Obsah (7)

§ 101§ 96§ 97§ 100§ 102§ 2172§ 217

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-1384 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X hagi Y vastu elatise vähendamise nõude

§ 101alusel arvutatud summa.

1. Otsuse täitmisel arvestada hageja Xi poolt alates 01.02.2022 elatisena makstud summasid.
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg
4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. HAGIAVALDUS
5. Viru Maakohtu menetluses on Xi hagi Yi vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, Viru Maakohtu
6. märtsi 2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Xlt lapse kasuks välja elatis alates 01.01.2016 kuni lapse Yi täisealiseks saamiseni, so kuni 06.02.2027 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
7. aastal oli elatise suuruseks 292 eurot. Hagejal on uus perekond, hageja ülalpidamisel on veel üks laps, T, sündinud 24.03.
8. Hageja neto-töötasu moodustab keskmiselt 1 500 eurot kuus. Elatise vähendamise aluseks lisaks teise lapse olemasolule on ka alates 01.01.2022 kehtiv Perekonnaseaduse redaktsioon, mille kohaselt moodustab elatise baassumma 200 eurot. Samuti tuleb arvesse võtta, et kostja elab hageja juures keskmiselt 12 ööpäeva kuus. Uuest perekonnaseaduse sättest ja elatise kalkulaatorist tulenevalt moodustaks kostjale makstav elatis 43 eurot kuus. Hageja on nõus sõlmima kompromissi ning maksma alates 01.02.2022 elatist summas 200 eurot kuus. Hageja palub vähendada kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist, mida on nõus kokkuleppel maksma summas 200 eurot kuus, alates 01.02.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulud jaotada vastavalt seadusele. (tl. 214). KOSTJA VASTUS
9. Kostja seaduslik esindaja esitas 14.02.2022 vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Esindaja leiab, et elatise vähendamine ei ole lapse suhtes õiglane, laps ei ela reedest pühapäevani isa juures, ta veedab isaga aega maksimaalselt 4 päeva kuus. Lapsel on terviseprobleemid, laps vajab eriõpetajate tuge ja individuaalset koolitust. Suvel käib laps laagrites, samuti välisreisidel, see on vajalik lapse sotsialiseerumise arendamiseks. Laps tegeleb spordiga, kõik see nõuab täiendavaid kulutusi. Esindaja palub arvestada lapse tervisega seotud probleeme, esindaja palub jätta elatise nii, nagu kohus on varem otsustanud. Jaanuaris maksis hageja elatist mitte 292 eurot, vaid 200 eurot. (tl. 2131) KOHTUISTUNG
11. mai 2022 kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde, elatise summaks on 200 eurot. Talle öeldi, et kuna on teine laps, siis võib paluda elatise vähendamist. On nõus summaga 200 eurot või nii, nagu praegu on seadusega ette nähtud. Laps ei ole 80% ajast tema juures, on nädalavahetustel, kuid mitte kõigil. Vahel on laps ka vanaema juures. Kuna ta teab, mis lapsele meeldib, siis võib talle neid asju ka vanaema juurde viia. Soovib, et kohus muudaks elatist nii, nagu praegu on seadusega ette nähtud. Kostja seaduslik esindaja ei ole seoses lapse terviseprobleemidega tema poole pöördunud. Kostja seaduslik esindaja hagiga ei nõustunud, jäädes enda kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde. Lapsel on logopeedilised probleemid, seoses sellega kaasnevad täiendavad kulud. Poiss vajab sotsialiseerumist, ta peab rohkem suhtlema, käib spordilaagrites, samuti on nad käinud välismaal. Selline on psühholoogi arvamus, nad on käinud konsultatsioonil psühholoogi ja defektoloogi juures. Praegu puuet määratud ei ole, varem oli. (tl. 55-56) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vastavalt 30.05.2022 esitatud täpsustusele. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja X ja kostja seaduslik C on 06.02.2009 sündinud Yi vanemad.
13. Viru Maakohtu
14. märtsi 2016.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Xlt lapse kasuks välja elatis alates 01.01.2016 kuni lapse Yi täisealiseks saamiseni, so kuni 06.02.2027 summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning on nõus maksma lapse Yi ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et tema ülalpidamisel on veel 1 laps: T, sündinud 24.03.2017, kes elab koos temaga ning kellele ta peab ülalpidamist andma. 30.05.2022 kohtuistungil palus hageja määrata kindlaks elatis kooskõlas +kehtiva Perekonnaseadusega, alates 01.02.
16. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

7. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 8.

§ 2172kohaselt, kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
4. Seega, tulenevalt alates 01.01.2022 kehtivast Perekonnaseadusest, on elatise vähendamise aluseks, kui kohustatud isik ei ole nõus maksma elatist varasemalt väljamõistetud ulatuses, ka ainult õigusliku olukorra muutumine. Samuti on elatise vähendamise aluseks asjaolu, kui eelnevalt ei ole elatist vähendatud peretoetuse arvelt ning teise lapse olemasolu.
5. 22.03.2016.a kohtuotsuse (tagaseljaotsus, tsiviilasi nr xxx) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et hageja (Y) esitas elatise nõude seadusega ettenähtud ulatuses. Kuna kostja X hagile ei vastanud, siis puudus kohtul võimalus tema materiaalse olukorra hindamiseks.
6. Kohus tegi 05.05.2022 päringud Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile (tl. 36-39). Sotsiaalkindlustusameti 11.05.2022 vastuse kohaselt ei ole Xle toetuseid määratud. (tl. 53) Maksu- ja Tolliameti 06.05.2022 vastuse kohaselt moodustas Xi neto-sissetulek ajavahemikul 01.04.2021.a. kuni 31.03.2022.a. 31 131,87 eurot, so keskmiselt 2 594,32 eurot kuus. Nimetatud summa hõlmab ka Pensionikeskuse poolt teostatud väljamakseid kogusummas 11 764,33 eurot (8 726,37+3 037,96), millelt on kinni peetud tulumaks kogusummas 2 352,87 eurot (1 745,28+607,59), seega moodustab väljamakse neto-summa 9 411,46 eurot. (tl. 45-47). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Xl on kokku 2 last (Y ja T). Maksu ja Tolliameti 06.05.2022 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja C netosissetulek ajavahemikul 01.04.2021.a. kuni 31.03.2022.a. 24 603,06 eurot, so keskmiselt 2 050,26 eurot kuus. Nimetatud summa hõlmab ka Pensionikeskuse poolt teostatud väljamakset summas 9 274,55 eurot, millelt on kinni peetud tulumaks kogusummas 1 854,91 eurot, seega moodustab väljamakse neto-summa 7 419,64 eurot. (tl. 43-44) Sotsiaalkindlustusameti 11.05.2022 vastuse kohaselt on Cle määratud lastetoetus summas 120 eurot kuus. (tl. 53) C esitas kohtule konto väljavõtte, millest nähtub, et tema keskmine töötasu moodustab 1 040-1196 eurot. (tl. 33-34) Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Cl on kokku 2 last (Y ja D).
7. Kohus teostas päringud X-tee kaudu hageja Xi ja kostja seadusliku esindaja C varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et hagejale Xle kuulub korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx (antud korteriomandile on seatud isiklik kasutusõigus V kasuks) ja kinnisasi asukohaga xxx xx, xxx LO, xxx. Sõidukid Xl puuduvad. X on märgitud 4 sõiduki kasutajaks, neist 2 sõidukit kuuluvad OÜ-le XXX, 1 sõiduk (Opel meriva, reg.märgiga XXXXXX, ehitusaasta 2005) hageja abikaasale Ale ja 1 sõiduk Luminor Liising AS-le. Cle sõidukeid ei kuulu. C on märgitud ühe Swedbank Liising AS-le kuuluva sõiduki kasutajaks. Kostja seaduslikule esindajale kuulub ühisomandina ½ kinnistust asukohaga xxx xx, xxx LO, xxx.
8. Kostja seaduslik esindaja hagiga ei nõustunud, märkides, et see ei vasta lapse huvidele, lapsel on terviseprobleemid, mis vajavad täiendavaid kulutusi. Samas ei ole kostja esindaja nendest probleemidest hagejale teatanud.
9. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast 2016.a. otsuse tegemist on 24.03.2017 sündinud hagejal tütar T. Samuti arvestab kohus õigusliku olukorra muutumist, so Perekonnaseaduse § 101 muudatusi, millest tulenevalt on alates 01.01.2022 väljamõistmisele kuuluv elatis oluliselt väiksem kui
10. aastal kehtiv elatise määr.
11. Tartu Ringkonnkohus on 16.02.2022 kohtuotsuse nr. 2-21-12570 punktides 9-11 märkinud: „
12. Alates
13. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada.
14. Ringkonnakohus peab seega alates
15. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel miinimum- või baassummas lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka

§-ga 217 2.

§ 2172 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kostja on elatise suuruse muutmist nõudnud alternatiivselt seaduse muudatusele tuginedes. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus arvestada alates
4. jaanuarist 2022 kehtivate muudatustega elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
5. Alates
6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates
3. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.“
4. 17.03.2022 kohtuotsuse nr. 2-21-12262 punktis 11 on Tartu Ringkonnakohus märkinud: „Ringkonnakohus leiab, et alates
5. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab

§ 101

lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja tugines maakohtus elatise vähendamisel just lastetoetustega arvestamisele. Samas ei ole põhjendatud hageja hagis taotletud elatise vähendamine 175 euroni ega ka kohtuistungil taotletud vähendamine 194 euroni. Ringkonnakohus osutab, et eelkõige tuleb elatisenõude lahendamisel lähtuda laste vajadustest. Hageja ei ole vaidlustanud kostjate ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahendite suurust. Seega ei ole põhjendatud võtta lähtepunktiks uue regulatsiooni kohaselt arvutatud miinimumelatise summa. Hageja materiaalne olukord võimaldab tasuda kostjate ülalpidamiseks vajaminevat põhjendatud elatist. Mõlemale kostjale makstakse riiklikku lapsetoetust 60 eurot. Seoses kolmanda lapse sünniga perre makstakse kostjate perele lasterikka pere toetust 300 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et alates

1. jaanuarist 2022 on põhjendatud arvestada seni maksmisele kuulunud elatisest 292 maha lastetoetused ja määrata elatise suuruseks 212 eurot kummalegi kostjale (292-60/2-100/2). Ringkonnakohus leiab, et laste vajadusi arvestades on see põhjendatud elatise suurus ja seetõttu ei tule arvesse võtta hagejale täitemenetluses ühekordselt ülekantud raha. Ringkonnakohus muudab hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist alates
2. jaanuarist 2022 õigusliku olukorra muutumisele tuginedes ja mõistab mõlemale kostjale välja elatise 212 eurot kuus.“ Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras.
3. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades

§ 102

lg 2 tuleneva asjaoluga (teise ülalpidamist vajava lapse olemasolu) ning alates 01.01.2022 kehtivate Perekonnaseaduse sätetega, sh õigusliku olukorra muutumisega, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 22.03.2016.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust, hageja poolt 30.05.2022 kohtuistungil märgitud ulatuses, so vastavalt kehtivale seadusandlusele. 18. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt moodustas elatise baassumma perioodil 01.01.2022-31.03.2022 200 eurot ning elatise summa 213,44 eurot lapse kohta kuus; alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023 moodustab elatise baassumma 209.20 eurot ning elatise summa 225,64 eurot lapse kohta kuus. Hageja on nõus maksma elatist vastavalt seadusele, kostja seaduslik esindaja sellega ei nõustunud. 19. Kohus mõistab hagejalt Xlt välja elatise Yi kasuks alates 01.02.2022 kuni 31.03.2022 summas 213,44 eurot kuus, ning alates 01.04.2022 summas 225,64 eurot kuus, kuni Yi (sündinud 06.02.2009) täisealiseks saamiseni, so kuni 06.02.2027, kuid mitte vähem, kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Otsuse täitmisel arvestada hageja Xi poolt alates 01.02.2022 elatisena makstud summasid. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et juhul kui lapse Yi tervislik seisund nõuab täiendavaid rahalisi kulutusi, siis on hagejal ja kostja seaduslikul esindajal alati võimalus nende kulude kandmise osas omavahel kokku leppida – elatise väljamõistmine kindla summana ei tähenda seda, et elatist maksma kohustatud isik ei võiks oma lapse heaks täiendavaid kulutusi teha. Loomulikult tuleb arvestada sellega, et kulutused jääksid mõistlikkuse piiridesse. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik