← Eesti

2-21-5738/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg 13. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-5738 Tsiviilasi AS Green

§ 29

lg 9 alusel; võlgniku raamatupidamisandmete kohaselt on puhkusehüvitist arvestatud 25 kalendripäeva eest 419,50 eurot, mitte 4740,97 eurot. Halduri vastuväide on 4321,47 eurot (haldur on märkinud trükiveana 74 senti). koondamishüvitis on ühe kuu keskmine töötasu 500,36 eurot (

§ 100lg 1), mitte 1231,63 eurot.

Halduri vastuväide on 731,27 eurot. 7 etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitis on 64 tööpäeva eest 1477,76 eurot (

§ 100lg 5), mitte 3694,89 eurot.

Halduri vastuväide on summas 2217,13 eurot. autokompensatsiooninõue võlgniku vastu ei ole põhjendatud. Halduri vastuväide on summas 1571 eurot. pankrotihaldur on esitanud Eesti Töötukassale avalduse võlausaldajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Haldur esitas tingimusliku vastuväite osas, mis rahuldatakse pärast 06.10.

  1. a Eesti Töötukassa poolt. Võlausaldaja nõue 1408,11 eurot on rahuldatud Eesti Töökassa 05.11.
  2. a otsusega nr 321000247 määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise arvel. Vastuväidet ei esitanud pankrotihaldur nõudele summas 1477,76 eurot. Võlausaldaja nõue on täiendavalt rahuldatud Eesti Töötukassa 07.01.
  3. a otsusega nr 322000001 määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise arvel. Kokku on Eesti Töökassa hüvitanud võlausaldaja nõude summas 2908,47 eurot. Võlgniku saneerimismenetlus algatati Pärnu Maakohtu 25.04.
  4. kohtumäärusega, saneerimiskava kinnitati Pärnu Maakohtu 21.08.
  5. a määrusega. SanS § 11 lg 1 ja § 22 lg 2 alusel ei saa võlausaldaja töötasu nõuet saneerimiskavas ümber kujundada, samuti ei saa töötasu nõude osas peatada võimalikke täite- ega kohtumenetlusi. Seega on võimalik töötasu nõuet igal hetkel sisse nõuda ja võlausaldaja viited TsÜS-le ei kohaldu. Ka ülejäänud nõuete vastuväidete osas nõustus maakohus halduriga ja leidis, et võlausaldaja nõuded on põhjendatud ulatuses, milles haldur algselt vastuväidet ei esitanud, kuid kuna Eesti Töötukassa on võlausaldaja nõuet täiendavalt rahuldanud, siis võlausaldajal puudub lõppkokkuvõttes tunnustatud nõue. Maakohus leidis, et Ergo Elmendi nõue 30 451,91 eurot (18 713,42 (aegunud nõue) + 4321,47 (puhkuse hüvitis) + 731,27 (koondamishüvitis) +2217,13 (etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitis) + 1571 (autokompensatsiooninõue) + 2908,47 (lõplik maksejõuetuse hüvitis) = 30 462,76 eurot ehk vastuväide on arvestades lõpliku maksejõuetuse hüvitise suurust suurem kui pankrotimenetluses võlausaldaja esitatud nõue) tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. 5.4 Pankrotihaldur on esitanud vastuväite Janek Akermanni nõudele 27 137,32 eurot. Pankrotihaldur leiab, et:
  6. aasta saamata jäänud töötasu nõue 17 701,67 eurot on aegunud

§ 29

lg 9 alusel; võlgniku raamatupidamisandmete kohaselt on kasutamata puhkuse jääk 32 kalendripäeva ja puhkusehüvitis on 540,48 eurot, mitte 4 491,32 eurot. Halduri vastuväide on summas 3 950,84 eurot. koondamishüvitis on ühe kuu keskmine töötasu 501,88 eurot (

§ 100lg 1), mitte 1364,62 eurot.

Halduri vastuväide on summas 862,74 eurot. etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitis on 64 tööpäeva eest 1482,24 eurot (

§ 100lg 5), mitte 4093,85 eurot.

Halduri vastuväide on summas 2611,61 eurot. pankrotihaldur on esitanud Eesti Töötukassale avalduse võlausaldajale tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Haldur esitab tingimusliku vastuväite osas, mis rahuldatakse pärast 06.10.

  1. a Eesti Töötukassa poolt. Võlausaldaja nõue 1510,46 eurot on rahuldatud Eesti Töökassa 25.11.
  2. a otsusega nr 321000256 määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise arvel. Vastuväidet ei esitanud pankrotihaldur nõudele summas 1014,14 eurot. Võlausaldaja nõue on täiendavalt rahuldatud 8 Eesti Töötukassa 14.01.
  3. a otsusega nr 322000005 määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise arvel. Kokku on Eesti Töökassa hüvitanud võlausaldaja nõude summas 3010,46 eurot. Võlgniku saneerimismenetlus algatati Pärnu Maakohtu 25.04.
  4. a kohtumäärusega, saneerimiskava kinnitati Pärnu Maakohtu 21.08.
  5. a määrusega. SanS § 11 lg 1 ja § 22 lg 2 alusel ei saa võlausaldaja töötasu nõuet saneerimiskavas ümber kujundada, samuti ei saa töötasu nõude osas peatada võimalikke täite- ega kohtumenetlusi. Seega on võimalik töötasu nõuet igal hetkel sisse nõuda ja võlausaldaja viited TsÜS-le ei kohaldu. Ka ülejäänud nõuete vastuväidete osas nõustus maakohus halduriga ja leidis, et võlausaldaja nõuded on põhjendatud ulatuses, milles haldur vastuväidet ei esitanud. Maakohus leidis, et Janek Akermanni nõue 28 137,32 eurot (17 701,67 (aegunud nõue) + 3950,84 (puhkusehüvitis) + 862,74 (koondamishüvitis) + 2611,61 (etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitis) + 3010,46 (maksejõuetuse hüvitis)) tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. Võlausaldaja tunnustatud nõue on 14,14 eurot. 5.
  6. Pankrotihaldur on esitanud vastuväite Alari Akermanni nõudele 17 021,67 eurot täies ulatuses. Pankrotihaldur leiab, et
  7. aasta saamata jäänud töötasu nõue on aegunud

§ 29lg 9 alusel.

Võlgniku saneerimismenetlus algatati Pärnu Maakohtu 25.04.

  1. a kohtumäärusega, saneerimiskava kinnitati Pärnu Maakohtu 21.08.
  2. a määrusega. SanS § 11 lg 1 ja § 22 lg 2 alusel ei saa võlausaldaja töötasu nõuet saneerimiskavas ümber kujundada, samuti ei saa töötasu nõude osas peatada võimalikke täite- ega kohtumenetlusi. Seega on võimalik töötasu nõuet igal hetkel sisse nõuda ja võlausaldaja viited TsÜS-le ei kohaldu. Maakohus märkis, et võlausaldaja nõue 1500 eurot on rahuldatud Eesti Töökassa 14.01.
  3. a otsusega nr 322000005 määratud ja makstud maksejõuetuse hüvitise arvel (hüvitamisele kuuluv viimase kolme töötatud kuu töötasu (september-november 2018)). Maakohus leidis, et Alari Akermanni nõue 17 021,67 eurot tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. 5.
  4. Pankrotihaldur on esitanud vastuväite Alari Akermanni nõudele 18 135,46 eurot täies ulatuses. Pankrotihaldur leiab, et võlausaldaja juhatuse liikme tasu nõue perioodi 01.09.2020 kuni 04.06.2021 ei ole tõendatud ja põhjendatud. Maakohus leidis, et Alari Akermann ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks juhatuse liikme tasu kujunemine nõudeavalduses märgitud summas. Pole teada, kui suur on põhinõue ja võimalikud kõrvalnõuded. Nõude alusena on esitatud võlgniku nõukogu 10.12.2018 protokoll, mille
  5. punktist nähtub, et nõukogu on otsustanud määrata juhatuse liikmele Alari Akermannile juhatuse liikme tasu 2500 eurot alates 01.01.
  6. Võlgnik esitas saneerimisavalduse kohtule 12.03.2019, saneerimismenetlus algatati 25.04.2019, kava kinnitati 21.08.
  7. Kuna võlgnik saneerimiskava ei täitnud ja ei suutnud täita ka jooksvaid maksukohustusi, siis saneerimiskava tühistati ja saneerimismenetlus lõpetati 22.09.2020 (samal kuul on tekkinud ka Alari Akermanni väidetav nõue) kohtumäärusega, mis jõustus 29.12.
  8. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas võlgniku suhtes pankrotiavalduse 06.02.20219, kuid pankrotimenetluse algatamise otsustamise lükkas kohus SanS § 11 lg 4 alusel edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. 22.09.
  9. a määruses saneerimiskava tühistamise kohta jättis kohus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitatud pankrotiavalduse läbi vaatamata, sest leidis, et pankrotiavalduse saab esitada võlausaldaja, kelle nõue ei ole saneerimiskavaga hõlmatud. Alari Akermann võlgniku seadusliku esindajana pärast saneerimiskava tühistamist võlgniku pankrotiavaldust ei esitanud, kuigi 22.09.
  10. a kohtumääruse kohaselt oli seisuga 30.06.2020 võlgniku omakapital -750 312,19 eurot. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu9 ja Tolliameti kaudu) kohtule 12.04.
  11. Maakohtule ei ole teada, milliseid võlgniku juhatuse liikme tasustavaid ülesandeid Alar Akermann täitis alates 01.09.2020 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni, kuid asjaoludest nähtub, et juhatuse liige ei tegelenud ÄS § 306 lg 31 sätestatud juhatuse liikme kohustusega esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldus. Maakohus leidis, et Alari Akermanni nõue 18 135,46 eurot tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. 5.
  12. Pankrotihaldur on esitanud vastuväite Jaan Akermanni nõudele 94 450 eurot täies ulatuses. Pankrotihaldur leiab, et erinevatest laenulepingutest tulenevad nõuded võlgniku vastu ei ole põhjendatud. Pankrotihaldur leiab, et võlausaldajaga sõlmitud laenulepingutest tulenevad võlgniku kohustused on seotud Osaühingule Rota üle läinud ettevõttega, mistõttu need läksid VÕS § 182 lg 2 alusel üle Osaühingule Rota ning võlgnik ei vastuta laenulepingutest tulenevate kohustuste eest. Maakohus leidis, et ettevõte on üle läinud, kuna võlausaldaja ja pankrotivõlgniku tegevusala on sarnane ning võlausaldaja ja pankrotivõlgniku juhtorganite liikmed ja omanikud kattuvad. Maakohus viitas sellele, et Riigikohus on rõhutanud, et ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik võimalikud ettevõtte üleminekut põhjendavad elemendid. Maakohus märkis, et võlgniku vara ja lepingute üleandmine ei puudutanud ainult võlgnikku ja Osaühingut Rota, vaid ka kolmandaid isikuid (hüpoteegipidaja, liisinguandja, töötajad, muud lepinguparterid), kellega lepingute sõlmimine ei olnud ainult võlgniku ja Osaühingu Rota juhtorganite liikmete ja omanike mõjusfääris. Maakohus leidis, et Jaan Akermanni nõue summas 94 450 eurot tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata. 5.
  13. Pankrotihaldur on esitanud vastuväite Osaühingu Rota nõudele 68 360,37 eurot täies ulatuses, sest pankrotihaldur leiab, et võlausaldaja nõuded (tasutud maksed/tagastamata laenud 52 177,68 eurot, tasumata arved 9306,48 eurot ja tasumata intress 6876,71 eurot) võlgniku vastu ei ole põhjendatud. Pankrotihaldur leiab, et võlausaldaja poolt Eesti Energia AS-le tasutud maksed on seotud võlausaldaja enda majandustegevusega pakendite tootmisel ning tema enda poolt tarbitud kauba ja teenuste eest tasumisel. Võlausaldajal puudub alus nõuda võlgnikult tehtud maksete hüvitamist. Alternatiivselt leiab pankrotihaldur, et väidetavad võlgniku kohustused on seotud võlausaldajale üleläinud ettevõttega, mistõttu need läksid VÕS § 182 lg 2 alusel üle võlausaldajale. Vastuväites toodud pankrotihalduri põhjendused kattuvad pankrotihalduri vastuväidetega Jaan Akermanni nõudele ja ka võlausaldaja seisukoht vastuväitele kattub Jaan Akermanni esitatud seisukohaga halduri vastuväitele. Maakohus leidis, et kohtumääruse punktides 9.7.
  14. kuni 9.7.
  15. toodud põhjendustel tuleb ka Osaühingu Rota nõue 68 360,37 eurot jätta täies ulatuses tunnustamata. 5.
  16. Pankrotihaldur on esitanud vastuväite Osaühingu Rota nõudele 47 627,80 eurot täies ulatuses, sest pankrotihaldur leiab, et laenulepingutest tulenevad nõuded võlgniku vastu ei ole põhjendatud. Pankrotihaldur leiab, et võlausaldajaga sõlmitud laenulepingutest tulenevad võlgniku kohustused on seotud Osaühingule Rota üle läinud ettevõttega, mistõttu need läksid VÕS § 182 lg 2 alusel üle Osaühingule Rota ning võlgnik ei vastuta laenulepingutest tulenevate kohustuste eest. Vastuväites toodud pankrotihalduri põhjendused kattuvad pankrotihalduri vastuväidetega Jaan Akermanni nõudele ja ka võlausaldaja seisukoht vastuväitele kattub Jaan Akermanni esitatud seisukohaga halduri vastuväitele. Maakohus leidis, et kohtumääruse punktides 9.7.
  17. kuni 9.7.
  18. toodud põhjendustel tuleb ka Osaühingu Rota nõue 47 627,80 eurot jätta täies ulatuses tunnustamata.
  19. Maakohus märkis, et võlausaldajate nimekirjas on nõuded summas 964 292,80 eurot tunnustatud
  20. rahuldamisjärgu nõuded ehk pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses (PankrS § 153 lg 1 p 1) ja summas 2 895 474,69 eurot tunnustatud
  21. rahuldamisjärgu nõuded ehk muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2). Võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 10 märgitud andmeid. Haldur on võimaldanud võlausaldajatele nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning on kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Ühtegi nõuet ei loetud PankrS § 1003 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks. Swedbank AS pandiõigused loeti PankrS § 1003 lg 4 p 2 alusel kaitsmiseta tunnustatuks. Solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevaid nõudeid ei esinenud. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et oleks rikutud võlausaldajate õigusi. Lähtudes nõuete esitamise tähtaja ennistamise taotluste ja vastuväidete lahendamisel tuvastatust määras maakohus võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitas võlausaldajate nimekirja.
  22. Maakohus leidis, et arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolusid, et kohus rahuldas täielikult pankrotihalduri vastuväited võlausaldajate nõuetele, on õiglane jätta vastuväite saanud võlausaldajate menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel vastuväite saanud võlausaldajate endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  23. Alari Akermann (määruskaebus I) palub 10.02.2022 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis kaebuse esitaja nõude 17 021,67 eurot AS-i GreenCoal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (määruse resolutsiooni p. 6.35) ja tunnustada kaebuse esitaja nõuet 15 521,67 eurot II järgu nõudena, samuti osas, milles kohus jättis kaebuse esitaja nõude 18 135,46 eurot AS-i GreenCoal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (määruse resolutsiooni p. 6.36) ja tunnustada kaebuse esitaja nõuet 18 135,46 eurot II järgu nõudena. Alternatiivselt palub Alari Akermann saata asi vaidlustatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub Alari Akermann jätta AS-i GreenCoal (pankrotis) kanda. Määruskaebus I leitakse, et maakohus jättis nõude 17 021,67 eurot (saamata jäänud töötasu, edaspidi ka „nõue I“) osaliselt ja nõude 18 135,46 eurot (juhatuse liikme tasu, edaspidi ka „nõue II“) täies ulatuses alusetult tunnustamata. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31 sätestatust tuleneb, et AS-i GreenCoal (pankrotis) poolt saneerimisavalduse esitamisega peatus aegumine kõikide AS-i GreenCoal (pankrotis) vastu olevate nõuete osas. Seega oli perioodil 12.03.2019 – 29.12.2020.a. (üle 21 kuu) võlausaldaja nõude aegumine peatunud. Kuna Eesti Töötukassa on nõudest I osaliselt hüvitanud 1500,00 eurot ja nõue I on selles summas lõppenud, siis taotleb Alari Akermann nõude I tunnustamist summas 15 521,67 eurot. Pankrotihaldur ei ole menetluses esitanud nõudele II ühtegi sisulist ja põhistatud vastuväidet. Maakohus on menetluses nõude II tunnustamata jätmist põhjendanud väitega, et Alari Akermann jättis täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse ja ainuüksi sel põhjusel tuleb nõue II jätta tunnustamata. Seejuures ei ole pankrotihaldur sellist vastuväidet esitanud. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise tagajärjena ei näe ükski õigusakt ega ka Alari Akremanni ja pankrotivõlgniku (juhtorgani kaudu) vahelise tehingu tingimused tagajärjena ette juhatuse liikme tasu mittemaksmist (sh osalist). Määruskaebuse I esitaja on ka seisukohal, et nõude II tunnustamata jätmisel on kohus rikkunud PankrS § 1003 lg 1 sätestatut, millise esimese lause kohaselt kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt. 11
  24. Pankrotihaldur Anne Tammer leiab, et Alar Akermanni määruskaebus on põhjendamatu. Pankrotihaldur nõustub kõigi maakohtu seisukohtade ja põhjendustega. Pankrotihaldur leiab, et võlausaldaja töötasu nõuet ei saa saneerimiskavaga ümber kujundada, samuti ei saa töötasu nõude osas peatada võimalikke täite- ega kohtumenetlusi.

§ 29

lg 9 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Töötasu nõuet on igal hetkel võimalik sisse nõuda ja määruskaebuses esitatud viited TsÜS-le ei kohaldu. Pankrotihaldur märkis, et põhjendatud on jätta võlausaldaja juhatuse liikme tasu nõue täies ulatuses tunnustamata, sest see ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikmete ülesannete ja võlgniku majandusliku olukorraga.

  1. Ergo Elmend (määruskaebus II) palub 20.02.2022 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis kaebuse esitaja nõude summas 30451,91 eurot AS-i GreenCoal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (määruse resolutsiooni p. 6.11) ja tunnustada kaebuse esitaja nõuet summas 25972,44 eurot II järgu nõudena. Alternatiivselt palub Ergo Elmend saata asi vaidlustatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub Ergo Elmend jätta AS-i GreenCoal (pankrotis) kanda. Võlausaldaja leiab, et maakohus asus ekslikult seisukohale, et kaebuse esitaja nõue summas 30 451,91 eurot (saamata jäänud töötasu) on aegunud ja tuleb seetõttu jätta tunnustamata.
  2. Pankrotihaldur Anne Tammer leiab, et maakohus jättis õigesti võlausaldaja Ergo Elmendi nõude täies ulatuses tunnustamata ja Ergo Elmendi määruskaebus on põhjendamatu.
  3. Janek Akermann (määruskaebus V) palub 22.02.2022 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis Janek Akermanni nõude summas 28 137,32 eurot AS-i GreenCoal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (määruse resolutsiooni p. 6.16) ja tunnustada kaebuse esitaja nõuet summas 25 126,86 eurot. Alternatiivselt palub Janek Akermann saata asi vaidlustatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub Janek Akermann jätta AS-i GreenCoal (pankrotis) kanda. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31 sätestatust tuleneb ühemõtteliselt, et AS-i GreenCoal (pankrotis) poolt saneerimisavalduse esitamisega peatus aegumine kõikide AS-i GreenCoal (pankrotis) vastu olevate nõuete osas. Seega oli perioodil 12.03.2019 – 29.12.2020.a. (üle 21 kuu) võlausaldaja nõude aegumine peatunud ning eelnimetatud perioodi ei arvata aegumistähtaja hulka, millest johtuvalt ei esine ka aluseid Janek Akermanni nõude tunnustamata jätmiseks.
  4. Pankrotihaldur Anne Tammer leiab, et Janek Akermanni määruskaebus on põhjendamatu.

§ 29

lg 9 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Töötasu nõuet on igal hetkel võimalik sisse nõuda ja määruskaebuses esitatud viited TsÜS-le ei kohaldu.

  1. Osaühing Rota (määruskaebus IV) palub 22.02.2022 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis osaühing Rota nõude summas 68 360,37 eurot AS-i GreenCoal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (määruse resolutsiooni p. 6.34) ja tunnustada osaühingu Rota nõuet summas 68 360,37 eurot, samuti osas, milles kohus jättis kaebuse esitaja nõude summas 47 627,80 eurot AS-i GreenCoal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (määruse resolutsiooni p. 6.37) ja tunnustada kaebuse esitaja nõuet summas 47 627,80 eurot II järgu nõudena. Alternatiivselt palub osaühing Rota saata asi vaidlustatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub osaühing Rota jätta AS-i GreenCoal (pankrotis) kanda. Maakohus on nõuete tunnustamata jätmisel viidanud kohtumääruse punktidele, mida määruses ei ole, mistõttu ei ole maakohus nõuete tunnustamata jätmist põhjendanud. 12 Osaühing Rota tugineb määruskaebuse esitamisel ka võlausaldaja poolt 08.11.2021 pankrotihaldurile esitatud seisukohtades toodule, ilma neid eraldi üle kordamata ning palub Ringkonnakohtul neid määruskaebuse lahendamisel arvestada. Võlausaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus nõuete tunnustamata jätmisel PankrS § 1003 lg-s 1 sätestatut, millise esimese lause kohaselt kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt. Võlausaldaja ei nõustu maakohtu põhjendustega selles, et pankrotivõlgniku ettevõte läks määruskaebuse esitajale IV üle. Ainuüksi pankrotivõlgniku ja võlausaldaja tegevuse osaline sarnasus ja juhtorganite kattuvus ei saa olla aluseks järeldusele, et ettevõte on üle läinud. Üheks oluliseks kriteeriumiks oleks ettevõtte vara üleminek, kuid antud juhul ei ole võlausaldajale pankrotivõlgniku vara üle läinud ning vastupidist ei ole menetluses ka pankrotihaldur tõendanud. Osaühing Rota leiab, et on määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Kaebuse esitaja andis 07.02.2022 e-posti aadressilt janek@rota.ee kohtule kinnituse kohtumääruse kättesaamise kohta ning seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 22.02.
  2. Asjakohatud on pankrotihalduri väited selle kohta, et kaebuse esitaja teine juhatuse liige Alari Akermann sai kohtumääruse kätte 26.01.
  3. Kuigi äriregistri andmetel on osaühingu Rota juhatus kaheliikmeline, siis antud menetluses esindab osaühingut juhatuse liige Janek Akermann. Seega omab õiguslikku tähendust asjaolu, millal sai kohtumääruse kätte osaühingu Rota menetluses osalev esindaja.
  4. Pankrotihaldur Anne Tammer leiab, et osaühingu Rota määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 663 lg 1 ja § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuivõrd see on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
  5. Jaan Akermann palub 23.02.2022 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis Jaan Akermanni nõude summas 94 450,00 eurot AS-i GreenCoal (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (määruse resolutsiooni p. 6.38) ja tunnustada Jaan Akermanni nõuet summas 94 450,00 eurot. Samuti palub kaebuse esitaja tühistada maakohtu määrus resolutsiooni p 5 osas ning rahuldada Jaan Akermanni taotlus tõendite kogumiseks. Alternatiivselt palub Jaan Akermann saata asi vaidlustatud osas Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub Jaan Akermann jätta AS-i GreenCoal (pankrotis) kanda. Jaan Akermanni esindaja Janek Akermann leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitajale toimetati Määrus kätte TsMS § 3111 lg 4 sätestatud viisil ning kohus edastas selle eposti-aadressile jaan@rota.ee. Jaan Akermann on surnud ning nimetatud e-postiaadress oli tema oma. TsMS § 3111 lg 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse TsMS § 3111 lg-s 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Janek Akermann andis enda e-posti aadressilt janek@rota.ee 08.02.2022 kohtule kinnituse kohtumääruse kättesaamise kohta ning seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 23.02.
  7. Pankrotihaldur Anne Tammer leiab, et Jaan Akermanni määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 663 lg 1 ja § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, kuivõrd see on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.
  8. Maakohus leidis, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ning edastas need Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis tunnustamata Alari Akermanni nõude 18 135,46 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 6.36). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tunnustab Alari Akermanni nõuet 18 135,46 eurot
  10. rahuldamisjärgu nõudena ja muudab vastavalt jaotiseid. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Alari Akermanni määruskaebus rahuldatakse osaliselt, Ergo Elmendi ja Janek Akermanni määruskaebused jäävad rahuldamata ning Jaan Akermanni ja osaühingu Rota määruskaebused jäävad läbi vaatamata. TsMS § 654 lg 22 järgi esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebuste I, II ja V saamata jäänud töötasu koondamishüvitise, puhkuse, lepingu lõpetamise tähtaja mittejärgimisest tulenevaid nõudeid (I), teiseks määruskaebuste III ja IV laenulepingutest tulenevaid nõudeid (II), määruskaebuse IV 68 360,37 euro nõuet (III), seejärel määruskaebuse I juhatuse liikme tasu nõuet (IV) ning lahendab lõpetuseks menetluslikud küsimused ja jaotab menetluskulud (V). I
  12. Asja materjalidest nähtub, et pankrotihaldur esitas vastuväited
  13. aasta saamata jäänud töötasu nõuetele A. Akermanni (määruskaebus I) 17 021,67 eurot, E. Elmendi (määruskaebus II) 18 713,42 eurot ja J. Akermanni (määruskaebus V) 17 701,67 eurot tunnustamisele. Pankrotihaldur märkis, et töölepingu seaduse (

) § 29 lg 9 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat töötasu sissenõutavaks muutumisest arvates ja nõuded on aegunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et määruskaebuste I (A. Akermann), II (E. Elmend) ja V (J. Akermann) töötasunõuded tuleb aegumise tõttu jätta tunnustamata. Ringkonnakohus ei korda selles osas kõiki maakohtu põhjendusi kooskõlas TsMS § 654 lg-ga

  2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuste esitajatega, et saneerimismenetlus peatas määruskaebuse esitajate töötasunõuete osas aegumise. Saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 1 kohaselt hakkab saneerimiskava kinnitamisega saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. SanS § 45 lg 5 kohaselt on kohtu kinnitatud saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Maakohus viitas õigesti, et SanS § 22 lg 2 kohaselt ei saa saneerimiskavas ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Seega ei kehti töölepingust tulenevate nõuete suhtes saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Seejuures peatub üksnes kohtule esitatud hagis toodud alusel ja selles märgitud suuruses konkreetse nõude aegumine. TsÜS § 160 lg 2 p 31 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Ringkonnakohus märgib, et saneerimisavalduse esitamine peatab nende nõuete aegumise, mis on saneerimiskavaga hõlmatud. Töösuhtest tulenevad nõuded ei saa saneerimiskavas seadusest tulenevalt ümber kujundada. Ringkonnakohus leiab, et töösuhtest tulenevat nõuet saneerimismenetlus ei peata TsÜS § 160 lg 2 p 31 järgi ja töötasu nõuete kohtumenetlust ega täitemenetlust ei saa ka kohus peatada (SanS § 11 lg 1 p-d 1 ja 3). 14 II
  3. Asja materjalidest nähtub, et pankrotihaldur esitas vastuväited OÜ Rota (määruskaebus IV) laenulepingutest tuleneva 47 627,80 euro nõude tunnustamisele ja Jaan Akermanni (määruskaebus III) laenulepingutest tuleneva 94 450,00 euro nõude tunnustamisele. Maakohus jättis nõuded tunnustamata ning määruskaebuses III ja IV on vaidlustatud laenulepingutest tulenevate nõuete tunnustamata jätmist.
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus III on esitatud hilinemisega, seega puudus alus seda menetlusse võtta. Pankrotihaldur juhtis sellele ka maakohtu tähelepanu, kuid maakohus seisukohta tähtaja osas ei võtnud. Määruskaebuse III esitaja on Jaan Akermanni pärija Janek Akermann, kes väitis õigesti, et kuna Jaan Akermann oli maakohtu määruse tegemise ajaks
  5. jaanuar 2022 surnud, siis tuleb temale adresseeritud määrus lugeda kättetoimetatuks ajast, mil Janek Akermann edastas kinnituse kohtumääruse kättesaamise kohta maakohtule. Asja materjalides on Janek Akermanni e-kiri, milles ta kinnitab
  6. jaanuari
  7. a määruse kättesaamist
  8. veebruaril. Seega saabus edasikaebetähtaeg
  9. veebruaril
  10. Jaan Akermanni nimel on määruskaebus esitatud
  11. veebruar
  12. Janek Akermann väidab, et määruskaebus III esitati tähtaegselt ja lisas tõendina OÜ-le Rota adresseeritud määruse kättesaamist kinnitava e-kirja
  13. veebruarist
  14. Samal ajal on toimikus Janek Akermanni poolt
  15. veebruaril saadetud kinnitused määruste kättesaamise kohta.
  16. veebruari kinnitust maakohtu toimikus ei ole, selle esitas kohtule üksnes Janek Akermann, eeltoodu tõttu on alus kahelda
  17. veebruari kinnituse ehtsuses. Samas, kuna vaidluse all ei ole see, et Janek Akermann kinnitas kahel korral määruse kättesaamist
  18. veebruaril, siis algas tähtaja kulgemine
  19. kuupäevast ka juhul, kui mingil põhjusel edastati sel päeval kohtule korduvkinnitus. Ringkonnakohus märgib, et Janek Akermann esitas enda määruskaebuse V tähtaegselt
  20. veebruaril, kuid Jaan Akermanni määruskaebuse III päev hiljem, seega hilinenult. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse III läbi vaatamata TsMS § 664 lg 2 alusel, kuna see esitati hilinemisega ja maakohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse.
  21. Ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtu põhjendustega, milles maakohus tuvastas võlgniku ettevõtte ülemineku OÜ-le Rota ning ei korda neid kõiki (TsMS § 654 lg 6). Maakohus tuvastas õigesti, et kuna ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist, ei pruugi nad asjakohaseid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta sõlmida, mistõttu võib selliste lepingute puudumisel lähtuda ka ettevõtte ülemineku tuvastamisel üleminekut kinnitavatest muudest asjaoludest ja tõenditest nende kogumis (vt Riigikohtu
  22. märtsi
  23. a otsus haldusasjas 3-3-1-55-13, p 26). Ettevõtte ülemineku hindamisel on arvestatavateks kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp, 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek, 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine, 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus, 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus, 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg, 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine, 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus, 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus (vt Riigikohtu
  24. juuni 2011.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-20-11, p 11).
  25. Maakohus tuvastas, et võlgniku ja OÜ Rota tegevusalad kattuvad (maakohtu määruse p 11.7.9.), ettevõtetel on kattuvad juhtorganite liikmed ja omanikud ( maakohtu määruse p 11.7.11.), võlgniku vara ei ole OÜ-le Rota üle antud, kuid viimane kasutab seda (maakohtu 15 määruse p 11.7.10). Maakohus hindas ka võlgniku ja OÜ Rota vahel 16.04.2018 sõlmitud lepingut „Maksed teise isiku eest“, millega OÜ Rota võttis endale kohustuse tasuda võlgniku eest kolmandate isikute arveid ja võlgnik kohustus OÜ Rota poolt tasutud summad viimasele tagastama ja maksma lisaks ka intressi 4% aastas. Pärast lepingu sõlmimist müüdi kogu võlgniku toodang OÜ-le Rota, kes tegeles toodangu turustamisega. Võlgniku arvelduskontodele ei ole OÜ-lt Rota ostetud toodangu eest raha laekunud, sest OÜ Rota nõuded võlgniku vastu olid alati suuremad kui võlgniku nõuded OÜ Rota vastu müüdud toodangu eest. Saneerimismenetluses antud võlgniku selgituste kohaselt oli OÜ-ga Rota sõlmitud lepingu eesmärk tootmise käigus hoidmine, toodetud kaup müüdi OÜ-le Rota, kes müüs selle edasi. Maakohus märkis, et
  26. aasta aprillis lõpetas võlgnik tootmise ja seda jätkas Osaühing Rota kasutades selleks Swedbank Liising AS-le kuuluvaid tootmisliine, võlgnikule kuuluvat kinnisasja ja sellel asuvaid hooneid, võlgniku töötajaid, tellides ja tasudes tootmiseks ja müügiks vajalike teenuste ja kaupade eest ning müües toodangut edasi omandas ka kogu tulu. Maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Rota jätkas võlgniku ettevõttesse kuulunud asjade ja õiguste kogumi baasil sarnase majandustegevusega. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut. Teisalt välditakse sellega n-ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste üle andmata jätmist ettevõtte ülevõtjale, millega lahutataks vara kohustustest (vt Riigikohtu
  27. novembri
  28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 47).
  29. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui määruskaebus III oleks esitatud tähtaegselt, ei kuuluks see rahuldamisele. Nõude tõendamiseks esitatud laenulepingud ja kontoplaani väljavõtted ei tõenda laenulepingu täitmist Jaan Akermanni poolt. Maakohus jättis täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldama. Määruskaebuse esitamise ajaks ei olnud Janek Akermannil endal enam tõendite kogumine võimalik, seega oli määruskaebuse IV esitamisel võimalik taotleda tõendite juurdevõtmist või korrata taotlust tõendite kogumiseks. Taotlust ei esitatud, seetõttu ei hinda ringkonnakohus maakohtu keeldumise õiguspärasust.
  30. Pankrotihaldur esitas vastuväite OÜ Rota (määruskaebus IV) nõudele 47 627,80 eurot täies ulatuses, kuna leidis, et võlausaldajaga sõlmitud laenulepingutest tulenevad võlgniku kohustused on seotud OÜ-le Rota üle läinud ettevõttega, mistõttu need läksid VÕS § 182 lg 2 alusel üle OÜ-le Rota ning võlgnik ei vastuta laenulepingutest tulenevate kohustuste eest. Pankrotihaldur leiab, et osaühingu Rota määruskaebus on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et maakohus võttis ekslikult OÜ Rota määruskaebuse menetlusse. Asja materjalidest nähtub, et OÜ-l Rota on kaks seaduslikku esindajat (juhatuse liiget) – J. Akermann, kes sai määruse kätte
  31. veebruaril 2022 ja A. Akermann, kes sai määruse kätte
  32. jaanuaril
  33. OÜ Rota esindajana on määruskaebuse esitanud
  34. veebruaril 2022 A. Akermann. Ringkonnakohus leiab, et kuna määruskaebuse esitas A. Akermann OÜ Rota esindajana, siis on põhjendatud lugeda tähtaega arvates temale, mitte aga teisele juhatuse liikmele määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamise tähtaeg saabus 15 päeva möödudes A. Akermannile määruse kättetoimetamisest, seega
  35. veebruaril
  36. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse IV läbi vaatamata TsMS § 664 lg 2 alusel, kuna see esitati hilinemisega ja maakohus võttis kaebuse ebaõigesti menetlusse. 16
  37. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et kui määruskaebus IV oleks esitatud tähtaegselt, tuleks see jätta rahuldamata. Nõustudes sellega, et võlgniku ettevõte läks üle OÜ-le Rota ja sellega koos läksid üle ka kohustused, siis muutus OÜ Rota samaaegselt nii laenuandjaks kui laenusaajaks, st tegemist on võlausaldaja ja võlgniku kokkulangemisega VÕS § 206 lg 1 mõttes. Sõltumata sellest, kas võlasuhe lõppes kokkulangemisega või on OÜ-l Rota õigustatud huvi selle jätkumiseks, puudub tal nõue võlgniku vastu. VÕS § 183 lg 1 viimase lause kohaselt eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Määruskaebuse IV esitaja ei ole haldurile esitatud nõude materjalides, maakohtu menetluses ega ka määruskaebuses eeldust ümber lükanud, seega saab ringkonnakohus tuvastada, et määruskaebuse IV esitajal puudub laenulepingutest tulenev nõue 47 627,80 eurot, mida saaks tunnustada. III
  38. Määruskaebuses IV (OÜ Rota) on vaidlustatud 68 360,37 euro nõude tunnustamata jätmist. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et kaebuse esitamise hilinemise tõttu jääb määruskaebus läbi vaatamata. Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis õigesti pankrotihalduri vastuväidetele tugines nõude tunnustamata. Pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja nõuded (tasutud maksed/tagastamata laenud summas 52 177,68 eurot, tasumata arved summas 9 306,48 eurot ja tasumata intress summas 6 876,71 eurot) võlgniku vastu ei ole põhjendatud. Eesti Energia AS-le tasutud maksed on seotud võlausaldaja enda majandustegevusega pakendite tootmisel ning tema enda poolt tarbitud kauba ja teenuste eest tasumisel. Võlausaldajal puudub alus nõuda võlgnikult tehtud maksete hüvitamist ka põhjusel, et võlgniku kohustused on seotud võlausaldajale üle läinud ettevõttega, mistõttu need läksid VÕS § 182 lg 2 alusel üle võlausaldajale. OÜ Rota nõude aluseks on
  39. aprillil 2018 sõlmitud leping „maksed teise isiku eest“, millega OÜ Rota võttis tasu eest kohustuse tasuda kolmandatele isikutele võlgnikule esitatud arved. Ringkonnakohus leiab, et, kuna kohus tuvastas ettevõtte ülemineku OÜ-le Rota, siis tema majandustegevuse tagamiseks tehtud maksed, samuti maksed võlgniku eest on isikute kokkulangemise tõttu OÜ Rota kohustusteks ning ka eeldusel, et võlgnik võiks olla solidaarvõlgnik kolmandate isikute ees, siis sisesuhtes võlgniku ja OÜ Rota vahel jääksid kohustused omandaja ehk OÜ Rota kanda. IV
  40. A. Akermann (määruskaebus I) on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis tunnustamata juhatuse liikme tasunõue perioodi 01.09.2020 kuni 04.06.
  41. Maakohus tugines nõude tunnustamata jätmisel pankrotihalduri esitatud vastuväidetele, mille kohaselt ei ole juhatuse liikme tasu kujunemine nõudeavalduses märgitud summas jälgitav. Samuti märkis maakohus, et kohtule ei ole teada, milliseid võlgniku juhatuse liikme tasustavaid ülesandeid A. Akermann täitis alates 01.09.2020 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Kohus leidis, et juhatuse liige ei tegelenud ÄS § 306 lg 31 sätestatud juhatuse liikme kohustusega esitada kohtule võlgniku pankrotiavaldus. Määruskaebuse I esitaja seisukoht, et juhatuse liikme tasunõude tunnustamata jätmisel on kohus rikkunud PankrS § 1003 lg 1 sätestatut, on õige. Nõude alusena esitas A. Akermann võlgniku nõukogu 10.12.2018 protokolli, mille
  42. punktist nähtub, et nõukogu on otsustanud määrata juhatuse liikmele Alari Akermannile juhatuse liikme tasu 2500 eurot alates 01.01.
  43. Asjas ei ole esitatud vastuväidet selles, et A. Akermanni nõue on aegunud või täidetud. 17 Ringkonnakohus leiab, et seadusest tuleneb alus juhatuse liikme tasu vähendamiseks ÄS § 314 lg 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt, kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Nõude vastuväites ei ole viidatud juhatuse liikme tasu vähendamisele ega nõukogu otsuse muutmisele. Tuleb nõustuda ka määruskaebuse I seisukohaga, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise tagajärjena ei näe seadus ega pankrotivõlgniku (juhtorgani kaudu) vahelise tehingu tingimused tagajärjena ette juhatuse liikmele tasu mittemaksmist (sh osalist). Põhjendamata on üldsõnalised vastuväited nõude ebaselguse ja selle kohta, et juhatuse liige A. Akermann ei täitnud oma kohustusi nõutava hoolega. Asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus seda tuvastada, asjas esitatud ei ole. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse I juhatuse liikme tasu nõude osas ja tunnustab 18 135,46 euro nõuet võlgniku pankrotimenetluses.
  44. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.