Obsah (9)

§ 444§ 656§ 440§ 370§ 4§ 646§ 641§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-100612 Koht

§ 444lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus, rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1761,47 eurot alates 4.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
2. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - kostja võttis õigeks hageja teise alternatiivina esitatud nõude; hageja selgitas 16.11.2021 hagi tervikteksti p-s 5.1, et juhul, kui kohus ei saa lugeda laenulepingut lõppenuks ning kostja oma kohustust ei täida, siis 16.11.2021 menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.12.2021–15.09.2024 ning need nõuded saab hageja esitada eraldi menetluses; maakohtu otsuses ei ole kirjeldavat ja põhjendavat osa, mistõttu ei saa hageja pöörduda kohtusse osas, milles tema nõue muutub hiljem sissenõutavaks; maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, millist perioodi nõue puudutab; maakohus on otsuses vähendanud hageja põhinõuet; maakohtu otsus on vastuoluline; maakohus on rikkunud materiaalõiguse normi ja andnud tõenditele ebaõige hinnangu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et kaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti piisav riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse.
4. Asi tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656lg 2 teise lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 alusel.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee hageja soovitud otsustust hagi rahuldamise kohta. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud

§ 440

lg-t 1 ja § 442 lg-id 5, 7 ja 8, kui jättis lahendamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõude ja rahuldas hageja teise alternatiivina esitatud nõude kostja õigeksvõtul, ilma et oleks lahendanud esimese nõude. 3 2-21-100612 13. Hageja ei esitanud oma nõudeid selliselt, et palus rahuldada ühe või teise 16.11.2021 hagi täienduses esitatud alternatiivsetest nõuetest, vaid reastas oma nõuded järgmiselt. Esimese alternatiivina palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise (digitoimiku lehekülg (dtl) 158, p-d 1 ja 2). Teise alternatiivina palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 479,21 eurot, intressid 804,15 eurot, haldustasu 60 eurot ja viivised 33,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise (dtl 158, p-d 1 ja 2). Alternatiivsete nõuete puhul sõltub õigeksvõtu tähendus sellest, millises järjekorras on hageja alternatiivsete nõuete rahuldamist taotlenud (

§ 370lg 2).

Kuigi kostja sai iseenesest teise alternatiivina esitatud nõude õigeks võtta, pidi maakohus tegema sisulise otsuse, milles esmalt kontrollima esimest alternatiivi. Alles selle rahuldamata jätmisel saanuks kohus hagi lahendamisel lähtuda kostja õigeksvõtust. Hageja ei ole oma alternatiivsete nõuete järjestust muutnud ega nõustunud teise alternatiivina esitatud nõude rahuldamisega. Kostja õigus hagi õigeks võtta ei võimalda kostjal hageja nõuete vahel valida, vaid lähtuda tuleb hageja alternatiivina esitatud nõuete järjekorrast. See määrab ka kohtu jaoks selle, millises järjekorras hageja nõudeid tuleb lahendada. Alternatiivsete nõuete järjekorra valimine on hageja otsustada ja see on kohtule siduv. 14. Ringkonnakohtu hinnangul annavad maakohtu eksimused hagi rahuldamisel õigeksvõtu alusel

§ 656lg 4 järgi aluse vaidlustatud otsus tervikuna tühistada.

Maakohus on jätnud lahendamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõude. See on rikkumine, mis puudutab maakohtu otsust tervikuna ega võimalda hagejal maakohtu otsuse vaidlustamisel tugineda kostja omaksvõtule nõude osas, mida kostja õigeks ei võtnud (s.o hageja esimese alternatiivina esitatud nõue teise alternatiivina esitatud nõude summale vastavas osas). See kahjustaks kostja õigusi edasises menetluses, välistades kostja vastuväiteid esimese alternatiivina esitatud nõudele vastavas ulatuses. Hagimenetluses saab iga menetlusosaline käsutada ainult oma menetlusõigusi. Ainult kostja saab otsustada, millise nõude ta õigeks võtab (

§ 4lg 3 teine lause) ja seda ei saa laiendada teistele nõuetele.

Kostja on menetluses selgelt väljendanud, et vaidleb vastu hageja esimese alternatiivina esitatud nõudele (dtl 86–92). 15.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei oleks praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus

§ 646ja § 656 lg 2 teise lause järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

16. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (

§ 656lg 1) (vt Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

17. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. 4 2-21-100612 (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 5