KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-7414 Tsiviilasi XX pankrotimen

§ 175lg 1, lg 11).

9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul XXl on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis

§ 173lg 3 ja 5 kohaselt loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Saadud tulust ülejäänud 75% peab enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab XX viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. XX peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib XX 25% kasutada enda huvides (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks 3

§ 146

nimetatud väljamaksed: Ajutise halduri tasu (02.07.2021 määruse alusel, sh käibemaks, osaline) 18,89 eurot ja panga teenustasu 0,16 eurot. XX pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Ajutise halduri aruande kohaselt kuulusid võlgnikule mobiiltelefon Huawei P40, teler Philips, pesumasin Beko, kohvimasin Philips, teler LG, puldiautod 2 tk, nutikell Huawei, Xbox One. Sissenõuet ei ole lubatud pöörata mobiiltelefonile, pesumasinale. Ülejäänud võlgniku poolt nimetatud esemed on x-lapselise pere igapäevases kasutuses. Seega on tegemist pruugitud vahenditega, millel oluline turuväärtus puudub, ning mille müük ilma olulise viivituseta ei ole võimalik. Lisaks on tegemist abikaasade ühisvaraga. XX pankrotimenetluses puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. XX pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 34 807,24 eurot. II järgu nõuded summas 34 427,91 eurot: Holm Bank AS 397,06 eurot, OK Incure OÜ 1422,64 eurot, Renovum OÜ 2426,41 eurot, GelvoraSergel OÜ 5991,82 eurot, PlusPlus Capital AS 2107,98 eurot, Bigbank AS 227,28 eurot, Bondora AS 11 474,68 eurot, Aktiva Finants OÜ 1116,11 eurot, Aktiva Portfolio AS 6780,39 eurot, Era Liisingu Inkassoteenused AS 2483,54 eurot. III järgu nõue Telila Eesti AS 379,33 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses tuleb kõigepealt tasuda II järjekoha nõuded selliselt, et nõuded tasutakse proportsionaalselt jaotise suurust arvestades ning pärast II järgu nõuete täielikku rahuldamist tehakse väljamaksed III järgu nõude rahuldamiseks. XX pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. 4

§ 171lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

XX puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 04.01.2022 toimunud üldkoosolekul oli päevakorras võlgnikule usaldusisiku kinnitamine. Kuna menetluses pole ükski isik andnud nõusolekut võlgniku usaldusisikuks hakkamiseks, tegi üldkoosolek Pärnu Maakohtule

§ 172

lg 6 tuleneva ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on edastanud võlgnikule kirjalikult selgitused kohustustest vabastamise menetluse osas. Vajadusel on tal võimalik kasutada võlanõustajate abi. XX maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja hilisem uute laenude võtmine varasemate laenukohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimist mõjutas ka pere kulude kasv seoses viimasel neljal aastal veel kolme lapse sünniga (kokku x last). Makseraskused olid võlgnikul tekkinud hiljemalt

1. aasta alguseks, kuid uute laenude arvelt varasemate kohustuste tasumine jättis petliku mulje maksevõime olemasolust. Maksehäired tekkisid 2020 lõpus ja maksejõuetus kujunes lõplikult välja hiljemalt
2. aasta alguses. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotihaldur palub lõpetada XX pankrotimenetluses raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada haldur tema ülesannetest, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning teeb ettepaneku jätta XX pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3. Haldur on kulutanud XX pankrotimenetluses x tundi, arvestusega x eurot tunnis tasu kokku x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Kuna halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest x eurot poole tunni kohta, siis käesolevas menetluses ei saa riigi vahenditest hüvitatav summa olla suurem, kui x eurot (x tundi, ehk 2x pooltundi x x eurot). Samas on käesolevas menetluses pankrotivõlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks antud menetlusabi x eurot ulatuses. TsMS §183 lg 2 kohaselt võib menetlusabi suurus ühes pankrotimenetluses olla kokku kuni x eurot (2x kehtiv kuupalga alammäär x eurot). Seega on menetluses lubatud halduri kulude katteks anda menetlusabi veel kuni x eurot. Eeltoodust lähtuvalt taotleb haldur tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot, hüvitamist menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Hüvitatav tasu palub haldur mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine
4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega piisavaid sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole vara massikohustuste 5

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud XX kanda.

6.

§ 65lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras (

§ 65lg 5).

1. Halduril on XX pankrotimenetluses ülesannete täitmiseks kulunud x tundi, arvestusega x eurot tunnis on tasu kokku x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest maksimaalses võimalikus ulatuses, summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud ajakulu selles asjas põhjendatud ja vajalik. Halduri tasu x eurot/tunnis on mõistlik, jääb lubatud tunnitasu piiridesse (lubatud kuni x eurot/tunnis) ja on erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena põhjendatud. Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks.
2. Haldur taotleb

§ 65

lg 11 alusel anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 6

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Võlgnikule on juba ajutise halduri tasu maksmiseks antud menetlusabi x euro ulatuses (lisandus käibemaks). Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks x euro ja sellele lisanduva 20% käibemaksu x euro ulatuses, ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Pankrotihalduri tasu tuleb välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 9.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.

1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest.
2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus hoiatab XX, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks sissetulekuallikaks on pension ja/või riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ega teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita. 7

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 8