Obsah (21)

§ 635§ 637§ 8§ 9§ 6§ 76§ 82§ 638§ 644§ 101§ 641§ 127§ 128§ 197§ 100§ 113§ 20§ 29§ 179§ 178§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Mai Grauberg ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2022, Tallinn Kohtua

§ 635

lõikele 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 19. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud tööd vastavalt lepingule ja esitanud teostatud tööde kohta kostjale 31.01.2019 arve 2686.80 eurot. 03.02.2019 sai kostja arve kätte ja palus seda korrigeerida 400 euro ulatuses töös esinenud puuduste tõttu. Hageja korrigeeris arvet vastavalt kostja soovile ja väljastas 04.02.2019 uue arve 2206.80 eurot. 14.02.2019 tasus kostja hagejale 1000 eurot. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue 1206.80 eurot on muutunud kooskõlas

§ 637lõikega 4 ja §-ga 638 sissenõutavaks.

1. Kostja ei eita arve osalist tasumata jätmist. Kostja tunnistab hageja tasunõuet summas 376.80 eurot. Kostja hinnangul ei ole tal täitmata kohustust hageja ees, kuivõrd hageja on asutatud alles 31.12.
2. Kostja sõlmis lepingu Yyyyyyyyy OÜ-ga. 21.

§ 8

lõike 1 ja § 9 lõike 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 9

lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Puudub vaidlus, et kostja on saanud hagejalt arve nr 19018 ning pidanud arve ainsaks puuduseks nõutava summa suurust, kuivõrd kostja hinnangul esinesid Novolt OÜ poolt teostatud töödes puudused 400 euro ulatuses. Kostja on teinud korrigeeritud arve alusel Novolt OÜ-le makse 1000 eurot. Pretensioone arve osas kostjal ei olnud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõikele 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine.

§ 6

lõike 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lõike 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 417). Kostja on kohtumenetluses eitanud igasuguseid lepingulisi suhteid Novolt OÜ-ga. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul asunud käituma vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kohtueelselt on kostja lepingupartneriks pidanud Novolt OÜ-d. 22.

§ 635

lõike 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt

§ 637sätestatule on töövõtuleping tasuline leping.

Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt 6 2-20-116641 kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid töös esinevate puuduste ja tähtaegade ületamise kohta kohus veenvaks ei pea. 23.

§ 76

lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lõike 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

lõike 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sh aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. 24.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

§ 638

teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14).

1. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on 4 erineval objektil kostja poolt tellitud töid teostanud. Kohtule on esitatud kostja 03.02.2019 e-kiri selle kohta, et arve on kätte saadud jaa kostja avaldab rahulolematust mitme töö osas, mis tema hinnangul on aluseks tasu vähendamisele 400 euro võrra. Hageja esitas 04.02.2019 kostjale arve nr 19018/2, mille osas enam pretensioone ei esitatud ning tasuti sellest 1000 eurot.
2. Kostja on kohtumenetluses asunud väitma, et arve jäi täies mahus maksmata töös esinenud erinevate puuduste tõttu. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lõike 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Ts

MS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks tööde osas pärast arve nr 19018/2 saamist pretensioone esitanud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegelikkuses puudusi ei esinenud.

§ 644

lõike 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse täitmata. Kostja on jätnud konkretiseerimata, milles puudused seisnesid. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on kohustus tasuda saadud tööde eest seni tasumata 1206.80 eurot. 7 2-20-116641

1. Kostja esitas 03.03.2021 menetlusliku tasaarvestusavalduse ja 16.03.2021 vastuhagi Novolt OÜ ja XXi vastu 3210 euro saamiseks, kuna kostja hinnangul on temale tekkinud kahju erinevate hageja töös esinenud puuduste tõttu, millised kostja lasi kolmandatel isikutel kõrvaldada.
2. Kohus nõustub vastuhagis kostjate vastuväidetega. TsÜS § 34 lõike 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole XX vaidlusaluse lepingu pool, vaid on lepingus osalenud kui juriidilise isiku esindaja. Kogutud tõenditest nähtub, et ka Kaameravalve OÜ ise on alltöövõtjaks pidanud Novolt OÜ-d, seega ei saa vastuhagejal olla nõuet XXi vastu. 29.

§ 101

lõike 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

§ 641

lõike 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et Novolt OÜ ülesandeks oli mh teiste alltöövõtjate poolt teostatud töödes puuduste kõrvaldamine. Eeltoodust tulenevalt on pahatahtlikud vastuhageja väited selle kohta, et Novolt OÜ tööd olid puudustega, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. 30. Vastuhagi põhjenduste kohaselt on kostjad I ja II erinevate lepingurikkumistega kahju tekitanud, mistõttu on tellija töövõtja tasunõudest maha arvestanud erinevad lepingu rikkumistest põhjustatud kulutused.

§ 127

lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lõike 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Kogutud tõenditest nähtub, et vastuhagi hageja võimalik kahju tekkis tema enda tegevuse tulemusel. Nimelt oli ta ise soetanud seadmed ning eelnevalt tellinud kolmandatelt isikutelt tööd, mis olid puudustega. Väidetava kahju tõendamiseks vastuhageja tõendeid kohtule ei esitanud.
2. Vastuhageja on tasaarvestanud enda kahjunõude kostja tasunõudega.

§ 197

lõike 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused, s.t vastuhagi hagejal puudub sissenõutavaks muutunud nõue Novolt OÜ vastu. Kohus on tuvastanud, et Novolt OÜ-l on sissenõutavaks muutunud tasunõue Kaameravalve OÜ vastu. Tõendamist ei leidnud vastuhagi kostja I poolt töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole vastuhagejal tekkinud nõuet tema vastu. 33.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava 8 2-20-116641 kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

1. Hageja esitas kostjale arve nr 19018/2, mille tasumise tähtajaks oli 13.02.
2. Kostja kinnitas arve kättesaamist ja maksis selle osaliselt. Kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lõike 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Asjaolu, et pooltevaheline leping oli suuline, ei välista kostja kohustust tasuda viivist. Mõlemal vaidlusalusel arvel on viivisemäärana kajastatud 0,15% päevas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada sel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

1. Arvel märgitu kohaselt on viivisemäär 0,15% tasumata summalt päevas, kostja on viivitanud arve tasumisega 09.06.2020 seisuga 480 päeva. Hageja on esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
2. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis arve nr 19018/2 tasumata põhinõudelt alates 10.06.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,15% päevas.
3. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi menetlemisest tingitud kulud jäävad vastuhageja kanda.
4. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3286.74 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 4250 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 18h 30 min, mis kulus hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha ning vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kaameravalve OÜ hinnangul on hageja menetluskulude taotlus põhjendamatu, kuna OÜ Regnauts ei ole hagejale teenust osutanud. Samuti on üle paisutatud ajakulu. 9 2-20-116641
6. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kaameravalve OÜ esindaja on esitanud kohtule niivõrd ebakvaliteetseid ja raskesti arusaadavaid menetlusdokumente, mis paratamatult on toonud nende tekstide lugejatele kaasa suure ajakulu. Dokumendid sisaldavad põhjendamatuid kordusi ja seosetuid viiteid Riigikohtu praktikale.
7. Riigikohus on määruses nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lõike 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
8. XX palub Kaameravalve OÜ-lt välja mõista õigusabikulud summas 600 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et vastuhagi kostja II kasutas esindaja teenust 5 h ulatuses, mis kulus vastuhagile vastuse esitamiseks, istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega.
9. Hageja ja vastuhagi kostja II on esitanud taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel. Seega tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni Kaameravalve OÜ-l tasuda Novolt OÜ-le ja XXile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

1. Põhihagis kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
2. Apellant jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Apellandi ja XXi vahel sõlmiti suuline töövõtuleping, mille alusel pidi töövõtja paigaldama kostja alltöövõtjana Ttttttt t objektil automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja valve/läbipääsusüsteemi. Töövõtja teostas töid
3. a juuni algusest kuni sama aasta novembri lõpuni, kuigi tööd pidid olema lõpetatud 30.09.
4. Töövõtja paigaldatud süsteemid pidid olema mõõdistatud, protokollitud ning teostusdokumentatsioon ja garantiitagatised esitatud 10.10.
5. Probleemid tähtaegadest kinnipidamisel ja tööde kvaliteedis algasid kohe. Puudustele juhtisid e-kirjades tähelepanu nii kostja, ehituse peatöövõtja, turvasüsteemide paigaldamise eest vastutav peatöövõtja kui tellija. Töövõtja keeldus puuduste likvideerimisest ega soostunud teostama garantiitöid.
6. Kostja pidi puuduste kõrvaldamiseks ja selleks, et töid oleks eesmärgipäraselt võimalik kasutada need sisuliselt uuesti teostama. Kostja 03.02.2019 e-kirjast nähtuvalt ei olnud puuduste nimekiri täielik, kuna selleks hetkeks ei olnud kõik puudused veel teada. Hilisemalt avastati täiendavaid puudusi, millest teavitati töövõtjat, kes aga ei reageerinud. Töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks pidi kostja tegema kulutusi kokku 2280 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lasi puudused kõrvaldada Mmmmmmm OÜ-l. Lisandus 02.10.2018 peatöövõtja nõue kulude hüvitamiseks seina lõhkumise ja taastamine eest 180 eurot ja Eeeeeeee OÜ-le tasutud 750 eurot, mistõttu moodustab töövõtja poolt kostjale tekitanud kahju kokku 3210 eurot. 10 2-20-116641
7. Pooled ei sõlminud teostatud tööde või tööde etappide üleandmiseks ja vastuvõtmiseks akti. Töövõtja ei andnud talle töid nõuetekohaselt üle ja kostja ei ole neid vastu võtnud, mistõttu ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Mis puutub jooksvalt tööde eest esitatud tasunõuet, siis kuna töövõtja täitis kohustused oluliste puudustega, on kostjal õigus tasu maksmisest keelduda. Seega ei ole töövõtja nõue muutunud sissenõutavaks ja sellelt ei saa arvestada viivist.
8. Maakohus leidis, et kostja on kohtumenetluses asunud eitama lepingulisi suhteid hagejaga ja käitub selliselt vastuolus hea usu põhimõttega, kuna menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kohtueelselt on kostja oma lepingupartneriks pidanud hagejat. Kohtu väide ei põhine tegelikel asjaoludel ja jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid kohus silmas peab. Ei ole keelatud töövõtja juhiste kohaselt arve alusel tööde eest tasumine kolmandale isikule, kuid kostja ja hageja vahel ei olnud ega saanudki olla lepingulisi suhteid, kuna hageja asutati alles 31.12.2018, st pärast töövõtulepingu sõlmimist ja töövõtja poolt tööde teostamist. Töövõtja esitles ennast nii Yyyyyyyyy OÜ kui MRB Elekter OÜ esindajana ning kostja sõlmis enda arvates töövõtulepingu XXiga. Eelnevast tulenevalt ei ole Novolt OÜ käesolevas menetluses kohane hageja, kuid maakohtus jättis kostja vastavad väited tähelepanuta.
9. Maakohus leidis, et vastuhagi ei ole võimalik rahuldada, kuna töövõtuleping sõlmiti hagejaga. Kostja märgib, et vastuhagi oli esitatud töövõtja vastu ja alternatiivselt hageja vastu. Maakohtu poolt oli vastuhagi menetlemine tähelepanuväärne ka seetõttu, et see võeti menetlusse 16.04.2021 ning hagejalt ja töövõtjalt nõuti vastust 14 päeva jooksul. Kuna kumbki vastust ei esitanud, edastas kostja 26.05.2021 taotluse vastuhagi osas tagaseljaotsuse tegemiseks, millele kohus ei reageerinud. Vastuse vastuhagile edastas töövõtja alles 30.08.2021, s.o 1 päev enne asja sisuliseks arutamiseks mõeldud kohtuistungit ja kohus võttis vastuse ja tõendid asja materjalide hulka, mis on vastuolus TsMS-i sätetega.
10. Maakohus leidis, et kostja esindaja on jätnud täpsustamata, milles täpselt töödes esinevad puudused seisnesid ning eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kohtu väide on arusaamatu, kuna nii töövõtja kui kostja tegutsesid oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning puudused olid kirjeldatud piisava täpsusega ja töövõtja tunnistas puuduste esinemist, kui korrigeeris esialgset arvet.
11. Poolte vahel puudusid kokkulepped 0,15% viivisemäära kohaldamiseks maksetega hilinemisel. Ka ei ole kostja vastavat määra heaks kiitnud ning poolte vahel ei olnud välja kujunenud tava või praktikat 0,15% viivisemäära kohaldamiseks. Arvel ühepoolselt viivisemäära märkimine ei tekita kostjale kohustusi. Hageja ei ole ka tõendanud, et tegemist oleks poolte kutsealas tavapärase viivisemääraga. Maakohtu seisukoht, et kostja on arve osalise tasumisega aktsepteerinud sel näidatud viivisemäära, ei tugine Riigikohtu praktikal. Seega saaks hageja esitada viivise nõude vaid

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Lisaks on maakohus eiranud praktikat, mille kohaselt ei mõisteta viivist välja põhinõuet ületavas ulatuses.

1. Kostja esitas vastuväite hageja ja töövõtja menetluskulude nimekirjale, kuid maakohus jättis need tähelepanuta. Kostja palub mõista menetluskulud välja põhjendatud ulatuses juhul, kui apellatsioonkaebust muus osas ei rahuldata. 11 2-20-116641 Vastustajate seisukohad
2. Hageja ja vastuhagis kostja II vaidlevad kaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja viivisenõude suuremas ulatuses kui

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras, samuti jaotas ja määras rahaliselt kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvad maakohtumenetluse kulud. Tühistatud osas kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab viivisenõude osaliselt ja jaotab ning määrab uuesti kindlaks maakohtumenetlusega seotud kulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Muus osas nõustub kolleegium maakohtu resolutsiooniga, kuid muudab osaliselt põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Samuti jaotab ja määrab kolleegium kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.

1. Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles vaidlustatakse maakohtu poolt viivisnõude rahuldamist määraga 0,15% iga viivitatud päeva eest. Maakohus ei tuvastanud poolte vahel kokkulepet viivisemääras, kuid leidis viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-144-09, et võlgnik oli varasema käitumisega näidanud hageja poolt arvel näidatud viivisemääraga nõustumist. Kolleegium maakohtuga ei nõustu ja on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole selles osas TsMS § 442 lõike 8 kohaselt põhjendatud. Riigikohus selgitas viidatud lahendis, et arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine saaja poolt ei tähenda üldjuhul arvel näidatud viivisemäära osas kokkuleppe sõlmimist; arve vastuvõtmist või allkirjastamist saab lugeda sellel märgitud viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimiseks juhul, kui arvel on selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes (v.a kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada) või kui vastuvõtja on varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõne varasemal arvel näidatud viivise (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-144-09, punktid 10-11). Maakohus asus otsuse põhjenduste punktis 46 seisukohale, et kostja on praeguses asjas aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi. Milliste tõendite alusel maakohus sellise järelduse tegi, otsusest ei selgu. TsMS § 442 lõike 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida mh kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.
2. Praeguses asjas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks arvetel nr 19018 ja/või 19018/2 märgitud määras viivist tasunud või oleks muul viisil kaudse tahteavaldusega aktseptinud hageja poolt tehtud pakkumust viivisemäära osas. Ainult arvetele märgitud viivisemäära numbrist ei saa järeldada, et esitaja oleks teinud saajale ettepaneku seaduses sätestatud viivisemäära ületavas määras kokku leppimiseks. TsÜS § 75 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui selle saaja tahet teadis või pidi teadma. Praeguses asjas ei ole hageja esitanud mistahes asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostja pidi raamatupidamisprogrammi kaudu saadud arvetel märgitud viivisemäärast saama aru kui hageja ettepanekust viivisemääras kokku leppida. Isegi kui saaks sellisele seisukohale asuda, ei ole tõendatud, et kostja oleks

§ 20lõike 1 kohast nõustumust avaldanud.

12 2-20-116641 57. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist

§ 113

lõike 1 esimese lause alusel sama sätte teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Puudub vaidlus, et arvelt nähtuvalt oli maksetähtajaks 13.02.2019 ja et kostja tasus 2206.80 eurost 1000 eurot 14.02.

1. Seega on hagejal õigus nõuda perioodi 14.02.2019 kuni 14.02.2020 eest võlgnevuselt 2206.80 eurolt viivist 176.97 eurot ja alates 15.02.2020 kuni ringkonnakohtu otsuse kuupäevani 10.06.2022 võlgnevuselt 1206.80 eurolt viivist 223.80 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), kokku 400.77 eurot. Samuti tuleb muuta maakohtu otsustust sissenõutavaks muutumata viivise nõude osas (põhjenduste punkt 48), mõistes selle välja seadusjärgses määras. Kuna ringkonnakohtu arvestuse alusel on sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus oluliselt väiksem põhivõlgnevusest, ei oma kostja väide viivise väljamõistmisest üle põhivõla enam tähtsust ja kolleegium jätab selle tähelepanuta.
2. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebus annab aluse muuta maakohtu põhjendusi osas, milles kohus tuvastas suulise töövõtulepingu sõlmimise juunis 2018 hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija vahel. Otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel tegi maakohus otsustuse, et juunis 2018 sai töövõtulepingu pooleks olla juriidiline isik, milline kanti registrisse alles 31.12.2018 (dtl 66). Selle asjaolu üle poolte vahel vaidlust ei ole. Samas puudub poolte vahel ka vaidlus, et töö, mille eest hageja esitas 31.01.2019 arve ja 04.02.2019 vähendatud arve, tegi XX, kes on hageja juhatuse liige. Seega selleks, et tuvastada hageja nõudeõigus pooltevahelise töövõtulepingu alusel tasu saamiseks, pidi maakohus tuvastama nõudeõiguse ülemineku algselt lepingupoolelt hagejale.
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas kohtu ette toodud eluliste asjaolude ja esitatud tõendite kogumi alusel saab

§ 29

lõigete 1 ja 2 alusel, arvestades sama sätte lõike 5 punkte 1-4, lepingu sõlminud poolena (töövõtjana)

1. a tuvastada XXi füüsilise isikuna. Puudub vaidlus, et XXil oli vastava töö tegemiseks vajalik kvalifikatsioon olemas (kutsetunnistus dtl 80). Isik suhtles tellijaga tööde tegemise ajal erinevate äriühingute nimel (nt Richfiled OÜ dtl 209, 210; MRB Elekter OÜ dtl 218, 220), kuid ei selgitanud kohtumenetluses, kuidas need äriühingud pooltevahelisse lepingusse suhestusid. Asjakohane ei ole hageja viide TOS §-le 41, kuna nimetatud säte kehtib alles alates 01.03.
2. Kostja ei toonud kohtumenetluses esile, et keegi teine oleks nõudnud temalt tasu M Sumbajevi töö eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja XX olid teinud koostööd pikaajaliselt erinevatel ehitusobjektidel enne praeguse vaidluse tekkimist. Eeltoodu alusel on mõistlik ja eluliselt usutav, et
3. a sõlmis XX suulise töövõtulepingu kostjaga füüsilise isikuna. Samas ei oma see praeguse asja lahendamisel olulist tähtsust, kuna XX on hageja juhatuse liikmena 17.01.2019 e-kirjaga (dtl 217), 31.01.2019 ja 04.02.2019 hageja nimel arveid ning 09.06.2020 hagiavaldust esitades kinnitanud, et nõudeõigus on hagejale üle antud. Kuna kostja hageja nõudeõigusele kohtueelselt vastu ei vaielnud, on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendatud, et hageja võttis lepingust tulenevad õigused ja kohustused

§ 179mõttes üle kostja vaikival heakskiidul.

Alternatiivselt saab olla tegemist

§ 178kohase kohustusega ühinemisega, mille puhul võlausaldaja nõusolekut vaja ei ole.

Mõlemal juhul on hagejal lepingust tuleneva tasu nõudeõigus. 60. Eelpool käsitlemata osades nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Vastuseks eelpool vastamata apellandi väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kostja ei toonud kaebuses esile, milliste konkreetsete tõenditega ta tõendas maakohtus väidetud täiendavate puuduste (lisaks nendele, mida töövõtja tellija ettepanekul (03.02.2019 e-kiri dtl 35) tasu vähendades veebruari 2019 alguses aktsepteeris) esinemist töövõtja töös. Samuti seda, et ta oleks muudest puudustest töövõtjat

§ 644lõike 13 2-20-116641 1 esimese lause ja lõike 2 kohaselt teavitanud.

Selliseid tõendeid kostja maakohtus ei esitanud ja vastavad väited jäid paljasõnaliseks. 61. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga osas, milles kohus põhjendas töö vastuvõetuks lugemist

§ 637lõike 4 mõttes.

Praeguses asjas kinnitasid mõlemad pooled, et nende praktikas olid tööde üleandmise/vastuvõtmised toimunud nii akti vormistamisega kui selleta. Vaidlusaluste tööde vastuvõtmiseks akti ei koostatud, kuid hageja on väitnud, et oktoobris/novembris andis töövõtja üle valvesüsteemi tsoonide, alade, kaartide ja koodide nimekirjad, ka ligipääsukaardid, novembris allkirjastati töökatsetusakt ja ATS deklaratsioon ning 17.01.2019 anti lõplikult üle parandatud ja uuendatud nimekiri. Hageja on väidete tõendamiseks esitanud e-kirjavahetuse (dtl 217-221). Kostja neid väiteid ega tõendeid ümber ei lükanud, kuigi 31.08.2021 istungil andis maakohus selleks võimaluse kuni 21.09.

1. Eeltoodust tulenevalt saab piisava elulise veenvusega lugeda töö poolte kokkuleppel üle antuks ja vastuvõetuks hiljemalt 17.01.2019 ning tasu muutus sissenõutavaks. Nimetatut kinnitab kostja käitumine, kes arvet saades ega ka aasta pärast meeldetuletust saades ei vaielnud tasumisele vastu sel alusel, et töö ei ole üleantud. Puudustele tähelepanu juhtimine ja nende kõrvaldamine peale üleandmist on töövõtusuhtes tavapärane.
2. Menetluslikult peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida kostja tähelepanu asjaolule, et isegi kui tema väited kulutustest puuduste kõrvaldamisel oleksid leidnud tõendamist, ei oleks 16.03.2021 vastuhagi saanud kuuluda täies ulatuses rahuldamisele, kuna vähemalt osaliselt oli samade kulutuste alusel ta esitanud juba 03.03.2021 menetlusliku tasaarvestusavalduse.

§ 197

lõike 2 kohaselt lõpevad tasaarvestamise tulemusena poolte nõuded kattuvas osas ajast, mil neid võis tasaarvestada.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Seega vähemalt osaliselt oleksid vastuhagiavalduse esitamise ajaks olnud vastunõuded juba lõppenud. Sellises menetluslikus olukorras vastuhagiavalduse esitamine, millega kaasneb riigilõivu tasumise kohustus, ei peaks olema mõistlik ega vajalik.

1. Eelpool käsitlemata poolte väited asja õigel lahendamisel tähtsust ei oma ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna eelpool jõudis ringkonnakohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb uuesti jaotada ka maakohtumenetlusega seotud kulud. Hageja nõudis hagiavalduse esitamise seisuga põhivõlga 1206.80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 1208.22 + 207 = 1415.22 eurot, kokku 2622.02 eurot, millest rahuldamisele kuulub 1206.80 + 176.97 (viivis põhivõlalt 2206.80 eurot perioodil 14.02.2019 kuni 14.02.2020) + 30.60 (viivis põhivõlalt 1206.80 eurot perioodil 15.02.2020 kuni hagi esitamiseni 09.06.2020) = 1414.37 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele 54% ulatuses ja kolleegium on seisukohal, et hagiavaldusega seonduvad menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus tuleb jätta TsMS § 163 lõike 1 viimase alternatiivi alusel jätta kummagi menetlusosalise enda kanda.
3. Kuna vastuhagi jääb rahuldamata, siis selle menetlemisega seotud kulud mõlemas kohtuastmes jäävad vastuhageja (kostja) kanda. Selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. Küll aga on kaebuses esitatud etteheiteid maakohtule seonduvalt kulude kindlaksmääramisel kostja 28.09.2021 vastuväidete tähelepanuta jätmisega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt nimetatud vastuväited esitati, kuid maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks neile vastanud. Seega kontrollib kolleegium mh järgnevalt kostja vastuväidete põhjendatust. Kuna eelnevalt leidis kolleegium, et hagiavaldusega seonduvad kulud jäävad 14 2-20-116641 kummagi poole enda kanda, siis otsustab ringkonnakohus, millised kulud millises ulatuses olid maakohtus seotud hagiavalduse menetlemisega.
4. Kostja esitas vastuhagiavalduse 16.03.2021 ja maakohus võttis selle menetlusse 16.04.
5. Hageja (vastukostja) juhatuse liige esitas 21.05.2021 menetlusdokumendi vastuseks hageja 03.03.2021 tasaarvestusavaldusele, andes samas teada, et vaidleb täielikult vastu vastuhagile. Mõlema vastukostja lepinguline esindaja esitas 30.08.2021 vastused vastuhagile ja 24.09.2021 menetluskulude nimekirjad. Samuti osales lepinguline esindaja 31.08.2021 kohtuistungil. Arvestades 21.05.2021 hageja menetlusdokumendi sisu, tuleb vastuhagi menetlemisega seotud vastukostjate kulusid arvestada peale nimetatud kuupäeva tehtud lepingulise esindaja toimingute pinnalt, kusjuures hageja/vastukostja I istungi kulust on õiglane arvestada ½ hagiavalduse menetlemisega seotud kuluna.
6. Vastavalt vastukostja I (põhihagis hageja) menetluskulude nimekirjale kujunesid tema kulud perioodil juulist kuni 24.09.2021 maakohtumenetluses järgmistest lepingulise esindaja toimingutest (kokku 18 h 30 min): volikirja ja taotluse maakohtule (e-toimik) koostamine 30 min; nõupidamine kliendiga seoses edasise tegevusega ja vastu koostamisega 1 h 30 min; vastus vastuhagile ja taotlused 10 h 30 min; istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine 2 h. Vastavalt vastukostja II menetluskulude nimekirjale kujunesid tema kulud sama lepingulise esindaja toimingutest vastuse koostamisel vastuhagile (taotlused jm) 5 h. Esindaja osutas mõlemale kliendile teenust tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Juriidilisest isikust vastukostja kinnitab, et on käibemaksukohuslane, füüsilisest isikust vastukostja ei ole.
7. Vastuhageja oli 28.09.2021 esitanud vastaspoole menetluskuludele järgmised vastuväited: põhjendatud kuluks ei ole volikirja koostamine, materjalidega tutvumine; vastuste koostamisele ei olnud põhjendatud kulutada enam kui 8 h; istungi aeg tuleb jagada 2 esindatava peale; kulu ei mõisteta välja suuremas summas kui rahuldatud nõue. Maakohus leidis, et kõik kulud on põhjendatud, kuna vastuhageja esindaja menetlusdokumendid olid ebakvaliteetsed ja raskesti arusaadavad ning tõid lugejatele kaasa suure ajakulu.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osaliselt. Kolleegium möönab, et kostja/vastuhageja menetlusdokumendid oleksid saanud olla selgemad ja konkreetsemad, mis oleks teinud nendega tutvumise ja nendele vastamise vähem ajamahukaks. Kolleegium ei nõustu vastuhagejaga, et kui menetlusosaline sõlmib kohtumenetluse ajal käsunduslepingu lepingulise esindajaga ei ole TsMS § 175 lõike 1 kohaseks põhjendatud ja vajalikuks kuluks vaidluse seniste materjalidega tutvumine ja kliendiga nõupidamine. TsMS § 217 lõikest 1 tulenevalt võib menetlusosaline osaleda tsiviilkohtumenetluses ise või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Praeguses asjas ei olnud hagejal enne vastuhagi kohtu poolt menetlusse võtmist lepingulist esindajat. Vastuhagi esitades pidi kostja mõistma, et sellega tekivad vastaspoolele täiendavad kulud ja ta pidi arvestama, et vastuspool võib edaspidi osaleda menetluses esindaja kaudu. Küll aga nõustub kolleegium apellandiga, et nimekirjadest nähtuvad kulud maakohtus olid ajalises mahus ülepaisutatud. Kuigi vastuhageja menetlusdokumentidega tutvumine ja pooltevaheliste suhete elulistest asjaoludest ülevaate saamine võis võtta veidi kauem aega, siis vaidluse õiguslik sisu ei ole keeruline. Tegemist on töövõtulepingust tuleneva vaidlusega, mis taandub sellele, kas tellija suutis tõendada väiteid töövõtja lepingurikkumisest. Kui nimetatud õiguslik eeldus tõendatud ei ole, ei saa vastuhagi rahuldamisele kuuluda. Arvestades, et vastuhageja enamik väidetud elulisi asjaolusid ei olnud tõenditega kaetud, ei olnud mõistlik esindajal kulutada vastuse koostamisele ja esitamisele (sh asjaolude ja tõenditega tutvumine, mõistlikus ulatuses kliendiga nõu pidamine, tõendite komplekteerimine) mõlemale esindatavale kokku enam kui 10 h. Füüsilisest isikust vastukostja puhul omas tähtsust tema õiguslik seotus 15 2-20-116641 töövõtulepinguga, muud asjaolud kattusid juriidilisest isikust vastukostjaga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et esindaja töötunnid tuleb jaotada selliselt, et 7 h oli mõistlik ja vajalik kulutada vastukostjale I ja 3 h vastukostjale II. Maakohtu 31.08.2021 istung kestis vastavalt protokollile 50 min, millest ½ kulus hinnanguliselt vastuhagi menetlemiseks. Lepingulise esindaja tasu suurus vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud mitteadvokaadist juristi tasule. Füüsilisest isikust vastukostja kuludele tuleb arvestada lisaks käibemaks.
9. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagejal hüvitada vastukostja I maakohtumenetlusega seotud kulu järgmise arvestuse alusel: (7 h + 25 min) x 100 = 700 eurot. Vastukostja II kuludest tuleb hüvitada 3 x 100 = 300 + käibemaks 60 = 360 eurot.
10. Kuna maakohus määras vastukostjate menetluskulud kindlaks ja mõistis vastuhagejalt välja, teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 177 lõige 1). Arvestades apellatsioonimenetluse sisu ja mahtu on kolleegium seisukohal, et sellest hinnangulist ½ on seotud vastuhagi menetlemisega.
11. Vastavalt menetluskulude nimekirjale ja istungil esitatud taotlusele koosnevad juriidilisest isikust vastustaja kulud tasust lepingulisele esindajale kokku 10 h 45 min eest tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta): ringkonnakohtu 14.12.2021 määrusega, apellatsioonkaebusega tutvumine, esmaste seisukohtade kujundamine, kliendile edastamine (koos kommentaaridega) 4 h 30 min (millest Novolt OÜ osa ½); maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega hõlmatud osade analüüs 5 h 30 min (millest Novolt OÜ osa ½); Novolt OÜ vastuse koostamine, kohtule esitamine 4 h 30 min; menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 15 min; kohtuistungil osalemine 1 h. Vastustaja kinnitab, et kulud on kantud praeguse tsiviilasja apellatsioonmenetluses. Vastustaja on käibemaksukohuslane.
12. Vastavalt menetluskulude nimekirjale ja istungil esitatud taotlusele koosnevad füüsilisest isikust vastustaja kulud tasust lepingulisele esindajale kokku 8 h 45 min eest tunnihinnaga 110 eurot (lisandub käibemaks): ringkonnakohtu 14.12.2021 määrusega, apellatsioonkaebusega tutvumine, esmaste seisukohtade kujundamine, kliendile edastamine (koos kommentaaridega) 4 h 30 min (millest XXi osa ½); maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebusega hõlmatud osade analüüs 5 h 30 min (millest XXi osa ½); XXi vastuse koostamine, kohtule esitamine 2 h 30 min; menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 15 min; kohtuistungil osalemine 1 h. Vastustaja kinnitab, et kulud on kantud praeguse tsiviilasja apellatsioonmenetluses. Vastustaja ei ole käibemaksukohuslane.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustajate menetluskulude taotlused on põhjendatud osaliselt. Kolleegium jääb seisukohale, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendatud üle 100 euro. Kohtupraktikas on seda ületavat suurust peetud mõistlikuks ja vajalikuks vaid eriti keeruliste vaidluste puhul, milleks aga praegune asi ei ole. Ka on esindaja kulutanud toimingutele, mis olid vajalikud kaebusele vastamiseks (kaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine, kaebusega tutvumine, maakohtu otsuse analüüs) ebamõistlikult palju aega. Kaebuse sisus kordab kostja/vastuhageja juba maakohtus esitatud seisukohti, millega vastustajate lepinguline esindaja oli tuttav. Uusi tõendeid või tõendite kogumisega seonduvaid taotlusi apellant ei esitanud. Ka on maakohtu otsuse põhjendav osa õiguslikult selgelt ja lühidalt kirjutatud. Seega ei olnud esindajal põhjendatud kulutada nendega tutvumisele enam kui 5 h, mis jaguneb vastustajate vahel võrdselt. Arvestades vastuste sisu ja mahtu, siis nende koostamise ajakulu (vastavalt 4 h 30 min ja 2 h 30 min) on kolleegiumi hinnangul mõistlik. Istungil osalemise aeg jaotub esindatavate vahel võrdselt, kummagi kulu 30 min. Vastavalt 16 2-20-116641 Riigikohtu praktikale on põhjendatud kuluks ka menetluskulude nimekirja koostamise kulu kummagi esindatava puhul 15 min.
14. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellandil vastavalt jaotusele hüvitada füüsilisest isikust vastustajale apellatsioonimenetluse kulu kokku 2 h 30 min + 2 h 30 min + 30 min + 15 min = 5 h 45 min eest 575 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 690 eurot. Juriidilisest isikust vastutajale tuleb vastavalt jaotisele hüvitada ½ apellatsioonimenetluse kuludest, seega 2 h 30 min + 4 h 30 min + 30 min + 15 min = 7 h 45 min x 100 = 745 eurot, millest ½ on 372.50 eurot.
15. TsMS § 177 lõike 4 alusel kuulub rahuldamisele vastustajate taotlus viivise väljamõistmiseks menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral. (allkirjastatud digitaalselt) 17