Lisaks suunas kohtu tähelepanu asjaolule, et võlgniku töötasu ning töötasuga sarnane sissetulek laekub võlgniku lapse V R’i arvelduskontole. Seega ei ole teada, milliseid toiminguid võlgnik oma enda arvelduskontol tegelikult teeb. Samuti ei nähtu, et võlgniku lapse kontolt sissetulek kuskile mujale arvelduskontole kantud oleks, mis tekitab küsimuse, et millistest vahenditest tasub võlgnik igapäevakulud (kulu elukohale, söögile jm). Võlausaldajal puudub teadmine, et võlgniku rikkumine oleks vabandatav. Võlgnikule on selgitatud tema kohustusi menetluse ajal, kuid võlgnik on jätnud need täitmata. Loovutamiskohustuse rikkumisega on võlgnik ilmselgelt kahjutanud võlausaldaja huve, eriti olukorras kus võlgnik oleks suutnud tasuda terve võlausaldaja nõude.
Seejuures on võlgniku esitatud tööandja tõendis märgitud võlgniku sissetulek tunduvalt väiksem kui see on olnud eelnevatel aastatel ning võlausaldaja hinnangul on taoline sissetuleku muutus ebausutav. Selliselt on võlausaldaja hinnangul võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlausaldaja ei nõustu kohustustest vabastamisega. Y OÜ kinnitab, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teostanud. Selleks, et vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb
alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 3 Q AS-i tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei olnud raha saanud, oli kohustustest vabastamise menetluse algatamise seisuga 136,15 eurot. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid ning nõuet vähendanud. Q AS on seisukohal, et A R tuleb jätta kohustustest vabastamata. 8. A R selgitas 15.03.2022 ärakuulamisel, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamise jooksul ei ole ühtegi kohustust täinud. Ta on autojuht firmas T-es. Töötab seal juba üle kümne aasta. Sõidab igalpool, kuhu saadetakse Euroopas. Tema põhipalk on 500 eurot, lisaks on komandeeringu raha. Tema töötasu laekub arveldusarvele. Rendib suurt korterit, seepärast ei jää raha üle. Komandeeringurahadest samuti üle midagi ei jää. Kohustustest vabastamise menetluse alguses polnud üldse informatsiooni, et peab midagi maksma. Alles eelmisel istungil sai teada, et peab maksma. Keegi ei öelnud, et kindlasti kasvõi midagi peab maksma. Ta mõistab, et see on kahetsusväärne juhtum. Eelmisel aastal abikaasa oli haige ja väike palk. Võlgnik pidi ise tasuma, et võlgasid juurde ei tekiks. Kohtumääruse põhjendused 9.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (04.01.2016) on möödunud üle kuue aasta. Kohus on 23.04.2021 määrusega menetlust ühe aasta võrra pikendanud. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks 28.02.2022. a. Seega kohus vaatab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse uuesti läbi. 10. Vastavalt
lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse kirjalikult oma seisukohad esitada. Võlgnik on esitanud oma tõendid ja põhjendused koos viimase aruandega. Kohus on võlgniku 15.03.2022 ära kuulanud. Kohus peab neid piisavaks, et otsustada võlgniku suhtes kohustusest vabastamise menetluse lõpetamine.
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
lg 2 ja lg 4).
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. A R ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik olnud tööga hõivatud terve menetluse kestel. Võlgnik töötab T OÜ-s juba 10 aastat. Võlgnik on esitanud kohtule tööandja poolt esitatud töötasu tõendid, kuid kohtul puudub võimalus võlgniku sissetulekuid kontrollida, sest võlgnik ei ole esitanud kohtule kontoväljavõtteid.
lg-st 1 tuleneva töötamiskohustuse eesmärgiks on, et võlgnik teeniks tulu, millest teha igakuiseid eraldisi võlausaldajatele. Antud menetluses ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, mis võimaldaks teha igakuiseid eraldisi võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik ei ole tasuvamat tööd otsinud, ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Kohus möönab, et väidetav sissetuleku suurus ei ole olnud piisav võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuid töötamise kohustust ei ole võlgnik siiski rikkunud. Võlgnik on olnud tööga hõivatud kogu menetluse jooksul. 13.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et kuigi võlgnikuga on esinenud probleeme tähtaegade järgimises (näiteks I kd lk 161,172), siis on võlgnik kohtule edastanud vajaliku info hilinemisega. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-146-13 p 14). Kohus nõustub võlausaldajaga, et võlgnik ei ole aruannete ja kohtu päringutele vastamisega hilinemisel andnud endast parimat, kuid ei leia, et asjaolusid arvestades oleks tegemist rikkumisega, mis üksi annaks alust kohustustest vabastamisest keelduda.
Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. 15.
lg 3, 4 ja 5 kohaselt on võlgnik kohustatud loovutama usaldusisikule 75% oma arestitavast sissetulekust, kui kohus pole teisiti määranud. Kohus on võlgniku tehinguid kontrollides tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele loovutama aastal 2021 summas 8485,92 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldajatele midagi tasunud. Võlgnik avaldas ärakuulamistel seisukohta, et kuna osa laekunud summast oli reisi -ja päevaraha, siis ei olnud tegemist sissetulekuga. Kõik rahad kulusid võlgniku väitel reisil elamiseks ning arvestades tema palga suurust, mis jääb alla sissetuleku määra, millele ei saaks sissenõuet pöörata (II kd lk 59) ning töötasust ei olnudki võimalik midagi maksta (II kd lk 88). Arestitava sissetuleku arvutamisel lähtutakse ka pankrotimenetluses täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, boonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. 6 Päevaraha on täitemenetluse seadustikus loetletud sissetulekuna ning tuleb seega arvestada nende sissetulekute hulka, millest võlgnikul tekib loovutuskohustus. Tööandjal puudub kohustus töötajat ülal pidada ning praktikas on tavapärane, et töötaja kannab eluaseme, toidu ja muu toimetulekuga seotud kulud oma töötasust. Seega tuleb lugeda ka need rahasummad, mis maksti võlgnikule selgitusega „reisi- ja päevaraha“ võlgniku sissetulekute hulka. Alaealise lapse konto väljavõttest nähtuvalt tuli võlgnikul sissetuleku järgi teha võlausaldajale väljamakseid: 2016. aastal summas 7341,88 eurot; 2017. aastal summas 9145,58 eurot; 2018. aastal summas 9001,55 eurot; 2019. aastal summas 8385,55 eurot; aastal 2020 summas 9879,90 eurot, 2021. aastal summas 8 485,92 eurot. Võlgniku väitel ta enne 22.04.2021 ärakuulamist ei teadnud tasumise kohustusest midagi, siis pärast 23.04.2021 kohustustest vabastamise pikendamist oleks tulnud võlgnikul võlausaldajatele teha eraldisi summas 8485,92 eurot, millega oleks ta suuremas ulatuses oma kohustused täitnud. Kohus andis võlgnikule täiendava tähtaja ja lisavõimaluse näitamaks, et ta suudab vähendada võlausaldajate nõuded. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb tagada võlausaldajate huvide kaitse ja tulenevalt asjaolust, et esines võimalus täita võlausaldajate nõuded suures ulatuses. Võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel tuleb võlgnikul teha endast kõik võimalik vähendamaks võlausaldajate nõudeid. Seega on A R rikkunud
lg 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust, jättes 2016 usaldusisiku arvele loovutamata 7341,88 eurot, 2017 aastal 9145,58 eurot. Selliselt loovutades oleks võlgnik oma kohustused saanud kogu ulatuses tasutud. Kuna võlgnik seda aga ei teinud, siis aastal 2018 oleks tulnud loovutada summas 9001,55 eurot ja aastal 2019 summas 8385,55 eurot. Aastal 2020 oleks tulnud eraldada summas 9879,90 eurot ning 2021 aastal 8485,92 eurot. 16. Kohus on võlgnikule selgitanud, et päevaraha tuleb arvestada sissetuleku hulka (II kd tl 45, 47). Seega on võlgnik olnud teadlik oma kohustustest ega ole neid tahtlikult täitnud ka tagantjärele. Järelikult on võlgnik kohustust rikkunud süüliselt VÕS § 104 lg 5 mõistes. Võlausaldajate huvide kahjustamine tuleneb antud juhul loovutuskohustuse olemusest, sest selle kohustuse rikkumisega jäävad võlausaldajad ilma rahast, millele neil on seaduse alusel õigus. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14) ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Võlgadest vabastamise menetluse üks eesmärke on anda võlgnikule võimalus vähendada oma võlgnevust võlausaldajate ees ning neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada seeläbi väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ja normaalseks sotsiaalseks eluks. Riigikohus on mitmes lahendis väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ja neid vähendanud. Ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid võlgniku kohustusi. Võlausaldajate huvid on saanud kahjustada. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma nõue kasvõi osaliselt 7 rahuldatud. 17.
lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku, kes täitab iseenese usaldusisiku rolli, ära 22.04.2021 ja 15.03.2022 toimunud kohtuistungil. Kohus saatis võlausaldajatele 01.03.2022 kirja, milles andis võimaluse arvamuse esitamiseks. Oma seisukoha on esitanud võlausaldajad S AS, Q AS ja Y OÜ, kes leiavad, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlausaldaja W AS ei vaidle kohustustest vabastamisele vastu. Eelolevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on süüliselt rikkunud
lg-st 3, 4 ja 5 tulenevat loovutuskohustust ning keeldub
lg 2 p 2 alusel võlgniku kohustustest vabastamast.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et menetluse pikendamine veel üheks aastaks ei ole põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt kohtuistungil avaldatut, et tal pole olnud võimalusi võlausaldajatele tasuda, ei ole võlgnikul võimalik muul viisil heastada oma rikkumised. Kohtu hinnangul tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ka ei muutu.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata, lõpetab kohus ka A R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. A R saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.