral välja norelgestromiin 6mg etünüülöstradiool 0,6mg transdermaalsed plaastrid (kaks retsepti ja mõlemad on välja ostetud samas koguses 6 tk x 3) kasutusjuhisega 1 tk 3 korda kuus) ning ühe
(1)retsepti jagu ravimite maksumus on ca 10,86 eurot (03.09.2021 teostati ost summas 10,86 eurot tõenäoliselt 06.09.2021 kehtivuse kaotanud retsept alusel ning 17.09.2021 teostati ost summas 10,61 eurot tõenäoliselt kuni 25.12.2021 kehtiva retsepti alusel). See tähendab, et hagejal peaks jaguma plaastreid vähemalt aasta lõpuni ning kuni kooli lõpuni (06.2022 vt I kd tlk 192) vajab ta nimetatud plaastreid veel kolme
(3)retsepti jagu. Võttes arvesse plaastrite hinda kaheks kuuks, on kohtu hinnangul tõendatud, et ühe kuu tervisekulu norelgestromiin 6mg etünüülöstradiool 0,6mg transdermaalsete plaastrite ostmiseks on 5,43 eurot. Retsepti gabapentiin 300 mg kõvakapslite osas märgib kohus, et kohus ei saa võtta hinnangut nimetatud ravimi vajalikkuse üle ning ka hageja ei ole ise välja toonud ega tõendanud, miks ta märgitud ravimit peab tarvitama. Kui aga võtta arvesse, et hageja on kehtivuse kaotanud retsepti alusel välja ostnud vaid ühe koguse väljakirjutatud ravimitest ning 25.12.2021 kehtivuse kaotava retsepti alusel ei ole veel ühtegi väljakirjutatud ravimi kogust välja ostetud, siis võib järeldada, et kas antud ravimi manustamise vajadus on ära langenud või näeb hageja raviskeem ette jätkuvalt 1 kapsli manustamist päevas (vt annustamise juhist I kd tlk 221 pöördel). Hageja ei ole tõendanud, kui palju üks
(1)purk/karp (50 tk) nimetatud ravimit maksab, sest 08.10.2021 ei saadud osta gabapentiin 300 mg kõvakapsleid, sest selle retsepti kehtivus lõppes 03.10.
  1. Seega on tõendatud, et hageja vajalikud tervisekulud kuus on 5,43 eurot.
  2. Hageja on toonud koolikohustuse täitmiseks vajamineva kuluna välja 150 eurot kuus. Kommentaarina on hageja kirjutanud, et 400 eurot on küünetehnika erialal õppimiseks vajalike instrumentide eest, s.o 9 kuud/400, mis teeb hageja hinnangul üheksa
(9)kuu arvestuses 100 eurot kuus, millele lisanduvad kulud vihikutele ja nt küünelakkidele, küünetehniku vahenditele summas 50 eurot. Hageja on esitanud tõendina S. R. 11.10.2021 e-kirja ja väljavõtte õppeasutuse kodulehelt (I kd tlk 205 ja 205 pöördel). S. R. on kinnitanud ja see nähtub ka kodulehe väljavõttelt, et k.a küünetehniku erialal õppima asunu vajab oma isiklikku inventari. Kodulehel on kirjas, et selle maksumus on umbes 400 eurot. See tähendab, et küünetehniku erialal vajalik soetatav inventar ei pruugi üldse 400 euro maksma minna. Hageja ei ole tõendanud, kui palju tema soetatud vajalik inventar maksis. Kohus on seisukohal, et üldteadaolevalt kaasnevad koolis õppimisega kulud koolikohustuse täitmisele, sest aegajalt on kindlasti vaja osta kaustikuid vm kantseleitarbeid, ei ole hageja tõendanud ka väidetud 50 euro suuruse kulu tekkimist.
  1. Tuginedes eeltoodule on hageja tõendanud vajalikud kulud kokku 363,63 eurot (toidukulu 191,25 eurot + eluasemekulu /kasutuseelis 98,95 eurot + hügieenikulu 18 eurot + riiete/jalatsite kulu 50 eurot + tervisekulu 5,43 eurot). 8
  2. Hageja igakuiste kulutuste ja vajaduste suurus ei ole aga samastatav hageja abivajadusega. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist.
  3. Kohus leiab, et Tallinn Teeninduskooli sessioonõppes käimine ei ole mõjuv põhjus, mis takistab igakuiselt püsiva sissetuleku hankimist. Arvestades õppetööga kaasnevat päevaplaani ja koormust, ei ole antud koolis käimise kõrvalt töötamine üksnes hageja väidetud ulatuses põhjendatud. Asjas leidis tõendamist, et hageja õppetöö toimub kolm päeva igal kolmandal nädalal (vt II kd tlk 44-46) ja seoses covid-19 levikuga ei osutata koolimajast väljast tulevatele külalistele iluteenuseid (II kd tlk 146 pöördel), mitte nagu hageja seda 01.11.2021 väidab (kolm nädalat õppetööd ja nädal ilutoas praktikat, vt II kd tlk 7). Seega käib hageja koolis kolmel päeval kuus ja avatud iluteenuse osutamine kooli õppesalongis on koolivälistele isikutele peatatud. See tähendab omakorda, et hagejal on võimalik ise endale eluks vajalikus ulatuses elatist teenida.
  4. Hageja on esitanud asja materjalide juurde töölepingu nr AP1487 (II kd tlk 9, 9 pöördel), mille p. 5.1 järgi töötab töötaja osalise tööajaga arvestuslikult 20 tundi nädalas kvartaalselt summeeritud tööaja arvestusega. Lepingu p. 6.1 kohaselt on töötaja brutotasu katseajal 20 tunni töötamisel 320 eurot ja pärast katseaega 340 eurot. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest (II kd tlk 8) nähtub, et hagejale on kantud augustikuu palgana arvele 492,30 eurot ja septembrikuu palgana 542,52 eurot. Võttes arvesse hageja koolikohustuse täitmise iseloomu ja mahtu, on hagejal võimalik töötada kasvõi ulatuses nagu hageja töötas augustis, sest ka siis saaks hageja katta oma eluks vajalikud kulud saadud rahaliste vahendite arvelt.
  5. Kokkuvõtvalt, kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks tekkinud õigus nõuda ülalpidamist, ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse (

§ 173lg 1 esimene lause).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus lisab, et kuna hageja loobus tagasiulatusvast elatise nõudest, siis jäävad ka selles ulatuses menetluskulud kooskõlas

168 lg-ga 4 hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kädi Sacik-Korn kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.