Obsah (5)

§ 74§ 424§ 68§ 75§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2078 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Juta Nurmeotsale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus ilmuda meditsiiniasutuse määratud ajal, s.o 21.10.2022 psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. 2. Määrata

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel Juta Nurmeotsale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 21.04.2022. a otsusega tunnistati Juta Nurmeots süüdi ning teda karistati

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et J. Nurmeotsal tuleb ära kanda veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. J. Nurmeots pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui J. Nurmeots ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, 1 järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 07.05.2022 ja J. Nurmeots kandis šokivangistust 23.

1. – 23.06.
2. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 21.04.2022 ja lõpeb 21.04.
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda Võru esindus esitas 27.05.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata J. Nurmeotsale mõistetud vangistus täitmisele, sest J. Nurmeots ei ilmunud
5. ja 17.05.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, tarvitas
6. ja 23.05.2022 alkoholi ega allunud 11., 13.,
7. ja 19.05.2022 kriminaalhooldusametniku kontrollile. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
8. J. Nurmeotsa kriminaalhooldus algas 07.05.2022 ja ta pidi kriminaalhooldusametnikuga esimest korda kohtuma 10.05.2022, kuid ei ilmunud sel päeval kriminaalhooldusosakonda. J. Nurmeots helistas ja teatas, et on haige, kuid kuna tema hääl äratas tähelepanu ja ametnikul tekkis kahtlus, et J. Nurmeots on joobes, kontrolliti J. Nurmeotsa elukohas tema joovet ja selgus, et ta on alkoholi tarvitanud. Seejärel soovis kriminaalhooldusametnik
9. ja 13.05.2022 kontrollida, kas J. Numeots järgib alkoholi tarvitamise keeldu, kuid ta polnud kummalgi päeval ametnikule kättesaadav, mistõttu ei õnnestunud kohustuste järgmist kontrollida. 11.05.2022 ei avanud J. Nurmeots korteriust, ei vastanud telefonile ega helistanud tagasi. 13.05.2022 ei avanud J. Numeots samuti korteriust ja kui kriminaalhooldusametnik talle helistas, väitis J. Nurmeots esialgu, et ta on kodus ja väga haige. Kui ametnik helistas uuesti J. Numeotsale, ei vastanud ta enam telefonile. 2.
10. Kriminaalhooldusametnik andis J. Numeotsale korralduse ilmuda uuesti kriminaalhooldusosakonda 17.05.2022, kuid J. Nurmeots helistas eelmisel päeval ametnikule ja teatas, et läheb 17.05.2022 šokivangistust kandma. Vaatamata sellele ei ilmunud J. Nurmeots 17.05.2022 vanglasse ega kriminaalhooldusosakonda. Edasi soovis kriminaalhooldusametnik
11. ja 19.05.2022 kontrollida, kas J. Nurmeots järgib alkoholi tarvitamise keeldu, kuid ta polnud taas kummalgi päeval ametnikule kättesaadav, mistõttu ei õnnestunud jätkuvalt kohustuste järgmist kontrollida. 18.05.2022 ei avanud J. Nurmeots korteriust, ei vastanud telefonile ega helistanud tagasi. 19.05.2022 vastas J. Nurmeots küll telefonile, kuid tema jutt oli segane ja ta ei osanud öelda, kus ta viibib. Kui ametnik andis J. Nurmeosale korralduse oma asukoht välja selgitada ja helistas mõne aja pärast tagasi, oli J. Numeotsa telefon välja lülitatud. 2.
12. 23.05.2022 helistas kriminaalhooldusametnikule J. Nurmeotsa tütar, kes oli mures oma ema pärast, sest J. Nurmeots ei vasta telefonile, ei ilmunud ettenähtud ajal šokivangistust kandma ja tarvitab juba pikemat aega alkoholi. Ametnik teavitas Setomaa valla sotsiaaltöötajaid, kes püüdsid J. Nurmeotsaga ühendust saada, kuid ta ei vastanud telefonile ega avanud korteriust. Kuna J. Nurmeots oli varem avaldanud enesetapumõtteid ja öelnud, et ta tapab end ära, kui ta peab vanglasse minema, oli alust arvata, et J. Nurmeotsa elu võib olla ohus, mistõttu teavitati Häirekeskust. Väljakutse käigus avati J. Nurmeotsa korteriuks ning selgus, et J. Nurmeots viibis elutoas ja oli väga raskes joobes. Toas oli palju tühje viinapudeleid ja pooleldi tühjaks joodud 1,5 liitrine GIN-i pudel. J. Nurmeots toimetati kainenema ja seejärel šokivangistust kandma. 2.
13. J. Nurmeots selgitas 10.05.
14. a alkoholi tarvitamise kohta kohapeal, et tarvitas alkoholi kurbuse tõttu. Muude rikkumiste kohta pole ametnikul õnnestunud selgitusi saada, sest J. Numeots pole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 2 2.
15. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb J. Nurmeotsale mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö J. Nurmeotsaga pole võimalik, sest ta ei mõista oma alkoholiprobleemi tõsidust. J. Nurmeots on varemgi kriminaalhooldusel olnud, kusjuures esimene katseaeg ebaõnnestus samuti alkoholiprobleemi tõttu ja Tartu Maakohtu 12.08.
16. a määrusega saadeti J. Nurmeots 6 kuuks vanglasse. Seejärel vabastati J. Nurmeots vangistusest tingimisi enne tähtaega, mil ta rikkus üks kord (s.o 06.04.2021) alkoholi tarvitamise keeldu, kuid läbis katseaja. Praegu viibib J. Nurmeotsa kriminaalhooldusel
17. korda ja kõik leebemad meetmed on tema puhul ammendunud. J. Nurmeots ei mõista, et käitumiskontroll on vangistuse alternatiiv, ega ole näidanud üles motivatsiooni kriminaalhooldusametnikuga koostööd teha. Sellises olukorras pole katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine mõistlik, sest J. Nurmeotsa pole võimalik kriminaalhooldusega mõjutada. Alkoholi tarvitamise jätkamine toob kaasa uute kuritegude toimepanemise riski ning ohustab ka J. Nurmeotsa enda elu ja tervist.
18. Kohtuistungil tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J. Nurmeotsale täiendavad kohustused alluda psühhiaatrilisele ravile ning osaleda 6 kuud programmis „Kainem ja tervem Eesti“. J. Nurmeots pole pärast šokivangistust alkoholi tarvitanud, tunnistas 27.06.
19. a kohtumisel alkoholiprobleemi ja võttis ühendust Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnaga. Ta sai aja
20. aasta oktoobriks. Samuti pöördus J. Nurmeots vangistuse ajal psühhiaatri poole, kes korrigeeris tema ravimeid. Praegu tarvitab J. Nurmeots antidepressante, teeb kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja talle võiks anda veel ühe võimaluse.
21. J. Nurmeots kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu on õige. Ta tarvitas alkoholi kurbusest, sest 28.02.2021 suri abikaasa ära, samuti ei tahtnud J. Nurmeots vanglasse minna. Ta ei oska selgitada, miks ta ei vastanud kriminaalhooldusametnike kõnedele ega helistanud tagasi. Korterust ei avanud ta võib-olla sellepärast, et teda polnud kodus. Igatahes on J. Nurmeots kriminaalhoolduse nõuete rikkumises süüdi. Kuigi ta lubas minna 17.05.2022 šokivangistust kandma, ei teinud ta seda, sest oli depressiivses olekus ja hakkas alkoholi tarvitama. J. Nurmeots soovib alkoholiprobleemist vabaneda ja sai psühhiaatri juurde aja 21.10.
22. Samuti kirjutati vangistuse ajal talle antidepressandid, mida ta nüüd tarvitab. J. Nurmeotsal on alkoholiga probleeme. Ta hakkas alkoholi tarvitama
23. aastal, mil jäi pensionile. Esialgu polnud alkoholiga probleeme, kuid eelmise kriminaalhoolduse ajal enne vanglasse minekut 21.09.2020 juba oli väike probleem, sest J. Nurmeots rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Pärast vangistust ei tarvitanud ta aasta aega alkoholi, kuid 26.02.2022 hakkas abikaasa surma-aastapäeva tõttu uuesti tarvitama. Kuigi psühhiaater kirjutas J. Nurmeotsale ka
24. a märtsis ravimid välja, ei tarvitanud ta ravimeid, sest neid ei tohi koos alkoholiga tarvitada. J. Nurmeots valis ravimite asemel alkoholi stressi ja rahutuse tõttu. Nüüd tunneb ta, et vanglas välja kirjutatud ravimid aitavad, ning plaanib edaspidi tarvitada ravimeid arsti ettekirjutuse järgi ja käia kriminaalhooldaja juures. J. Nurmeots nõustub ravikohustusega ning osalemisega programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kohtu seisukoht 5.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või 3 ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka

§ 75lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.

1. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja J. Nurmeotsa selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud J. Nurmeots 10.05.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (tl 9). Erakorralises ettekandes märgitakse, et J. Nurmeots helistas kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et on haige, kuid kuna ametnikul tekkis kahtlus, et ta on joobes, kontrolliti J. Nurmeotsa elukohas tema joovet ja selgus, et ta on alkoholi tarvitanud. Nähtuvalt 10.05.
2. a alkoholi tarvitamise protokollist kontrolliti samal kuupäeval kell 10:10 J. Nurmeotsa elukohas tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja J. Nurmeotsa ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,174 mg alkoholi. Samuti tuli tema suust alkoholi lõhna, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (taarus). J. Nurmeots selgitas kohapeal, et tarvitas alkoholi kurbusest (tl 10-10 pöördel), ja jäi kohtuistungil selle selgituse juurde.
3. Edasi kirjeldatakse erakorralises ettekandes, et kriminaalhooldusametnik soovis
4. ja 13.05.2022 kontrollida, kas J. Numeots järgib alkoholi tarvitamise keeldu, kuid ta polnud kummalgi päeval ametnikule kättesaadav, mistõttu ei õnnestunud kohustuste järgmist kontrollida. Nähtuvalt registreerimislehest ei ilmunud J. Nurmeots 17.05.2022 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (tl 9). Ning erakorralises ettekandes märgitakse, et kui kriminaalhooldusametnik soovis
5. ja 19.05.2022 kontrollida, kas J. Nurmeos järgib alkoholi tarvitamise keeldu, polnud ta endiselt kummalgi päeval ametnikule kättesaadav, mistõttu ei õnnestunud jätkuvalt kohustuste järgmist kontrollida. Kohtuistungil selgitas J. Nurmeots, et ta ei ilmunud 17.05.2022 kriminaalhooldusosakonda ega vanglasse, sest oli depressiivses olekus ja hakkas alkoholi tarvitama. J. Nurmeots ei osanud selgitada, miks ta ei avanud korteriust, ei vastanud ametniku kõnedele ega helistanud tagasi, kuid tunnistas samas, et on kriminaalhoolduse nõuete rikkumises süüdi.
6. Viimaks tuuakse erakorralises ettekandes välja, et 23.05.2022 avati päästjate abiga J. Nurmeotsa korteriuks ning selgus, et J. Nurmeots viibis elutoas ja oli väga raskes joobes. Toas oli palju tühje viinapudeleid ja pooleldi tühjaks joodud 1,5 liitrine GIN-i pudel. J. Nurmeots toimetati kainenema ja seejärel šokivangistust kandma. 23.05.
7. a alkoholi tarvitamise protokolli (protokollis ekslikult 23.11.2022) kohaselt kontrolliti samal kuupäeval kell 17:29 J. Nurmeotsa elukohas tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja J. Nurmeotsa ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,74 mg alkoholi. Samuti tuli tema suust alkoholi lõhna, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (taaruv kõnnak, eelistab istuda) (tl 11-11 pöördel). Kohtuistungil selgitas J. Nurmeots, et ta hakkas alkoholi tarvitama eelmisel päeval 22.05.
9. Arvestades J. Nurmeotsa rikkumiste arvukust ning asjaolu, et alkoholi tarvitamine lõppes alles siis, kui päästjad avasid J. Nurmeotsa korteriukse ja ta toimetati kainenema, leiab kohus, et kriminaalhoolduse nõuete rikkumised on tingitud J. Nurmeotsa väga tõsisest alkoholisõltuvusest. Kuigi alkoholisõltlasele võib alkoholi tarvitamisest hoidumine olla üle jõu käiv kohustus, ei väära see vajadust hoida ära uute kuritegude toimepanemist ja saada alkoholi tarvitamine kontrolli alla. Järelikult juhul, kui kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetu pole 4 võimeline täitma tema õiguskuulekuse tagamiseks vajalikke kohustusi ja vabaduses viibimise tingimusi, tuleb kaaluda mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.
10. Muu hulgas polnud J. Nurmeotsa tegevuse tõttu kriminaalhooldusametnikel võimalik 11., 13.,
11. ja 19.05.2022 kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Taoline käitumine kujutab endast kriminaalhooldusametniku kontrollile mittealumist. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus korraldada oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleks täidetud, ja tal tuleb valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis ei takista kriminaalhooldust. Lisaks pole alkoholi tarvitamise keeld piiratud süüdimõistetu elukohaga. Süüdimõistetu on kohustatud alluma alkoholi tarvitamise keelu kontrollile ka väljaspool oma elukohta ja võimaldama kriminaalhooldusametnikel selle kohustuse täitmist kontrollida (sh olema vajadusel ametnikele telefonitsi kättesaadav). Samuti pole alkoholi tarvitamine mõjuv põhjus kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmiseks ega muude katseaja tingimuste rikkumiseks. Seega rikkus J. Nurmeots 2 korda (s.o
12. ja 17.05.2022)

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda, 4 korda (s.o 11., 13., 18. ja 19.05.2022)

§ 75

lg 1 p-s 3 ettenähtud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile ning 2 korda (s.o 10. ja 23.05.2022)

§ 75lg 1 p-s 2 alusel pandud alkoholi tarvitamise keeldu.

Kuna J. Nurmeots oli kõikidest nõuetest teadlik, pani ta rikkumised toime tahtlikult.

1. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on J. Nurmeotsa kriminaalhooldus kestnud vähem kui 2 kuud, millest ta viibis viimase kuu (s.o 23.
2. – 23.06.2022) vanglas ja esimese kuu jooksul ei täitnud ta ühtki kriminaalhoolduse nõuet. Ka vanglasse viidi J. Nurmeots pärast seda, kui päästad avasid ta korteriukse ja ta toimetati kainenema. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Nurmeots asus lühikest aega pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist kontrollimatult alkoholi tarvitama hoolimata seejuures nii alkoholi tarvitamise keelust, kriminaalhooldusest kui ka võimalusest, et ta saadetakse enam kui 1 aastaks vanglasse karistust kandma.
3. Kohtu hinnangul ei tingi eelnev siiski J. Nurmeotsale mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Nimelt kandis J. Nurmeots 23.05.-23.06.2022 šokivangistust, pole pärast seda uusi rikkumisi toime pannud ja teeb kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Samuti selgitas J. Nurmeots kohtuistungil, et vanglas korrigeeriti tema ravi, uued ravimid aitavad ja et ta kavatseb neid edaspidi arsti ettekirjutuse järgi tarvitada. J. Nurmeots võttis ühendust LõunaEesti Haigla psühhiaatriaosakonnaga ja sai psühhiaatri juurde aja 21.10.
4. Pidades silmas, et J. Nurmeots on asunud oma alkoholiprobleemi lahendamiseks aktiivseid samme astuma, leiab kohus, et talle saab vabaduses viibimiseks anda veel ühe võimaluse. Juhul, kui J. Nurmeots jätkab tõsimeelselt oma sõltuvusprobleemiga tegelemist ja saab alkoholi tarvitamise kontrolli alla, võib ta katseaja edukalt läbida.
5. J. Nurmeots nõustus alluma psühhiaatrilisele sõltuvusravile ja selgitas, et tal on broneeritud aeg psühhiaatri vastuvõtule 21.10.
6. Pidades silmas J. Nurmeotsa alkoholiprobleemi ulatust, paneb kohus talle seega käitumiskontrolli ajaks

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava kohustuse ilmuda meditsiiniasutuse määratud ajal (s.o 21.10.2022) psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Juhul, kui J. Nurmeots ei pöördu nimetatud ajal ravivajaduse hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule või ei allu mis tahes mittemeditsiinilistel põhjustel määratud ravile, loetakse need asjaolud

§ 75lg 2 p-s 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks.

5 14. Samuti paneb kohus J. Nurmeotsale

§ 69

lg 6 ja § 75 lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Psühhiaatri vastuvõtu aeg (s.o 21.10.2022) saabub alles ca 4 kuu pärast, kuid J. Nurmeots vajab tunduvalt varem järjepidevat lisatuge alkoholiprobleemiga hakkama saamiseks. 15. Viimaks märgib kohus, et J. Nurmeotsa käitumiskontrolli lõpuni (s.o kuni 21.04.2024) on jäänud veel peaaegu 1 aasta ja 10 kuud. J. Nurmeotsal on võimalik selle aja jooksul näidata, et ta tegi praegustest rikkumistest vajalikud järeldused ja on loobunud lõplikult alkoholi tarvitamisest. Juhul, kui J. Nurmeots rikub allesjäänud katseaja jooksul kas või 1 kord mõnd katseaja nõuet, pöörab kohus suure tõenäosusega karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele ning saadab J. Nurmeotsa vanglasse 1 aastaks 4 kuuks ja 28 päevaks. (allkirjastatud digitaalselt) 6