lg 2¹ alusel koosmõjus
Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.
lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 525 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,69 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga
8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 9. Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks. Maakohus selgitas otsuse resolutsiooni p-s 6 üldist edasikaebamise korda, mida ei saa käsitada apellatsioonkaebuse 4 2-21-143662 esitamise loa andmisena. Üldist edasikaebamise korda tuleb maakohtul selgitada igas otsuses, sh otsuses, milles kaebuse esitamise luba ei anta (
lg 6 esimene lause) (vt ka Riigikohtu 22.11.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-10, p 13). 10. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist
lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). 11. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas
lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Maakohus on pooltevahelise õigussuhte õigesti kvalifitseerinud – tasuta kasutamise lepingu järgi saab üle anda ka õiguse kasutada maatükki või osa sellest või kinnisasja osa või ruume või ainult mingit osa sellest. Samuti on maakohus õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja esitanud järeldused ammendavalt vaidlustatavas otsuses. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 12. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei takista ka maakohtu kulude rahaline kindlaksmääramine, sest kulud ei ületa
13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud
Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 14. Kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt
lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. 15. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse
5 2-21-143662 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.
16.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.