← Eesti

2-19-16401/10

Obsah (6)§ 361§ 423§ 3§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-19-16401 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16401 Tsiviilasi E. V

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus uuendab peatatud menetluse, kuna menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. 6.

§ 361

lõike 3 ja 4 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. 7. Kohus leiab, et menetluses olev hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. (

§ 423lg 2 p 1). 2 Tsiviilasi nr 2-19-16401 8. Kohus selgitab, et Ts

ÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. 9. Selleks, et jagada poolte pärandvarasse kuuluval pangakontol olevat raha ei ole vaja asendada poolte tahteavaldusi (puudub norm, mis seda nõuab) vaid selleks piisab kohtulahendist, millest nähtub kontol oleva raha jaotus. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-18277 on juba esitatud nõue kontol oleva raha jagamiseks, puudub vajadus käesolevas menetluses sama nõude lahendamiseks. Seega jätab kohus hageja nõude, asendada K. V. ja V. V. tahteavaldus vastavalt Tartu Maakohtu jõustunud kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-15-14868 selliselt, et Swedbank AS teeb ülekande testaator J. V. Swedbank AS-s olevalt arvelduskontolt ½ kontol olevast rahasummast E. V. arvelduskontole ja ½ kontol olevast rahasummast võrdeliselt K. V. ja V. V. arvelduskontodele,

§ 423lg 1 p 4 alusel läbivaatamata.

  1. Mõlemas tsiviilasjas soovitakse tahteavalduse asendamist kinnistu registriosa nr XXX omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX teises jaos senine kanne kinnisasja omaniku J. V. kohta ning kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja kaasomanikena K. V. , kaasomandiosaga ½ mõttelist osa ja V. V. , kaasomandiosaga ½ mõttelist osa. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Erinevus kahe tsiviilasja osas seisneb selles, et tahteavalduste asendamist soovivad erinevad isikud.
  2. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-61-12 punktis 13 selgitanud, et kaasomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teine kaasomanik. Hagi esitamise ajal kehtinud KRS § 341 lg 7 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav mh juhul, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse alusel. Samal ajal kehtinud TsÜS § 68 lg 5 sätestas, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodu tuleneb ka alates
  3. jaanuarist 2022 kehtiva KRS § 341 lg-st 8 ja alates
  4. aprillist 2021 kehtiva TsÜS § 68 lgst
  5. Hageja E. V. on esitanud taotluse kustutada kinnistusraamatust kanne J. V. kohta ja kanda kinnistusraamatusse kaasomanikena kostjad.

§ 3

lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus on seisukohal, et kostjate kinnistusraamatusse kandmise nõue ei ole seotud hageja õiguste kaitsega. Lisaks sellele on K. V. ja V. V. esitanud tsiviilasjas nr 2-18-18277 kohtule nõude E. V. tahteavalduse asendamiseks, et kanda endid kinnistusraamatusse omanikena. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ka tahteavalduste asendamise nõue tuleb

§ 423lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel jätta läbivaatamata.

13.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb menetlust lõpetavas määruses määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Kuivõrd hagiavaldus jääb läbivaatamata, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

3 Tsiviilasi nr 2-19-16401 Kohus annab pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva jooksul pärast määruse jõustumist ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (

§ 174lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.