← Eesti

1-22-2412/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-22-2412 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kriminaalasi Alo Härmask süüdistatuna KarS § 121 lg-te 2, 3 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
  2. aprilli 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja advokaat Aivar Kello Prokurör Margit Pärn Kaitsja Advokaat Aivar Kello Süüdistatav Alo Härmask, isikukood: 37901092715; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töövõimetuspensionär. Kriminaalkorras karistatud 1-l korral Tartu Maakohtu 23.07.
  3. a otsusega nr 1-20-4676 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 10 kuu vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 05.03.
  4. Tõkend vahistamine. RESOLUTSIOON:
  5. Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioon jätta rahuldamata.
  6. Määrata Advokaadibüroole In Jure Alo Härmaskile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5 eurot ja 40 senti).
  7. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Alo Härmaskilt Eesti Vabariigi kasuks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Alo Härmaskit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 23.07.2020.a. kohtuotsusega nr 1-20-4676 süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, 05.03.
  9. a. kella 10:00 paiku Tartu maakonnas Kambja vallas XXX alevikus XXX asuvas korteris lõi neli korda noaga oma isa H.H. it jalgade piirkonda. A. Härmask tekitas kannatanule H.H. ile füüsilist valu ja tervisekahjustused: sääre lahtised hulgihaavad. Sellega pani A. Härmask toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.
  10. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati A. Härmask süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
  11. juuli
  12. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud 27 päeva vangistust) võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Arvestades eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, loeti karistuse kandmise algusajaks
  13. märts
  14. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Maakohtu otsuse põhiseisukohad
  15. Süüdistatav A. Härmask, taotledes asja lahendamist lühimenetluses, soovis kohtus enda ristküsitlemist. Kuigi A. Härmask tunnistas kohtus end kehalises väärkohtlemises süüdi, andis ta ütlusi, millest nähtuvalt leiab, et ta tegutses hädakaitses, tõrjudes kannatanu H.H. i rünnakut. Täpsemalt selgitas ta, et võttis öösel napsi ja sai hommikul L.T. ega kokku. Ta jõi viina. Isa ei olnud rahul, et L.T. tuli. A. Härmask läks isa tuppa, sest viimane röökis. Isa võttis noa, tuli püsti ja üritas teda sellega lüüa. Nuga oli kollakas-mustaga musta teraga. Siis kukkus ta isaga pikali, isa kukkus talle peale. Ta sai isa käest noa ära võtta. A. Härmaskile tuli peale paanikahoog ja ta ütles isale, „kas saad mu pealt ära või ei saa“ ja siis ta lõi noaga isale jala piirkonda mitu korda. Tal oli hädavajadus isa noaga lüüa, kuna noaga ähvardamisi on palju olnud ja tal oli selline tunne, et isa lööb teda noaga. Tema kaitses ennast. Ta ei tea, kas isal on liikumispuue.
  16. Kohus on seisukohal, et A. Härmaski kohtuistungil antud ütlused on toimunu osas laveerivad ning pigem antud soovist vabaneda vastutusest või saada kergem karistus. Eriti, kui arvestada, et kohtueelses menetluses antud ütlustes on A. Härmaski kirjeldus toimunu osas olnud oluliselt teistsugune. 2
  17. A. Härmask selgitas 06.03.
  18. a kohtueelses menetluses, et 05.03.2022 said nad L.T. uga kokku ja läksid poodi, kust L.T. ostis viina. Alo ise oli juba eilsest õhtust joobes. Seejärel läksid nad tema poole. Nad istusid L.T. uga köögis, kus jõid viina. Isa tuli kööki ja hakkas temaga õiendama, tuli talle kallale, isa H.H. lükkas teda ja lõi jalaga ribidesse. Isa võttis noa ning ähvardas teda, et annab talle nuga. Tema võttis isalt noa ära ning seejärel läks rüseluseks, mille tagajärjel lõi tema noaga isale jalga. Ise ta täpselt ei mäleta, kuhu ta lõi ja mitu korda. Ta mäletab ainult, et lõi paar korda ja kuhugi jala piirkonda. Peale löömist viskas ta noa köögi nurka. Ta ei mäleta, mis temaga juhtus, kas tekkis psühhoos või mingi muu seisund, aga ükshetk lõi pea selgeks ja ta sai aru, mis ta teinud oli. Ta ei mäleta täpselt, kas tema või L.T. kutsus politsei, aga mingi hetk jõudis kiirabi ja politsei kohale. Ta kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu.
  19. 25.03.
  20. a toimunud ülekuulamisel jäi A. Härmask varem antud ütluste juurde, kuid soovis lisada, et isa on korduvalt üritanud talle noaga kallale tulla ka juba varem. Isa joob väga palju alkoholi ning ka tema nõrkuseks on alkohol. See on nende kõikide probleemide põhjus.
  21. Kohus on seisukohal, et A. Härmaski kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused on toimunu osas oluliselt lahknevad, sarnanedes vaid selles, et kannatanu H.H. oli A. Härmaski suhtes agressiivne, mistõttu tal tuli kannatanust lähtuvat rünnet tõrjuda. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul A. Härmaski selgitust, miks tema kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused erinevad, pidada selliseks, mis võimaldaks tema ütlusi kasvõi osaliselt arvesse võtta. Ehk siis on kohus seisukohal, et A. Härmaski ütlused toimunu osas ei ole usaldusväärsed. Kriminaaltoimikusse kogutud teised tõendid ei kinnita süüdistatava ütlusi kannatanu agressiivsuse ja tema ründamise kohta ega anna seega alust asuda seisukohale, et kannatanu H.H. oli süüdistatava suhtes agressiivne, ründas teda, mis omakorda oleks andnud alust süüdistatavale kannatanust lähtuva ründe lõpetamiseks, kasutades selleks nuga. Kuna puudus rünne ehk hädaseisund, siis ei olnud A. Härmaskil õigust ka hädakaitsele.
  22. Kohtu hinnangul ei saa A. Härmaski ütlusi pidada usaldusväärseteks veel sellegi tõttu, et A. Härmaski kirjeldus toimunu osas ei ole ka eluliselt usutav. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi võimalik olukord, kus väidetavalt ründav ja agressiivne kannatanu kukkus süüdistatava peale ja süüdistatav, hoides ühes käes nuga, teisega lükates teda ründavat isa eemale, lõi kannatanule neljal korral jalgade piirkonda. Eluliselt usutav on kannatanu ütlustest nähtuv, et A. Härmask lõi talle noaga jalgade piirkonda ajal, kui kannatanu istus oma toas voodil.
  23. Kannatanu H.H. i sõnul ta tarvitas 05.03.2022 hommikul kella 09:00 paiku õlut (ühe 0,5liitrise pudeli) oma toas ning tema poeg Alo tarvitas enda toas alkoholi. Alo tuli tema tuppa ja neil oli konflikt, sellel hetkel Alol vist nuga käes ei olnud, täpselt ei mäleta. Seda, miks konflikt tekkis, ei mäleta, midagi Alole ei meeldinud. Alo on agressiivse iseloomuga. Tema istus voodi peal ja Alo lõi teda järsku noaga kolm korda parema jala säärde.
  24. Tunnistaja L.T. u ütluste kohaselt läks ta naabrite H.H. u ja Alo juurde, kuna tahtis veel alkoholi juua. Kui ta nende tuppa sisenes, nägi ta H.H. u istumas ja tema kõrval oli vereloik. Ta märkas, et H.H. pani midagi hüppeliigse peale ning sealt tuli verd. Ta sai aru, et H.H. u ja Alo vahel oli tüli olnud ja sai ka aru, et Alo on ilmselt H.H. u noaga löönud. Ta helistas kiirelt 112 ja kutsus kiirabi, sest H.H. ul tuli väga palju verd. Löömist tema pealt ei näinud ja H.H. talle ka ei täpsustanud, kuidas talle haav tekkis. Kuna nad (H.H. ja Alo) olid toas kahekesi ning selline torkehaav H.H. ul jalas oli, ta järeldas, et Alo ilmselt lõi H.H. u noaga. 3
  25. Sündmuse toimumist, kannatanul esinenud vigastusi ja kannatanu ning tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis, 05.03.
  26. a asitõendi vaatlusprotokollid, 05.03.
  27. a sündmuskoha vaatlusprotokoll ja 09.03.
  28. a asitõendi vaatlusprotokoll. 05.03.
  29. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 05.03.2022 kell 10:04 helistas A. Härmask häirekeskusesse ja teatas, et neil oli vanamehega tüli, isa ründas teda noaga ja teataja ründas vastu ning isa sai 10-12 laksu jalga. Löödi nugadega. 05.03.
  30. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi 05.03.2022 Tartumaal tööülesandeid täitnud välijuhi R.K. i rinnakaamera videosalvestist seoses XXX , XXX alevik, Kambja vald, Tartu maakond toimunud sündmusega ning see tõendab, et sündmus toimus 05.03.2022 (salvestis algab kell 10:13:25 ja lõpeb kell 10:33:56) ning korteris viibisid A. Härmask, H.H. ja L.T. . H.H. viitas A. Härmaskile kui enda ründajale. H.H. selgitas, et ei tea, miks Alo teda lõi, kuid et võtsid kärakat ja siis tuli tüli. Korterist leiti kraanikausi kõrval olevast nõudepesukuivatuse restilt tumedat värvi käepidemega nuga. Sündmuskoha vaatlusel võeti nuga nõudepesukuivatuse restilt kaasa ja samuti nähtub, et vasakpoolses magamistoas on nii voodil kui ka põrandal ulatuslik veremäärdumus. Voodi jalutsi juures asuvad riideesemed on samuti punaselt määrdunud. Teistes tubades, sh köögis sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt veremäärdumust ei ole. 09.03.
  31. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi sündmuskohalt kaasa võetud kööginuga ja velvetpükse. Vaadeldud noal esines verejälg ning velvetpükstel esiküljel avastati neli vigastust (parempoolsel säärel põlve kohal ja madalamal 3 vigastust ja vasakpoolsel säärel põlvest kõrgemal 1 vigastus) ja tugev veremäärdumine. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis tõendab, et H.H. toimetati 05.03.2022 kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda ning tema põhidiagnoosiks oli sääre lahtised hulgihaavad: tal tuvastati parema pindluu ülaotsa juures lateraalsed torkehaavad 2 cm ja 3 cm, millest 3 cm haav ulatus lihasesse u 1 cm avaga ning samuti paremal põlveliigesest ülal pindmisem lõikehaav 3 cm ja vasakul põlveliigesest ülal samuti 2 cm lõikehaav. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendavad, et 05.03.2022 kell 11:05 tuvastati aadressil XXX , XXX alevik, Kambja vald Alo Härmaski isik, samuti tuvastati süüdistataval A. Härmaskil indikaatorvahendiga joove (tulem 1,68 mg/l kohta) ning ühtlasi peeti A. Härmask samal päeval, s.o 05.03.2022 kahtlustatavana kinni.
  32. Analüüsitud tõenditega kogumis tegi kohus kindlaks, et A. Härmask lõi 05.03.
  33. a kella 10:00 paiku Tartu maakonnas Kambja vallas XXX alevikus XXX asuvas korteris neli korda noaga oma isa H.H. it jalgade piirkonda, põhjustades oma tegevusega H.H. ile nii füüsilist valu kui ka sääre lahtised hulgivigastused.
  34. Kohus kvalifitseeris A. Härmaski teo KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi. A. Härmask pani süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et oma isa neljal korral noaga jalgade piirkonda löömisel pidi A. Härmask aru saama, et ta tekitab oma tegevusega isale nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustuse. Apellatsioon
  35. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistev otsus.
  36. Maakohus oleks otsuse tegemisel pidanud aluseks võtma A. Härmaski kohtus antud ütlused 4 selle kohta, et rüseluse algatas kannatanu ja et noaga löömine polnud tahtlik. A. Härmask vaid soovis ründajast vabaneda. Kohus luges usutavaks kannatanu ütlused ja süüdistava ütlused ebausaldusväärseks. Kaitsja arvates jättis kohus põhjendamatult A. Härmaski kohtus antud ütlused arvestamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  37. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning A. Härmaski õigeksmõistmiseks. Maakohtule pole põhjust ette heita menetlusõiguslikke eksimusi tõendite hindamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel. Kohus uuris kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult seisukohale A. Härmaski süüs H.H. i kehalises väärkohtlemises.
  38. Maakohus tuvastas, et 05.03.2022 kella 10 paiku lõi A. Härmask oma isale H.H. ile nende ühises kodus isa toas, ajal, mil isa istus voodil, noaga neljas korral jalgadesse. H.H. il tuvastati parema pindluu ülaotsa juures kaks torkehaava 2 cm ja 3 cm ning paremast põlveliigesest ülal pindmine lõikehaav 3 cm ja vasakul põlveliigesest ülal 2 cm lõikehaav. H.H. i pükste vaatlusel tuvastati neli vigastust pükste esiküljel - paremal pool säärel põlve kohal ja madalamal 3 vigastust ning vasakpoolsel säärel põlvest kõrgemal 1 vigastus.
  39. Sündmuskohal vaatlusel XXX , XXX alevik, Kambja vald, Tartumaa tuvastati vasakpoolses magamistoas (kannatanu tuba) voodil ja põrandal ulatuslik veremäärdumus. Voodijalutsi juures asuvad riideesemed olid samuti punaselt määrdunud. Teistes tubades, sh köögis veremäärdumus puudus.
  40. Analüüsides tõendeid, sealhulgas isikulisi (kannatanu H.H. i, süüdistatava A. Härmaski ja tunnistaja L.T. u ütlusi), ei leidnud maakohtu hinnangul kinnitust A. Härmaski versioon H.H. i ründest, mida ta oli sunnitud tõrjuma. Puuduvad ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaksid võimalust, et H.H. ründas esmalt noaga A. Härmaskit, misjärel nad kukkusid, seejuures kannatanu olevat kukkunud A. Härmaskile peale. Eesmärgiga vabaneda enda peal lamavast kannatanust, olevat A. Härmask löönud noaga mitmel korral H.H. ile jalgadesse. Seejuures eelnevalt olevat tal õnnestunud enda kätte saada H.H. i käes olev nuga.
  41. Apellant kordab A. Härmaski maakohtus kõlanud versiooni isa ründest tema suhtes (vt eelmises punktis toodu). Nagu maakohus, nii ka ringkonnakohus sellist A. Härmaski poolt kirjeldatud sündmuste käiku tõendatuks lugeda ei saa. Tunnistaja L.T. asjast sisuliselt midagi olulist ei tea. Ta nägi H.H. it juba vigastatuna. Olustiku pinnalt tunnistaja järeldas, et A. Härmask lõi isa noaga.
  42. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll ulatusliku veremäärdumuse asukoha kohta (kannatanu voodi ees), H.H. i pükste vaatlus pükste esiküljel leitud vigastuste kohta (parempoolsel säärel põlve kohal ja madalamal 3 vigastust ja vasakpoolsel säärel põlvest kõrgemal 1 vigastus), samuti SA Tartu Kliinikumi epikriis H.H. i jalgadel tuvastatud kahe torke ja kahe lõikehaava kohta, kannatanu ütlusi sündmuse toimumise asjaolude kohta selles, et poeg tuli tema tuppa, tema istus oma voodil ning poeg lõi talle noaga korduvalt jalgadesse.
  43. Lisaks sellele, et süüdistatava ütlused sündmuse toimumise kohta on eeltoodud tõenditega 5 ümber lükatud, ei ole tema poolt kirjeldatu ka eluliselt usutav, nagu maakohus põhjendatult märkis. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Härmaski selgitused kohtus suhtelised segased, arusaamatuks jääb see, kuidas sai süüdistatav tema sõnul noaga vehkival isal rinnust kinni võtta, seejuures ise vigastusi saamata. Samuti jääb mõistetamatuks, kuidas õnnestus kannatanu all maas lamaval süüdistataval enda kätte saada nuga. Usutav ei ole seegi, et süüdistatava sõnul ei suutnud ta enda pealt maha lükata joobes (kannatanu joove 0,51mg/l) isa, mistõttu oli ta sunnitud lööma isale noaga korduvalt jalgadesse. Seejuures jääb selgusetuks, kuidas sai süüdistatav tabada kannatanu jalgade esikülge, mitte nt tagakülge või muud keha tagaosa.
  44. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse A. Härmaski süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
  45. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks. Taotlus kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks pool tundi. Kokku on kaitsja taotletava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti, sh käibemaks 5 eurot ja 40 senti. Ringkonnakohus leiab, et taotletav summa tuleb määrata menetluskulude hulka, sest kaitsja poolt tehtud toimingud ja tasud on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud.
  46. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja justiitsministri
  47. juuli
  48. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-st 1, loeb ringkonnakohus kaitsja taotluse põhjendatuks ning määrab advokaadibüroole In Jure A. Härmaskile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, jääb õigusabikulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.