← Eesti

2-22-5694/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 1

§ 101alusel arvutatud summa ja määrata kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

  1. Hagiavalduse kohaselt mõistis Harju Maakohus 19.05.2015.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx-xxxxx hagejalt kostja kasuks välja elatise alates 01.05.2015.a summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  2. Alates 01.01.2022.a muutis riik elatise maksesüsteemi ning uue korra kohaselt on elatise miinimumsuurus alates käesoleva aasta algusest 214 eurot. Kuna elatise baasosa indekseeritakse 01.04 seisuga, siis käesoleva aasta esimesest aprillist on elatise miinimummäär 225,64 eurot. Samas riik kehtestas PKS § 2172 lg-s 1 põhimõtte, et kui enne 2022.aasta
  3. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022.aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Samuti kehtestas riik sama paragrahvi lõike 2 alusel põhimõtte, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
  5. Kuna hagejale on määratud keskmine liikumispuue, siis selle tulemusena ei ole hageja võimeline täiskoormusega töötama. Hagejal on aeg-ajalt perioode, kus ta pole võimeline tulenevalt tervislikust seisust iseseisvalt liikuma, kuna selgroo lülivahemik L5/L6 on ahenenud ning see muudab liikumise ülimalt keeruliseks. Hagejale on tehtud seljaoperatsioon, kuid see ei andnud oodatud efekti. Nt hageja oli eelmise aasta lõpus ning käesoleva aasta alguses haiguslehel ning 30 päeva eest sai töövõimetushüvitist 327,10 eurot. Taoline sissetulek ei taga inimesele inimväärset elu ning isik ei ole võimeline täitma ka oma kohustusi.
  6. Kui mõlemad vanemad panustavad elatisrahaga 230 eurot ning sellele lisandub riigipoolne lapsetoetus 60 eurot, saab alaealine laps igakuiselt ülalpidamiseks 520 eurot, millega on võimalik kõik alaealise lapse kulud 100% katta. Kui elatisrahana arvestada 292 eurot, oleks lapse ülalpidamiseks ühes kuus 644 eurot (2x292+60 eurot). Taolist summat ei saa ka täiskasvanud inimene, kes saab töötasu miinimumpalga ulatuses. 2 2-22-5694 Kostja vastuväited
  7. Kostja võttis hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Maakohtu otsus ja põhjendused
  8. Harju Maakohus tegi 02.mail 2022.a õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas hagi (resolutsiooni punkt 1), vähendas Harju Maakohtu 19.05.2015.a kohtuotsusega nr x-xx-xxxxx XXilt välja mõistetud elatist (resolutsiooni punkt 2) ning määras, et XX kohustub tasuma YYi ülalapidamiseks alates 18.04.2022.a igakuise elatusrahana 255,64 eurot kuus kuni poja YYi täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a,

§ 101alusel arvutatud summa (resolutsiooni punkt 3).

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

  1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tegi kohus otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
  2. Kohus selgitas, et alates 01.04.2022.a on elatise alammmäär PKS § 101 mõttes 255,64 eurot. Aluseks võetakse elatise baassumma, mis alates 01.04.2022.a on 209,20 eurot. Elatise baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, hetkel 46, 44 eurot. Apellatsioonkaebus
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p.3 sõnastust elatusraha summa suuruse osas, mõista hagejalt kostja kasuks välja alates 18.04.2022.a igakuise elatusrahana 230 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a,

§ 101alusel arvutatud summa ning määrata kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

  1. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt võttis kohus elatusraha arvestamisel aluseks vaid PKS § 101 lg 3 ja 4 põhimõtteid. Apellant taolise arvestamise põhimõttega ei nõustu. Elatusraha arvestamisel tuleb arvestada ka PKS § 101 ülejäänud lõigetega sh ka lg 5 põhimõttega. PKS § 101 lg 5 alusel vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus on elatusraha arvestamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
  2. Hagiavalduses oli elatusraha suurus alates 01.
  3. korrektselt välja arvutatud ning eraldi välja toodud (225,64 eurot) ning sellele kostja ei vaielnud vastu. Apellant ümardas antud summa 230-ks euroks, kuna sellisel juhul on igal juhul täidetud PKS § 101 lg 1 kehtestatud nõue.
  4. Kuna vastustaja võttis hagi omaks ning nõustus igakuise elatusraha summaga 230 eurot, mille puhul on tagatud ka PKS § 101 lg 1 alusel kehtestatud nõue, siis ei ole kohus ei ole arvestanud kõikide hagiavalduses välja toodud asjaoludega ning on ebaõigesti elatusraha suuruse arvutamisel kohaldanud PKS § 101 lg 1 põhimõtteid.
  5. Hagiavalduse üheks taotluseks oli ka see, et kohtuotsus määrataks täitmisele viivitamata. Kohus antud taotlust ei rahuldanud ning ei ole ka põhjendanud, miks taoline taotlus rahuldamata jäeti. Menetluse edasine käik 3 2-22-5694
  6. Harju Maakohus tegi 06.mail 2022.a määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 02.mai 2022.a kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 osas, milles kohus määras elatisraha suuruse ja tegi selles osas uue määruse. Kehtiva resolutsiooni terviksõnastus on järgmine: Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Vähendada Harju Maakohtu 19.05.2015.a kohtuotsusega nr xxx-xxxxx XXilt välja mõistetud elatist. XX kohustub tasuma alates hagi esitamisest 18.04.2022.a kuni lapse YY täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a elatist 230 eurot kuus,

§ 101

lg-s 3 ja 4 sätestatud määras, millest on maha arvatud ½ lapsetoetuse summast PKS § 101 lg

  1. Elatise baassummat ja 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja
  3. Lapsetoetuse suuruse muutmisel muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.
  4. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja vastuväite kohtuotsusele, milles palub elatise väljamõistmist vastavalt PKS 101 sätestatule. Kohus selgitas 03.05.2022.a e-kirjaga pooltele uut elatise regulatsiooni, mis hakkas kehtima alates 01.01.2022.a. Arvestades uut elatise maksmise korda, tegi kohus pooltele ettepaneku lahendada elatise nõue vastavalt PKS § 101 sätestatule järgmiselt: „XX tasub alates hagi esitamisest 18.04.2022.a kuni lapse YY täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a elatist 230 eurot kuus,

§ 101

lg-s 3 ja 4 sätestatud määras, millest on maha arvatud ½ lapsetoetuse summast PKS § 101 lg

  1. Elatise baassummat ja 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ja
  3. Lapsetoetuse suuruse muutmisel muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.“ Hageja nõustus kohtu ettepanekuga. Kostja on hagi varasemalt õigeks võtnud.
  4. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  6. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
  7. Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema elatisest maha arvestatud PKS § 101 lg
  8. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (PHS § 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot.
  9. Alates 01.04.2022.a on elatise baassumma 209,20 eurot, millele lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast, hetkel 46, 44 eurot. PKS § 101 lg 3 ja lg 4 mõttes on elatismäär alates 01.04.2022.a summas 255,64 eurot, millest saab maha arvata pool lapsetoetusest 30 eurot, PKS § 101 lg
  10. Eeltoodu teeb elatiseks 225, 64 eurot. Hageja on nõus tasuma 230 eurot ning kostja on hagi õigeks võtnud.
  11. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks 4 2-22-5694 taas kohtu poole. Ka PKS § 101 lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, Harju Maakohtu 02.mai 2022.a hagi õigeksvõtul põhinev otsus TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja tsiviilasi saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule alates eelmenetluse staadiumist menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kuna ringkonnakohtul ei ole apellatsioonimenetluses võimalik rikkumisi kõrvaldada. Kuna 06.mai 2022.a määrusega tühistati osaliselt 02.mai 2022.a hagi õigeksvõtul põhinevat otsust, siis tuleb ka see määrus edasiste segaduste vältimiseks tühistada.
  13. Tulenevalt TsMS §-st 646 võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei ole kohustust TsMS § 646 kohaldamisel küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.jaanuari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).
  14. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
  15. Tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja maakohtule nõude, mille kohaselt palus vähendada temalt kostja kasuks välja mõistetud elatise summat ning mõista hagejalt kostja kasuks alates hagi esitamisest (18.04.2022.a) välja igakuine elatis summas 230 eurot kuni xx.xx.xxxx.a,

§ 101alusel arvutatud summa ja määrata kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Maakohus võttis hagi menetlusse 25.aprilli 2022.a määrusega. Kostja võttis 01.mai 2022.a vastuses hagi selles esitatud nõude osas õigeks. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktist 3 nähtub aga, et kohus on hagejalt mõistnud kostja kasuks alates 18.04.2022.a igakuise elatusrahana välja 255,64 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx.a,

§ 101alusel arvutatud summa. 25. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada Ts

MS § 439 olulise rikkumise tõttu, kuna kohus on teinud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse nõude piire ületades, st nõude kohta, mida ei ole hageja poolt kohtule esitatud ja mis pole kostja poolt õigeks võetud.

  1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et juhul kui maakohus leidis, et hageja nõue võib olla õiguslikult ebakorrektselt sõnastatud, tulnuks seda pooltega arutada eelmenetluses, mitte kohtuotsuses. TsMS § 392 lg 1 p 2 kohaselt on hageja nõude ja menetlusosaliste seisukohtade väljaselgitamine nende nõuete suhtes eelmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks.
  2. TsMS § 447 lg 1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, 5 2-22-5694 mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata.
  3. Riigikohus on TsMS § 447 kohaldamisel sedastanud, et kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis toodud kohtu otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et TsMS § 447 lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks. Ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist muuta selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.jaanuari 2011.a kohtumäärus tsiviilasja nr 3-2-1-86-10, p 16).
  4. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohus on 06.mai 2022.a määrusega teinud vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 3 sisulise vigade paranduse (määruse resolutsiooniga tühistanud osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni), mida seadus ja kohtupraktika ei võimalda.
  5. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita TsMS § 392 kohased eelmenetluse ülesanded. Kuivõrd asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist, ei anna ringkonnakohus hinnangut hageja arvamusele materiaalõiguse väära kohaldamise väitega seoses.
  6. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele, mis sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et kohtul on jäänud lahendamata ka hageja taotlus määrata, et kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  7. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.