Obsah (5)

§ 361§ 36§ 362§ 29§ 364

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2022 , Tartu Haldusasja number 3-22-1110 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks

) § 362 lg 2 alusel, kuna esineb

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud alus.

Taotlust on põhjendatud järgmiselt 1.

1. 17.05.2022 kell 06:13 helistas hädaabinumbrile 112 isik, kes ütles, et alles tuli Eestisse, seisab koos veel kahe isikuga sõiduteel Eesti Vabariigis ning ei tea kuhu minna või kelle poole pöörduda. Isik palus telefoni teel politseilt nõu ja abi. Sündmuskohale reageerinud ametnikud tuvastasid ebaseaduslike piiriületajatena kolm Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kellel puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Nende isikute hulgas oli Venemaa Föderatsiooni kodanik X, kes tuvastati Venemaa kodaniku passi nr xxxxxxxxxx alusel. 1.
2. Isik peeti 17.05.2022 kell 06.23 kinni 48 tunniks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel, kuna tal puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isik esitas 17.05.2022 kell 09:05 Piusa kordonis suulise rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 17.05.2022 kell 09:05 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isiku väitel ei saa ta Venemaale tagasi pöörduda, kuna Vene Föderatsioonis on agressiivne ja sõjategevusi toetav poliitika, ei toeta LGBT liikumist ja samasooliste abiellumist, ning seal ei ole piisavalt ravimeid. Samuti väidab isik, et Venemaale tagasipöördumisel ootab teda tagakiusamine. 1.
3. Isiku enda sõnul otsustas ta Ukrainas toimuva sõja alguses koos oma elukaaslasega (Y) ja tema emaga (C) lahkuda Venemaalt Norra Kuningriiki. Isikud taotlesid Vene Föderatsiooni dokumentide keskusest endale uued reisidokumendid, kuid nende vormistamise tähtajad hakkasid venima. Samuti tahtsid isikud vormistada endale Norra viisad, kuid Norra Kuningriik lõpetas viisade väljastamise Vene kodanikele. Isiku sõnul hakkas olukord riigis halvenema ja isikud otsustasid taotleda rahvusvahelist kaitset Eesti Vabariigis. Nad lahkusid Peterburi linnast 16.05.2022 ja suundusid Pihkva linna. Sealt edasi liikusid nad bussiga Izborski linna. Izborskist tulid isikud jalgsi Eesti Vabariigi poole mööda teid, põlde ja metsa. Isiku sõnul ületas ta ebaseaduslikult piiri 17.05.2022 kella 3 paiku öösel eesmärgiga taotleda rahvusvahelist kaitset. 1.4.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isik ei proovinud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. seaduslikult Eestisse tulla. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isik on toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja, et Vene Föderatsioonis ei ole piisavalt ravimeid, mis PPA hinnangul ei ole adekvaatne põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ning juba sellel põhjusel on vältimatult vajalik isiku kinni pidamine menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. 1.5.

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (viide Riigikohtu asjakohasele praktikale). Riigikohus on ka leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. X puhul esineb põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikult ei ole võimalik hoiule võtta kehtivat reisidokumenti, kuna see puudub. Tema elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda temast tulenevat 2 põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelist piiri. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isiku esialgne plaan oli lahkuda Norra Kuningriiki. Kuna isiku esialgne plaan ei õnnestunud ning Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine oli varuvariant, on põhjendatud alus arvata, et Vene Föderatsiooni siseriikliku passi hoiule võtmise korral ei ole välistatud, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Norra Kuningriiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku sõnul on tal reisidokumendi taotlus Vene Föderatsioonis esitatud, kuid ta ei oodanud ära selle valmimist. PPA-l puudub alus uskuda, et isikult Vene Föderatsiooni siseriikliku passi hoiule võtmine takistaks tema edasiliikumist soovitud riiki, kui kehtiva reisidokumendi puudumine ei takistanud isikut lahkumast Vene Föderatsioonist. 1.6. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. vastuolus Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde 2. Kohus vaatas 18. mail 2022 toimunud kohtuistungil läbi PPA taotlused kolme eelnimetatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Kõik isikud, kes on omavahel perekondlikult lähedalt seotud, soostusid taotluste lahendamisega samal istungil ja kinnitasid, et neil pole asjaolusid, mida nad ei soovi teistele avaldada. 3. Kohus koostas esmalt 18. mail 2022 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18. juulini 2022 (kaasa arvatud). Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga. KOHTU SEISUKOHT 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 361

lõike 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada

§ 36

¹ lõikes 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse.

§ 362

lõike 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

1. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega. 3
2. Praegune taotlus on esitatud tuginedes

§ 361

lg 2 p-le 4.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Kohus möönab, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, sh rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. X on rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena märkinud, et vajab kaitset seksuaalorientatsioonis tingitud tagakiusamise eest ning et eesmärk on rahvusvahelise kaitse saamine ja sihtkoht lähim demokraatlik riik ehk Eesti Vabariik. (isikuandmete ankeet, dtl 8). Seejuures ei piisa aga isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üksnes menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise vajadusest, vaid sellega peab kaasnema ka kahtlus põgenemisohus. 8.

§ 361

lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud loetletud VSS §-s

1. Selles sättes on esitatud nende asjaolude ammendav loetelu. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Sätte aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.
2. a direktiivi nr 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel art 3 p 7 kohaselt on põgenemise oht „õigusaktides kehtestatud objektiivsetel kriteeriumitel rajanevate selliste põhjuste olemasolu üksikjuhul, mis annavad alust arvata, et kolmanda riigi kodanik, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust, võib põgeneda“ (Riigikohtu määrus asjas nr 3-19-415, p 16 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika ).
3. Asjas ei vaielda selle üle, et puudutatud isik saabus Eestisse Venemaalt, ületades seejuures ebaseaduslikult riigipiiri ning tal puudus alus Eestis viibimiseks.
4. Riigikohus on pidanud põgenemisohu hindamisel oluliseks arvesse võtta, kui ebaseaduslikult piiri ületanud isik on kohe pärast Eestisse sisenemist ise politsei- või piirivalveametnike või muu avaliku võimu esindajatega ühendust võtnud ja veel samal päeval esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Riigikohtu hinnangul võib see asjaolu kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada Eestis viibimine, mida kohtul tuleb isiku põgenemisohu hindamisel arvestada koostoimes teiste tõenditega (Riigikohtu
5. aprilli
6. a määrus asjas nr 3-20-2119 p 18 ja seal viidatud praktika). Riigikohus on viidatud määruses asjas nr 3-20-2119 (p 20) pidanud kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsustamisel oluliseks, et isik on pidanud just Eestit turvaliseks sihtriigiks ja tundis huvi siin rahvusvahelise kaitse taotlemise vastu. Samas leidis Riigikohus ka, et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Riigikohus on viidatud lahendites rõhutanud põgenemisohu hindamisel ka vajadust rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust iga konkreetse juhtumi asjaolusid hinnates.
7. Vaidlust pole selles, et X ja temaga koos olnud isikud (tema elukaaslane ja viimase ema) pöördusid hädaabinumbrile helistades Häirekeskuse poole ja palusid abi ning juhendamist, kuna ei orienteerunud enam enda asukohas. X, kes tegi ka kõne Häirekeskusele, selgitas istungil, et esialgu kavatseti anda rahvusvahelise kaitse taotlus otse piirivalvuritele, kuid neid ei leitud. Isikud kartsid piirialal pikemalt viibida et mitte kohtuda Vene Föderatsiooni piirivalvuritega ja eelistasid seega telefoni teel numbril 112 ühendust võtta (kohtuistungil 00:22:26). 4 Kuigi sel viisil käitudes võttis puudutatud isik koos oma kaaslastega ise avaliku võimuga ühendust ja esitas vähese aja pärast ka rahvusvahelise kaitse taotluse, ei ole kohtu hinnangul tegemist asjaoludega, mis ilmselgelt võimaldaks eitada põgenemisohtu.
8. PPA on taotlust põgenemisohu osas põhjendades rõhutanud, et isik ei ole püüdnud seaduslikult Eestisse siseneda ning kohtuistungil selgus, et isikud pole taotlenud viisasid ka muudesse Schengeni riikidesse (kohtuistungil 00:24:17). Oma esialgse sihtkohana on isik koos oma kaaslastega märkinud Norra Kuningriigi. Samuti on selgunud, et Norra on riik, kus ei seata takistusi transseksuaalsete inimeste abieludele. On selgunud, et Norrasse reisimise takistuseks on saanud välispassi (reisidokumendi) väljastamise viibimine ja Norra viisade väljastamise lõpetamine Venemaal. Isik ei mäletanud täpset passi taotlemise aega, kuid istungil selgus, et tema kaaslane esitas taotluse aprilli alguses ning passide väljastamiseks on isikutele teadaolevalt 1-3 kuu pikkune tähtaeg. Kuigi istungil kinnitasid isikud üksmeelselt, et Eesti ei olnud nende jaoks varuvariant, vaid geograafiliselt lähim vaba riik, kus inimeste õigusi ei piirata, on eelnevat arvestades siiski veenev taotluse argument, et eesmärk sihtkohana oli Norra. PPA on põhjendatult ka viidanud, et riikidevahelise piirikontrolli puudumisel on Eestist Põhjamaadesse reisimine ilma dokumentideta (reisidokumendita) võimalik. Isikute kohtuistungil antud kinnitused, et tegelik eesmärk on vaba maa, kus pole sõda, ning selline riik on ka Eesti, ei veena selles, et ta jääks ka Eestisse ning oleks edaspidises rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav. Istungil selgus, et mistahes seosed Eestiga tal puuduvad. Põgenemisohu hindamisel tuleb arvestada ka isiku eelneva käitumisega (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p-d 12 ja 13). Praegusel juhul on ilmnenud, et isik on loobunud ootamast taotletud reisidokumenti ja eelistanud riigist lahkuda reisidokumenti omamata. Samas ei ole senises menetluses ilmnenud selliseid asjaolusid tema koduriigis, mis viivitamatu lahkumise oleks tinginud. Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
9. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määruses asjas nr 3-3-1-52-14).
3. Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et

§ 29

lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine) täidaks X puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Nagu PPA taotluses välja tõi, puudub isikul välisriikides reisimiseks vajalik reisidokument, mida hoiule võtta. Siseriikliku Vene Föderatsiooni passi hoiulevõtmist ei pea PPA aga tõhusaks, kuna ka Eestisse tulekut ei takistanud reisimiseks vajaliku dokumendi puudumine. Samuti puuduvad perekondlikud vm sidemed ning elupaik, kus elamiseks ja sealt registreerima käimiseks isikut kohustada.

1. X puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku haavatavuse hindamise aktis (dtl 24) on küll märgitud, et isikul on bronhiaalastma ning ta tarvitab astmaravimeid ja saab hormonaalravi. PPA kinnipidamiskeskuses on kättesaadav nõuetekohane arstiabi.
2. Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 5 17.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja isik tuleb vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 6