Obsah (17)

§ 429§ 432§ 423§ 5§ 4§ 168§ 162§ 217§ 150§ 174§ 477§ 138§ 144§ 146§ 175§ 218§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-21-13481 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Bome Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2022 Tallinn Tsiviilasi M. B.i hagi Tallinna koht

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

1. Hageja soovib loobuda müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagist põhjusel, et tal ei ole võimalik tasuda kohtu poolt 20.01.2022 kostjate menetluskulude katteks määratud tagatisi kokku 6540 eurot. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
2. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud 2 hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 8.

Vastuseks kostja I väidetele märgib kohus, et ei nõustu käsitlusega, nagu tuleks hagi jätta läbi vaatamata menetluskulude katteks määratud tagatise tasumata jätmise tõttu

§ 423lg 1 p 12 alusel.

Hageja esitas loobumisavalduse enne, kui möödus tagatise tagastamise tähtaeg.

§ 5

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4lg 2).

Tulenevalt

§ 429sätestatust on hagejal igal ajal õigus hagist loobuda.

Hageja õigust hagist loobuda ei välista asjaolu, et ta loobub hagist põhjusel, et ei soovi kohtu määratud tagatist tasuda. 9.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Hageja loobus hagist põhjusel, et tal ei ole võimalik kostjate menetluskulude katteks määratud tagatist tasuda. Seega ei ole kostjad hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud ja tsiviilasja menetluskulud jäävad

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

10. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu tuleks menetluskulud jätta

§ 162lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuigi õigluse ja mõistlikkuse kaalutlusel on iseenesest võimalik viidatud sätet kohaldada ka olukorras, kus kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, ei ole käesoleval juhul sätte kohaldamise eeldused täidetud. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et viidatud sätte kohaselt ei piisa menetluskulude seaduses sätestatust erinevaks jaotamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest. Menetluskulude hageja kanda jätmine peaks olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja esile toonud. Asjaolu, et hageja leiab, et tema nõue on tegelikult põhjendatud, ei ole menetluskulude jaotamise seisukohast asjakohane. Kuna hageja loobub hagist, kohus hageja nõude sisulist põhjendatust ei hinda. Samuti ei muuda menetluskulude hageja kanda jätmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks kostja I isik, s.o asjaolu, et kostja I on kohtutäitur.

§ 217

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda menetluses nii isiklikult kui ka esindaja kaudu. Hagejat esindab menetluses professionaalne esindaja ja hageja pidi juba hagiavalduse esitamisel mõistma, et menetluskulud võivad jääda tema kanda. Vastupidiselt hagejale leiab kohus, et hagist loobumise olukorras, kui loobumine on tingitud hagejast endast, mitte kostjast, oleks kostja poolt menetluses kantud kulude jätmine tema enda kanda kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. 11. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 550 eurot. Hageja palub seoses nõudest loobumisega tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 12. Kohus tagastab hagejale seoses hagist loobumisega pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda Martin Kruusi arvelduskontole. 3 Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 13.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (

§ 144

). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (

§ 146lg 1 p 3).

Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja I palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks õigusabikulu 1650 eurot. Kostja II menetluskulude väljamõistmist ei taotle. 15.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Kostjat I esindas käesolevas asjas vandeadvokaat. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16). 16. Kohus ei nõustu hageja viitega kuni 19.04.2021 kehtinud

§ 175

lg 31, mis nägi ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Esiteks pöörab kohus tähelepanu sellele, et viidatud säte ei kohaldunud müügitehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise olukorras. Igal juhul on säte tunnistatud kehtetuks, s.t menetluskulude põhjendatuse hindamisel ei saa sellest lähtuda. 17. Kohus leiab, et kohtutäituri esindajakulud ei ole põhjendamatud ainuüksi põhjusel, et ka kohtutäituril on juriidiline haridus. Ka õigusteadmistega isikul on õigus kasutada menetluses esindajat ja saada sellega seoses tekkinud kulude eest hüvitist (

§ 217ja § 175).

Lisaks selgitab kohus, et kohtutäituri seaduse § 17 lg 1 kohaselt eeldab kohtutäituriks saamine riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi õiguse õppesuunal. Seega ei ole kohtutäituri kvalifikatsioon võrreldav lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga

§ 218tähenduses.

Kohtutäituri õigusabikulusid ei muuda iseenesest põhjendamatuks ja tsiviilasja iseenesest lihtsakoeliseks ka see, et hagist loobumise tõttu asja sisulise arutamiseni ei jõutud. Õigus kasutada lepingulist esindajat on menetlusosalisel sõltumata menetluse staadiumist. Esindaja kaasamise võis kostja I otsustada seega juba hagi materjali saamisel. Arvestades hagiavalduse sisu ja selles püstitatud küsimusi ja väiteid, leiab kohus, et hagimenetluses osalemine ei jäänud kohtutäituri igapäevase ja hariliku põhitegevuse raamidesse ja menetlusse esindaja kaasamist ei saa kohtutäiturile iseenesest ette heita. Väide, nagu oleks võinud kohtutäitur menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse esitada ka ise, on aga arusaamatu, kuna esindaja kaasamata jätmisel ei oleks olnud sellise taotluse esitamiseks üldse alust. Kostja I õigusabikulud ei ole seega põhjendamatud üksnes põhjusel, et kostja I on kohtutäitur. Kohus hindab õigusabikulude põhjendatust sisuliselt.

1. Kostja I esindaja tasumäär oli 165 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 4 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning kostja I lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et lepingulise esindaja põhjendatud tasumäär on 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks).
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja I lepingulise esindaja kulud järgmistest toimingutest: kliendiga kohtumine, hagi materjalidega esmatutvumine, tõendite kogumine, menetluskulude tagatise taotluse koostamine (4 tundi 30 minutit); hageja määruskaebuse analüüs, kostja II seisukohtadega tutvumine, määruskaebusele vastuse koostamine, ringkonnakohtu määrusega tutvumine, menetluslikust korrast kliendile ülevaate andmine (4 tundi); hageja 22.04.2022 taotlusega tutvumine, kostja II 20.05.2022 seisukohtadega tutvumine, seisukohtade koostamine hageja taotlusele, menetluskulude taotluse koostamine (1 tund 30 minutit).
3. Kostja I menetluses kantud õigusabikulude hagejalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus jätab arvestamata esindaja toimingud, mis hõlmavad suhtlust kliendiga. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Selline ajakulu ei ole ka toimikust kontrollitav. Kohus märgib, et loeb siiski põhjendatuks ajakulu, mis seondub kliendiga esmakohtumisega. Kostja I määruskaebemenetlusega seonduv ajakulu on kohtu hinnangul seega põhjendatud kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses. Kohus arvestab seejuures nii määruskaebuse kui selle vastuse sisu ja mahtu, kuid ka asjaolu, et ringkonnakohus lahendas hageja määruskaebuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata määrusega.
4. Esindaja ajakulu, mis seondub hageja loobumisavalduse menetlemise ja sellest tulenevalt menetluskulude nimekirja koostamisega, ei ole professionaalse esindaja puhul põhjendatud enam kui 1 tunni ulatuses. Kohus arvestab seejuures nii avalduse kui ka vastuse sisu ja mahtu.
5. Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Ülejäänud osas olid toimingud kostja I õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoiminguid, põhjendatud. Kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega kokku 8 tundi (4 tundi 30 minutit + 2 tundi ja 30 minutit + 1 tund). Arvestades kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on kostja I õigusabikulu kokku 1440 eurot (8 tundi × 150 eurot + 20%).
6. Kohus määrab kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 eurot, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja I kasuks välja mõista. Sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Kostja I taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

24. Kuna kostja II kinnitas, et ta ei nõua hagejalt menetluskulude hüvitamist, jätab kohus kostja II menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja II menetluskulusid välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5