Obsah (11)

§ 1002§ 171§ 29§ 3§ 31§ 1§ 108§ 173§ 176§ 2§ 91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2022. a kell 13.40, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-554

§ 1002lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.

1. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
2. S. L.’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik S. L. esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks ja ta ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Võlgniku probleemid said alguse gümnaasiumi lõpuklassides ja süvenesid üürikorterisse kolides ning elukaaslasega koos elades. Võlgniku seletuse kohaselt sattus ta algselt laenu võttes pettuse ohvriks, hiljem võttis laenu olmekulude katteks ning lõpuks laenude tagasimakseteks. Võlgnik elab üürikorteris, kus korteriüür on 460 eurot , millele lisanduvad kommunaalkulud. Järgmine kuu tõuseb üür 500 eurole. Võlgnik töötab XXX, kus tema töötasu on keskmiselt 1631 eurot kuus. Järgmine kuu langeb palk seoses tulumaksuvaba miinimumi seadmisega 500 eurolt 0 eurole. Tänaseks ületavad võlgniku laenude tagasimaksed kuus võlgniku töötasu suurust. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku sissetulekuks on töötasu 1631 eurot, täitmata kohustuste suuruseks kokku on 36 937.75 eurot. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 30.05.2022 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik XXX, tema igakuine sissetulek on keskmiselt 1631 eurot (neto), Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline, Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul järeltulijad ei ole. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgniku edastatud selgituste kohaselt on maksejõuetus põhjustatud väikelaenude võtmisest ja suutmatuses oma kohustusi nõuetekohaselt täita. Võlgnik on selgitanud teabenõude vastuses, et maksejõuetus sai alguse juba
3. aastal. Seejärel kolis üürnik üürikorterisse ning oli kohustatud tasuma 3 kuu üüriraha (1500 eurot), mille tarbeks võlgnik võttis laenu. Laene on võlgnik võtnud nii üürikulu kui olmekulude tasumiseks ning varasemate laenude tagasi maksmiseks. Tänaseks päevaks on võlgnik jõudnud olukorda, kus igakuised laenukohustused ühes kuus on suuremad kui võlgniku sissetulek. 2 2-22-5545 Maksu- ja Tolliameti 07.06.2022 vastuse kohaselt on perioodil 01.01.2017 – 30.04.2022 on deklareerinud võlgnikule väljamaksete tegemist järgmised ettevõtted:
4. a – Nefab Packaging OÜ (registrikood 11769005);
5. a – Nefab Packaging OÜ (registrikood 11769005);
6. a – GoWorkaBit Estonia OÜ (registrikood 12679310);
7. a – XXX (registrikood xxxxxxxxx);
8. a – XXX (registrikood xxxxxxxxx);
9. a – XXX (registrikood xxxxxxxxx);
10. a – XXX (registrikood xxxxxxxxx);
11. a – AS Pensionikeskus (registrikood 14282597);
12. a – XXX (registrikood xxxxxxxxx). Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt on võlgnikul 07.06.
13. a seisuga ettemaksukonto saldo 96.78 eurot. Ajutine pankrotihaldur on läbi vaadanud võlgniku viimase viie aasta arvelduskonto väljavõtte Swedbank AS-is. Swedbank AS arvelduskontolt nähtuvad töötasu laekumised, üürikulu (500 eurot kuus), kulutused toidu- ja tarbekauplustes ning toiduasutustes, samuti nähtub võlgniku kirjeldatud väikelaenude võtmine erinevatest kiir – ja väikelaenu pakkuvatelt krediidiasutustelt perioodil 2017 –
14. a. Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetus põhjustatud võlgniku suutmatus tasuda perioodil
15. a –
16. a võetud väikelaenusid. Laene on võlgnik võtnud varasemate laenude tagasi maksmiseks ja tänaseks on võlgnik jõudnud olukorda, kus igakuised laenukohustused ühes kuus on suuremad kui võlgniku sissetulek. Võlgniku esitatud andmete kohaselt puudub tal igasugune kinnis- ja vallasvara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik elab üürikorteris. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgub järgnev: Swedbank AS teavitusest tuleneb, et võlgnik omab pangas arvelduskontot, mille jääk on 19.34 eurot, lisaks omab võlgnik limiidikontot, mille saldo on 0 eurot; AS LHV Pank vastuse kohaselt omab võlgnik kontot, mille saldo seisuga 03.06.2022 on 0.00 eurot. AS SEB pank, Coop Pank AS, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Inbank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, Swedbank Liisingu AS, AS Luminor Pank, AS Luminor Liising, TBB pank ja Versobank AS-ga (likvideerimisel) vastustest ajutisele pankrotihaldurile tuleneb, et nimetatud krediidiasutustega võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxxxx, konto saldo 02.06.2022 seisuga on 0 osakut. Ekinnistusraamatu andmetele võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole ega ei ole olnud. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja pole varem ka olnud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Kokkuvõtvalt moodustab ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgniku vara arvelduskonto seisust summas 19.34 eurot. 3 2-22-5545 Võlgniku selgituste kohaselt moodustavad võlgniku kohustused pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas välja toodud varade ja kohustuste nimekirjas kohustusi 16 võlausaldaja ees kokku summas 36 937.75 eurot. Võlgniku ja Üürileandja Y vahel on sõlmitud eluruumi üürileping korteri asukohaga xxx xxxx, xxx kasutamiseks Võlgniku poolt. 20.04.2022 leppisid pooled kokku, et üürileping kehtib kuni 31.05.2023 ja igakuine üürihind on 500 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest selgub, et võlgniku suhtes kehtivad menetlused puuduvad. Ajutise pankrotihalduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustused BB Finance OÜ, Bestcredit OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Coop Finants AS, IPF Digital AS, AS LHV Finance ja PLACET GROUP OÜ ees. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi võlausaldajate ees üle 39 000 euro, mis kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud juba 2017.a, kui on võetud erinevaid laene krediidiasutustest. Järgnevatel aastatel on võetud jätkuvalt uusi laenukohustusi, et tasuda olemasolevaid. Vastavalt

§ 171

lg 11 kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 36 937 eurot, mis suureneb intresside ja viiviste näol. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlust. Võlgnik on kohtule avaldanud, et soovib algatada võlgadest vabastamise menetluse ja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma

§-s 173 sätestatud kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on nõus võlgniku pankroti väljakuulutamise korral jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 4 2-22-5545 pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku vara koosneb pangakonto jäägist 19.34 eurot ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto jäägist 96.78 eurot. võlgnik töötab XXX, tema töötasu suuruseks on 1 631 eurot (neto). Võlgnik elab üürikorteris. Eesti väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD SE Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr avatud pensionikonto nr xxxxxxxxxxxx, konto saldo 02.06.2022 seisuga on 0 osakut. E-kinnistusraamatu andmetele võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole ega ei ole olnud. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja pole varem ka olnud. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgniku andmetel on tal kohustusi 16 võlausaldaja ees kokku summas 36 937.75 eurot. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 39 000 euro ulatuses. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel puuduvad võlgniku suhtes kehtivad menetlused. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja seetõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku sissetulekust ei piisa olemasolevate kohustuste täitmiseks. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 39 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. 5 2-22-5545 Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine

§ 171lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena asjaolu, et sattus algselt laenu võttes pettuse ohvriks, hiljem võttis laenu olmekulude katteks ning lõpuks laenude tagasimakseteks. Pankrotiavalduse esitamise põhjuseks tõi võlgnik suutmatust olemasolevaid kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur ei ole andnud hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab S. L.le, et tulenevalt

§ 91

lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui S. L.le soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks S. L. pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6