Obsah (8)

§ 630§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 168§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022. a; Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. M. S. ja S. S. esitasid 19.05.
2. a Tartu Maakohtule hagi XXX R. S. elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed XXX ning XXX. XXX ei ole elatist lastele korrektselt tasunud, viimati XX.XX.XXXX 300 eurot. Hagejad soovivad, et kohus mõistaks kahele hagejale kokku kostjalt välja elatise 300 eurot kuus alates XX.XX.XXXX.
3. Kostja teatas 07.06.
4. a vastuses hagile, et võtab hagi õigeks ja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Kostja kinnitas, et võtab kohtukulud enda kanda.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostja on võtnud hagejate nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 4. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus 5.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on esimeses kohtule esitatud vastuses võtnud hagi õigeks, tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd aga hagejaks on praegusel juhul alaealised lapsed ning kostjaks nende isa, oleks kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud alaealiste laste kanda, kel puudub endal vara, mille arvelt tasuda võimalikke menetluskulusid. Kohus jätab

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

2 Asja materjalidest nähtuvalt on pooled menetluses osalenud ilma lepinguliste esindajateta, ka ei tulnud hagejatel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasuda. Seega ei saa pooltel olla ka asjas tekkinud menetluskulusid. 7.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 3