§-dest 132 p 3 ja § 2 ning KrMS §-st 301 kohus otsustas: 1. N. F. kaebus rahuldada, tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.03.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,002679 ning väärteomenetlus nimetatud väärteoasjas
2.
MS § 173 lg 4 alusel jätta dokumentide tõlkimise tasu summas 322.32 eurot N. F. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.03.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,002679 karistati N. F.t liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt 28.02.2022 koostatud väärteoprotokollile nr 20220228111703 juhtis N. F. 28.02.2022 kell 12:17 Tallinnas, Tondi tn, Linnu tee ja Kotka tn vahel, liikudes Kotka tn suunas, mootorsõidukit Mercedes-Benz C220CDI reg.märgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik esitas Montenegro juhiloa nr xxxxxxxx kehtivusega alates 06.07.2021 kuni 06.07.2031, milline liiklusseaduse § 99 lg 41 sätete kohaselt ei kehti, kuivõrd juhilubade väljastamise ajal elas isik rahvastikuregistri andmetel alaliselt Eestis. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebus 21.03.2022 otsusele väärteoasjas 2302,22,002679 N. F. esitas 18.04.2022 enda kaitsja Artjom Morozovi kaudu kohtule kaebuse, milles leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Kaebaja on seisukohal, et tema Montenegros väljastatud juhiload peavad Eestis kehtima kuna nende väljastamise ajal kaebaja püsielukoht oli Montenegros. Vastavalt LS § 100 lg 2 kohaselt alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kaebaja alates aastast 2019 elab ja töötab Montenegros, selle kinnitamiseks esitab kaebaja väljavõtte Montenegro Maksu- ja Tolliametilt (Lisad 1-2), üürileping (Lisa 3), tööleping (Lisa 4) ja Montenegro residendi kaart (Lisa 5). Kuna esitatud tõenditest, eriti Montenegro Maksu- ja Tolliameti tõendist tuleneb, et kaebaja alaline elukoht alates aasta 2019 registreeritud X linn Montenegros ja juhiloa väljastati vaid aastal 2021 seega on väär kohtuvälise menetleja järeldus, et juhiloa väljastamise ajaks kaebaja alaline elukoht oli Eestis. Kaebuse rahuldamise korral palub välja mõista menetluskulud kohtuvälise menetlejalt. Kohtuväline menetleja esitas 06.05.2022 kohtule kirjaliku seisukoha, milles kohtuväline menetleja ei nõustu otsuse tühistamisega ning palub jätta otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et N. F. poolt esitatud Montenegro elamisluba ei kinnita veel tõsikindlalt, et isik seal ka tegelikkuses resideerub. Rahvastikuregistri päringust nähtuvalt on isiku alaliseks elukohaks alates 26.03.2019 märgitud Eesti Vabariik ning rahvastikuregistri seaduse § 68 sättest tulenevalt on isik kohustatud tagama rahvastikuregistris enda elukoha andmete olemasolu ning ka selle õigsuse. Eluruumi üürileping Montenegros ei tõenda üheselt, et isik elab selles riigis alaliselt. Puuduvad andmed, kas ettevõttel on Montenegros ka reaalne majandustegevus. 30.05.2022 kohtuistung Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kohtuvaidluse käigus leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et otsus tuleb täies ulatuses tühistada. Kohtuväline menetleja tõi välja, et lähtudes liiklusseadusest on vaadeldud küsimuseks periood 07.07.2020-06.07.2021.a. Tuleks tuvastada, kus isik on sel ajal, sellel perioodil viibinud. Passis olevad piiriületuse templid on osad puudulikud. Kuna Montenegro ei ole osa Euroopa Liidust ega ka Schengenist, siis lüüakse ka elamisõigust omavale isikule, kes kaardi esitab, passi alati tempel. Antud templite põhjal on näha, et Montenegrosse on sisenetud 05.04.2021.a. Dobrakovo piiripunktist ning seejärel uuesti 22.04.2021.a. Sukobini piiripunktist, mis tõendab, et sellest ajaperioodist on üks piiriületuse tempel puudub, väljuv. Ülejäänud perioodid peab kohtuväline menetleja tõendatuks ning leiab, et puuduolev piiriületuse tempel tuleks lugeda menetlusaluse isiku kasuks. Võttes arvesse passis olevat templit, mis on siis muuhulgas 28.07.2020.a kuni 05.07.2021.a siis menetlusaluse isiku kasuks arvutades võib tulla järeldusele, et Montenegros on viibitud 204 päeva, mis on rohkem, kui 185 päeva ja seetõttu tuleks lugeda isik Montenegros alaliselt elavaks. Mis puutub rahvastikuregistri andmetesse ja nõudesse, siis andmed peavad seal olema. Euroopa Kohus on võtnud otsuses 6-6-4/13 seisukoha, et rahvastikuregister ei saa ega või olla ainus võimalus alalise elukoha tõendamiseks. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et N. F. kaebus tuleb rahuldada, kuna kohtuvaidluse käigus võttis kohtuvälise menetleja esindaja kaebuse õigeks, nõustudes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes
§-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (RKKKo 3-1-1-21-16, p 7). Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
p 3,
MS § 301 rahuldab kohus N. F. kaebuse, tühistab PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 21.03.2022 2 otsuse väärteoasjas nr 2302,22,002679 ning lõpetab menetluse nimetatud väärteoasjas
lg 1 p 1 alusel.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab N. F. suhtes alustatud väärteomenetluse
lg 1 p 1 alusel, tuleb talle hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaebuses on osundatud, et kaebajale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 4 tundi määraga 100 eurot tund (millele lisandub käibemaks), millest 1 tundi oli esialgne konsultatsioon, 1 tund dokumentidega tutvumine 2 tundi kaebuse koostamine. Kokku õigusabiteenused summale 480 eurot (esitatud arve 475-22). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-60-14 p-s 10.1 märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Kohtu hinnangul ei ole õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg ülepaisutatud ning on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega, mistõttu tuleb N. F.le hüvitada riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu täies ulatuses, s.o 480 eurot. Samuti osundas kaitsja, et kaebaja kandis dokumentide tõlkimiseks 322,32 eurot. Nimetatud summa kohta on esitatud ka OÜ Dokumenditõlked arve 2041301, millest nähtuvalt on tõlketeenuseks SerbiaEesti tõlge tõlkebüroo kinnitusega (ühiku hind 34 eurot, kogus 9,48 lk, hind kokku 322,32 eurot),
lg 1,2 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Väärteoasjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus. KrMS § 177 p 3 kohaselt on tõlgile käesoleva seadustiku § 178 järgi makstavad summad lisakulud. KrMS § 173 lg 4 kohaselt jäävad lisakulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Eelnevast tulenevalt jääb dokumentide tõlkimise tasu summas 322,32 eurot N. F. kanda. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.