Obsah (4)

§ 50§ 227§ 15§ 64

4-21-3072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamine

) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot Z.P - isikukood XXX; Eesti kodanik; elukoht: xxx xx-xx, xxx; e-post: xxx karistusregistri kohaselt varem karistamata Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku Z.P kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,21,010143 muutmata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
4. Otsuse koopia anda Z.P-le ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-21-3072 VÄÄRTEOETTEHEIDE Z.P juhtis 20.07.2021 kell 15.44 Tallinnas xxx teel mootorsõidukit Volkswagen TRoc registreerimismärgiga xxxxxx kiirusega 48 km/h +/- 3 km/h, kus lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 20 km/h. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Oma tegevusega rikkus Z.P

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.07.2021 kiirmenetluse otsusega nr 2302,21,010143 karistati Z.P

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 120 eurot.

1. Z.P esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja selgitas, et rikkumise ajal oli tema kiiruse tajumine muutunud tuhmiks, sest oli viibinud kahepäevasel töölähetusel Eestis, millest suurema osa veetis linnade vahel liikudes kiirusega 90-120 km/h. Rikkumise hetkel ei olnud läheduses teisi liiklejaid ning see koht ei asu elamurajoonis, vaid on pigem sisseja väljasõidu tee. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega, sest politseinikud teadlikult eksitasid teda ja lubasid määrata talle nende väitel minimaalse 120 euro suuruse trahvi, hiljem kontrollides aga selgus, et minimaalne trahv on 12 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja varasemate karistuste puudumist arvestades palus kaebaja tühistada talle määratud karistus ning karistada teda minimaalse võimaliku trahviga. Kaebaja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta selgitas, et menetlusaluse isiku poolne rikkumine on aset leidnud, see on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Väärtegu on õigusvastane. Sõiduki kiirust mõõtis selleks pädev isik. Menetlusalune isik ületas kiirust õuealal, kus tohib jalakäija liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses. Juht peab olema õuealal eriliselt tähelepanelik ning on vaid positiivne, et rikkumise hetkel teisi liiklejaid ei olnud ning keegi ohtu ei sattunud. Sõidukiirust ei kohandata mitte tajumise järgi vaid vastavalt spidomeetri näidule. Ehkki kaebaja oli kahe eelneva päeva jooksul liikunud maanteedel, oli ta elukoha asukohta silmas pidades juba arvestatava aja liigelnud linnaliikluses ja tal oli piisavalt aega valitsevate oludega kohanemiseks. Pealegi oli kiirusepiirang tema kodutänaval ja ei saanud talle tulla üllatusena. Käesoleval juhul on arvestatud lubatud sõidukiiruse ületamise määra, on arvestatud seda, et menetlusalune isik tunnistab süüd ja et teda ei ole varem väärtegude eest karistatud ning teda on karistatud rahatrahviga tunduvalt alla

§ 227lg 2 sanktsiooni keskmist määra.

Seega on kohaldatud karistus kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT 4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 227

lg 2 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus kontrollib esmalt Z.P tegevuse vastavust

§ 227lg 2 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

1. Toimikus olevast videosalvestisest ja toimikusse lisatud salvestise andmetest on näha, et 20.07.2021 kella 15.44 ajal mõõtis PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse politseiametnik Eli Viielo Tallinnas xxx teel kiirusmõõturiga 2 4-21-3072 LaserCam 4 nr LE0273 sõiduauto VW T-Roc registreerimismärgiga xxxxxx sõidukiirust. Kiirusemõõtmise kohas oli kiirusepiirang 20 km/h. Mootorsõiduki kiirust mõõdeti paigalseisva kiirusmõõturiga 8 sekundi vältel, kusjuures maksimaalseks kiiruseks tuvastati 48 km/h.
2. PPA teatise järgi on kiirust mõõtnud politseiametnik Eli Viielo läbinud 09.07.2014 pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00034 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0273 16.03.2021 taadeldud.
3. Menetlusaluse isiku ülekuulamise p rotokollist ilmneb, et Z.P , kes esitas pärast kinnipidamist isikutuvastuseks juhiloa nr EV408024, tunnistas omakäeliselt lubatud sõidukiiruse kiiruse ületamist pärast koduväravatest (xxx xx) väljumist.
4. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Z.P juhtis 20.07.2021 kella 15.44 ajal Tallinnas Pirita linnaosas xxx teel mootorsõidukit kiirusega 48 km/h. Kiirust mõõtis pädev mõõtja taadeldud kiirusmõõturiga. Tegemist on õuealale jääva teelõiguga, kus suurim lubatud sõidukiirus on

§ 15

lg 1 p-st 6 tulenevalt 20 km/h.1 Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 48 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-3 km/h2, ületas Z.P lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h (45–20=25). Seega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

10.

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Z.P selgitas kaebuses kohtule, et tema kiiruse tajumine oli häiritud, sest oli kahel eelneval päeval sõitnud palju maanteel. Kohtuvälises menetluses on ta selgitanud, et ei suutnud arvestada auto kiirendusvõimega. Kohus ei pea selliseid väiteid eluliselt usutavaks. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest ilmneb, et Z.P-le omistati mootorsõiduki juhtimisõigus

1. aastal ning ta on sama sõiduki kasutaja olnud juba alates 02.01.
2. Seega on menetlusaluse isiku puhul tegemist staažika juhiga, kes peaks olema konkreetse sõiduki iseärasustega hästi kursis. Rikkumine toimus Z.P elukoha läheduses, mistõttu pidi ta olema teadlik ka kiirusepiirangutest sellel alal. xxx tee, kus rikkumine toimus, asub Tallinna linnas. Isegi kui menetlusalune isik sõitis eelnevatel päevadel palju maanteel, oli kaebajal rikkumise kohta arvestades piisavalt palju aega linnaliiklusega harjumiseks. Seega ei saanud Z.P-le kiiruse rohkem kui kahekordne ületamine jääda märkamatuks. Toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega – ta teadis, et ületab kiirust, kuid tal oli sellest ükskõik.
3. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 2 koosseisule.

Z.P õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 12. Kaebaja heidab tema rikkumist menetlenud politseiametnikele ette, et nad andsid talle valeinfot ning selgitasid, et minimaalne võimalik trahv on sellise teo eest 120 eurot, ent tegelikult on trahvi alammäär 12 eurot. Kohus nõustub, et rahatrahvi alammäära ei ole

§ 227lg-s 2 tõesti paika pandud, vaid see on karistusseadustiku (Kar

S) § 47 lg-st 1 tulenevalt 3 trahviühikut ehk 12 eurot. Samas lähtutakse karistuse mõistmisel KarS § 56 sätetest, st lähtutakse isiku süüst, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtutakse õiguskorra kaitsmise huvidest. Isegi kui politseiametnikud andsid väärinfot

§ 227

lg 2 karistusraamidest, ei vähenda see isiku süüd toimepandus ning ei ole isikust lähtuv karistust kergendav asjaolu. Miinimumtrahv 12 eurot ei ole kohtu hinnangul taolise süüteo puhul 1 Vt https://www.google.com/maps/. 2 Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa

1. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/
2. 3 4-21-3072 piisav, et rikkuja käituks edaspidi liikluses seaduskuulekalt ning ei taga üldist liiklusohutust. Seega ei anna toodud asjaolu alust vähendada menetlusaluse isiku karistust miinimumini.
3. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
4. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21-40 kilomeetri tunnis võimaldab

§ 227

lg 2 karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 1 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on Z.P-le toimepandu eest määranud kergemaliigilise karistuse (rahatrahvi) ja seda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning jätnud lisakaristuse kohaldamata. Süü suurust hinnates märgib kohus, et menetlusalune isik ületas kiirust õuealal, st kohas, kus tohib jalakäija liikuda ja laps mängida ning juht ei tohi neid ohustada, vaid peab olema valmis vajadusel sõiduki seisma jätma (

§ 64lg-d 1 ja 3).

Ehkki menetlusalune isik väidab, et tegemist on pigem sisse- ja väljasõidu teega, nähtub tema esitatud fotost, et seal ei ole jalakäijatele liiklemiseks eraldi teed. Seega peab juht taolisel teel liigeldes olema eriti ettevaatlik ning hoiduma jalakäija (liikluses nõrgema poole) elu või tervise ohtu seadmisest. Kohus leiab, et rahatrahvi määramisel tunduvalt alla sanktsiooni keskmist on kohtuväline menetleja juba arvestanud, et isik ületas kiirust sanktsiooni alumises määras, et ta on oma süüd tunnistanud ning teda ei ole varem liiklusalaste süütegude eest karistatud. Sellises suuruses rahatrahv aitab kaebajale teadvustada, et kiiruse piirangutel on põhjus ning sõidukijuhina tuleb liigelda viisil, mis oleks turvaline ka teistele kaasliiklejatele. Taoline karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Nimelt näitab Maanteeameti 2020. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav küsitlusuuring, et 79% liiklejatest hindab piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks.3 Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. 15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.P-le kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isikule määratud karistus on olnud õigustatud ning selle tühistamiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 3 Vt https://www.transpordiamet.ee/2020-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade. 4