4-21-4558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-21-4558 (2590,21,003492) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungise
§ 224
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: Riho Uibo; ik; 39007100258, elukoht: xxx, Harju maakond, e-post: xxx Kaitsja: Indrek Repnau, Repnau Õigusbüroo OÜ. RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Jätta Riho Uibo kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.11.2021 otsusele nr 2590,21,
§ 224
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.11.2021 otsus nr 2590,21,
§ 224
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, muutmata ja tühistamata. Määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 8-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 8-kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 16.02.
- Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 18.03.
- Kui kassatsioonkaebust 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.03.
- Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 03.11.2021 otsusega nr 2590,21,003492 karistati Riho Uibot LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, selles, et menetlusalune isik 09.02.2021 kella 11.10 ajal juhtis Tootmise tn 8, Jeld-Wen Eesti AS territooriumil Rakvere linnas Lääne-Viru maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54-0,77 mg/l kohta. Mõõtetulemus on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr 21E-LÕX
- Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse I VAIDLUSTATUD OTSUS 1.
- PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa (Palits) 03.11.2021.a. otsusega väärteoasjas 2590,21,003492 (Lisa 1) tunnistati Riho Uibo süüdi liiklusseaduse (LS) 224 lg 2 järgi selles, et tema juhtis 09.02.2021.a. kella 11:10 ajal Rakveres, Tootmise 8 (AS Jeld-Wen territoorium) mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg – 0,77 mg, rikkudes sellega LS § 69 lg
- 1.
- Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et Riho Uibo on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. 1.
- Kohtuvälise menetleja hinnangul on Riho Uibo tegevuses karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 1.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 481 lg 1 ja KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja Riho Uibole LS § 224 lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 8 kuuks. II KAEBUSE PÕHJENDUSED 2.
- Kohtuvälise menetleja otsus on olulises osas põhjendamata ja vastuolus, mis on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. 2.
- Vaidlustatud otsuses on kohtuväline menetleja märkinud järgmist: Menetleja on arvamusel, et ainuüksi nelja pooleliitrise õlle tarvitamine nendes ajavahemikes, mil menetlusalune isik sõiduki kabiinis viibis (kell 11:46-12:00 ja kell 12:02-12:04), ei ole eluliselt usutav. Menetlusaluse isiku kaitsja väite, mille kohaselt tarvitas isik tegelikkuses džinni asemel viski ja Coca-Cola segu loeb menetleja kaitsja püüdeks vältida tema kaitsealusele määratavat karistust, kuivõrd eksperdi arvamuse kohaselt ei saanud Riho Uibo’l tekkida joove vaid 4 õlle tarvitamisest. Menetleja leiab, et Riho Uibo’l, kes 10.02.2021 ütlusi andes end teo toimepanemises täielikult süüdi on tunnistanud ning vahejuhtumit kahetsenud, ei olnud mingit põhjust väita, et tarvitas viski ja Coca-Cola segu asemel džinni. 2 2.
- Kohtuväline menetleja on väärteoasjas otsust tehes mööda vaadanud asjaolust, et menetluse käigus ekspertiisi määramisel ei ole eksperdile edastatud kõiki menetluses kogutud asjaolud, mis on vajalikud ekspertiisi läbiviimiseks, mistõttu ei saa rääkida ekspertiisi igakülgsusest ja täielikkusest. 2.
- Riho Uibo on 10.02.2021.a. kahtlustatavana ülekuulamisel rääkinud: Ma jõin siis ära vist neli poole liitrist õlut. Need olid A Le Coq Premium olud. Need pudelid mis autos olid need ma seal territooriumil ma ära jõin. Oli ka üks Gin A Le Coq 1,5 liitrine ja seda ma jõin ka autos sees. 2.
- 19.03.2021.a. on koostatud PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna uurija poolt ekspertiisimäärus, milles on muuhulgas märgitud järgmine: Riho Uibo on kahtlustatavana üle kuulatud 10.02.2021 … Riho Uibo arvates jõi ta ära vist neli poole liitrist õlut (A Le Coq Premium). 2.
- Ekspertiisimääruse koostanud menetleja ei maini määruses sõnagagi Riho Uibo poolt kahtlustatavana ülekuulamisel mainitud Gin A Le Coqi tarbimisest. Kuna ekspertiisimäärus on koostatud rohkem kui kuu aega peale Riho Uibo ülekuulamist, siis ei ole asjaolude määruses mitteedastamine selgitatav asjaolude mitteteadmisega. 2.
- Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 106 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse ekspertiisimääruse põhiosas kriminaalasja nimetus ja number, kuriteo asjaolud ja muud ekspertiisiks vajalikud lähteandmed ning ekspertiisi määramise põhjendus. 2.
- Kuna antud juhul pidas menetleja lähtuvalt süüteo asjaoludest (alkoholi tarvitamine) vajalikuks määrata asjas kohtutoksikoloogia ekspertiis, siis oleks tulnud eksperdile edastada kõik asjas kogutud andmed, mis on seotud isiku poolt alkoholi tarvitamisega. 2.
- 18.08.2021 koostatud ekspertiisiakti 21E-LÕX0061 eksperdiarvamuses märgib ekspert järgmist: Ei ole võimalik, et pärast mootorsõiduki juhtimist kell 11:46-12:00 ja 12:02-12:04 Riho Uibo ütlustes fikseeritud tarvitatud alkoholi kogusest, 4 pooleliitrist õlut A Le Coq Premium, tekkis Riho Uibol alkoholijoove 0,86 mg/l, mis mõõdeti kahtlustataval 09.02.2021 ajavahemikus kell 13:33 kuni 13:38, vaid tarbitud alkoholi kogus pidi kokkuvõttes olema suurem kui 4 pudelit õlut. 2.
- Ekspert tõdeb, et Riho Uibo ütlustes on fikseeritud tarvitatud alkoholi kogus 4 pudelit õlut A Le Coq Premium. Ekspertiisiakt ei sisalda ühtegi viidet Gin A Le Coqi tarbimisele, mis on Riho Uibo ütlustes samuti menetleja poolt fikseeritud. Ekspertiisiakt ei saagi nimetatud asjaolu sisaldada, kuna menetleja poolt ei ole eksperdile nimetatud asjaolu edastatud. 2.
- Antud juhul ei ole vahet, kas tegu oli džinn tooniku seguga või viski ja Coca-Cola seguga, kuna nii viski kui džinni näol on tegemist kange alkoholiga, mis mõlemal juhul on segatud gaasilise joogiga. 2.
- Kuna menetleja ei ole antud juhul edastanud eksperdile kohtutoksikoloogia ekspertiisi läbiviimiseks kõiki asjakohaseid lähteandmeid, siis ei ole võimalik käsitleda ekspertiisiakti käesolevas menetluses objektiivse tõendina, millega tõendada Riho Uibo poolt väärteokoosseisule vastava teo toimepanemist. 2.
- Lähtudes eeltoodust on menetlusalune isik seisukohal, et kuivõrd asjas kogutud tõendid ei tõenda igakülgselt ja täielikult asjaolu nagu ta oleks väärteoetteheites nimetatud ajal ja kohas juhtunud mootorsõidukit, olles eelnevat tarvitanud alkoholi, siis esinevad põhjendatud alused tema suhtes alustatud väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.
- Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud kaebuse esitamise tähtajaks 26.11.2021.a. Seega on käesolev kaebus esitatud maakohtule tähtaegselt. 3 3.
- Kaebuse esitaja soovib kohtuistungist koos kaitsjaga osa võtta. 3.
- Kaebuse esitaja ei soovi käesoleval hetkel esitada täiendavaid tõendeid ega kutsuda kohtuistungile tunnistajaid. Juhul kui kaebuse menetlemise käigus nimetatud vajadus tekib, esitatakse vastav taotlus. IV MENETLUSKULUD 4.
- VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5– 6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. 4.1.
- Seega tuleb väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi Riho Uibo poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitada riigieelarve vahenditest. 4.
- VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. 4.2.
- KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. 4.2.
- Riho Uibolt on väärteootsusega välja mõistetud menetluskulud summas 96,00 eurot. Väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi tuleb nimetatud summa jätta riigi kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st § 132 p 3 kaebuse esitaja p a l u b:
- Võtta kaebus menetlusse;
- Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 03.11.2021.a. otsus väärteoasjas 2590,21,003492;
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada Riho Uibo suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas 2590,21,003492;
- Hüvitada Riho Uibo poolt kantud menetluskulud riigieelarve vahenditest;
- Jätta Riho Uibolt on väärteootsusega välja mõistetud menetluskulud summas 96,00 eurot riigi kanda. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja oma kaebuse juurde ning märkis, et oluline on just see, et ekspertiisiks ei ole politsei esitanud kõiki lähteandmeid, mistõttu ei saa ekspertiisiakti tõendina kasutada. Kohtuistungil menetlusalune isik R. Uibo selgitas, et 09.02.2021 tuli Tallinnast Rakverre, enne Rakverre jõudmist tegi Cirkle K’s pausi, kust hakkas kella 11 ajal sõitma Rakvere territooriumile, parkis end sinna, kuhu talle öeldi ja siis hakkas seisvas autos alkoholi tarbima, kuna sai aru, et ta samal päeval enam sõitma ei pea, vaid järgmise päeva hommikul. Kui oleks ikkagi pidanud sõitma oleks leidnud endale asendusjuhi. Mahalaadimine võttis aega, auto seisis koha peal, oli kabiinis ja tarbis alkoholi, mõni aeg hiljem tuli politsei ja pani ta puhuma ning ta viidi Rakvere jaoskonda. Ajavahemiku jooksul auto parkimisest kuni politsei tulekuni, mis võis olla 12-13.00, tarvitas 4 pudelit õlut, 1,5 l džinni ja viskit Colaga. Otsustas alkoholi tarbida kuna sel perioodil olid alkoholiga probleemid. Käis 26.09 Wismaris, kus talle pandi 2 aastaks ampull ja sai viinaravi, pärast seda ei ole alkoholi tarvitamisega probleeme. Sündmuse päeval logistik ütles talle, et sel päeval enam väljumist ei toimu ja ta oleks maganud sama koha peal, kuhu auto oli pargitud. Politseile antud ütlustes ütles, mida oli tarvitanud aga viski Cola tarvitamine läks meelest ära ja tuli meelde alles pärast fotode nägemist, samuti selgitas politseile, et parkis auto ära ja seejärel hakkas alkoholi tarvitama. Töötab XXX autojuhina, ei saaks tööga jätkata ilma juhtimisõiguseta. Pärast antud intsidenti ei ole rohkem liiklusrikkumisi, kahetseb seda, et tal oli 4 alkoholisõltuvus. Täpsemalt selgitas küsimustele vastates, et Jeld-Weni territooriumile jõudes läks autost välja, küsis kontorist, kuhu ta minema peab, teda juhendati, kus ümber pöörata ja siis kõrval lao juurde seisma jääda, seda ta ka tegi. Ootas järjekorras, kui tõstukijuht tema juurde tuli ja ütles, et hakatakse pihta, siis parkis auto ära ja hakkas jooma, tõstukijuhil läks veel aega. Kui juba alkoholi tarbis, tuli tõstukijuht ja palus külje lahti teha, seda ta ka tegi, võttis lauad ära ja läks laadimise ajaks kabiini tagasi ja tarbis alkoholi edasi. Osa koormast jõuti maha võtta, kui tuli politsei ja pani ta puhuma, selgitas, et ei ole täis peaga sõitnud aga alkoholi on tarvitanud. Politsei ei näinud tema alkoholi tarvitamist kuna ta tuli kohe kabiinist välja, kui politseiautot nägi. Kõik pudelid jäid autosse, õllepudelid kahe istme vahele maha, viski Cola pudel keskkonsooli, mida jõi ka viimasena, ning 2-3 tk 1,5 liitrist helesinise sildiga džinnipudelit kõrvalistmele. Ära jõi 4 õlut, rahulikumalt, viskit juba kulistas, kuivõrd see oli tema lemmikjook. Temaga suhtles veel ka laost üks naisterahvas, ei mäleta kogu olukorda nii täpselt, kuna oli joogine, uuesti läks lattu pärast auto ära parkimist, naisterahvas seal soovis teda puhuma panna. Selleks ajaks oli ta ära jõudnud tarvitada kindlasti 4 õlut, mingil määral viskit, võib olla oli 2 õlut. Laost tagasi autosse minnes arvab, et jõi 2 l Cola pudelist umbes pool või alla selle, kus oli Cola ja viski vahekord umbes 1:1, pudel oli pooltäis ning jõi ka 2 õlut. Teise rekkajuhiga vahetas paar sõna joomise vahepeal, siis kui ta sinna jõudis, tuli autost välja rääkisid sellest, kaua tal veel läheb. Tundis end sel päeval hästi ja väljapuhanuna, ei mäleta, et oleks seal territooriumil märgile otsa sõitnud, sõitis seal nii nagu talle öeldi. Lattu läks tagasi selleks, et küsida, mis pärast mahalaadimist edasi saab, nägi naisterahvast kellel oli puhuma panemise toru käes, mingit vestlust ei olnud aga ta ise eeldas, et teda tahetakse puhuma panna, kindlalt seda ei teadnud ja selle peale pööras ringi, läks autosse tagasi, sest teadis, et oli autos juba alkoholi tarbinud. Logistik ütles eelneva päeva õhtul, et sel päeval autoga enam väljuma ei pea. Laadimine ei oleks saanud toimuda mujal, aga tema teada teistele autodele ta ette ei jäänud. Pidi ootama enne oma laadimist, et eelnev autojuht eest ära sõidaks, kuna nad olid liiga lähestikku, mujale ei saanud oma autot parkida, kuna oli selleks ajaks juba alkoholi tarvitanud. Midagi see teine juht seal veel tagurdas, kui menetlusalune isik oli end ära parkinud. Alkoholi, õlled ja džinnid, soetas eelneval õhtul sularaha eest Laagri Maksimarketist, viski Colaga kokku segatuna oli tal juba mõnda aega autos olnud. Kui politsei ta ära viis, jäid auto uksed lahti, võtmed süütelukku või keskkonsooli juurde. Kui tema ära viidi jäid džinni pudelid külje peale põranda peale. Teist korda läks lattu selleks, et teada, kas tuleb pealelaadimine või mitte, selleks, et olla endas täiesti kindel, lõpuks ei saanudki teada, kas peab edasi sõitma või mitte. Tema teada võis ta auto jätta laadimiskoha ette, olemas on ka rekade parkla. Järgmine päev oleks pidanud Lätti sõitma. Alkohoolseid jooke jõi kõiki segamini, enne lattu minekut 2 õlut, pärast seda veel 2 õlut, teisi jooke ehk džinni ja viski Colat segamini. Taarat kuhugi vahepeal ei visanud, kõik jäi autosse. Kui Tallinnas läks autost oma asju võtma oli kõik seal nagu temast jäi, džinnipudelid, õllepudelid maas, külmkapis oli taara. Enda mäletamist mööda kõike viski Colat ära ei joonud, külmkapis võisid olla ka mõned joomata õlled, kokku oli õlut kaasas 5-6 tk. Džinnipudelid olid ikka kõrvalistuja juures põranda peal, džinnid ei oleks ka külmkappi õllede ja toidu kõrvale ära mahtunud. Osa taarast võis visata ka taha voodi peale tekkide vahele. Territooriumile jõudes käis kontoris, kuhu viis ka saatedokumendid, ei mäleta, et teistkordsel lattu minekul oleks mingid dokumendid kaasas olnud. Tunnistaja R. R. selgitas kohtuistungil, et läks kaupa viima, sinna jõudes parkis nurga taha, kuna ees oli üks reka ja siis Riho. Esimese auto laadimine lõppes ära, mille peale Riho tuletas meelde, et ta võiks juba minna aga enne ei saa minna, kui tõkked ei ole ära võetud, mille peale tunnistaja tegi viite, et ta ei saa tõkete tõttu ära minna, võib olla muusika mängis, aga Riho ei kuulnud teda. Samal ajal sõitis teine auto eest ära, Riho sõitis umbes 10 m edasi. Jeld-Wenis on vaja täita formaalsed paberid covidi ja laadimisnormide osas, kuhu tuleb allkiri anda, Rihol olid need täitmata ja tunnistaja rääkis samal ajal tõstukijuhiga, kes neid pabereid ka Rihole pakkus, kuid ütles selle peale, et hiljem tegeleb. Talle tundus Riho käitumine rahulik ja selline kahtlane. Tõstukijuhiga arutasid, et kas ta on väsinud või mis temaga on, tundus joobes olevat, mille peale tõstukijuht ütles, et juba enne laos tuli jutuks, et ta võib joobes olla. Tunnistajal hakkas kripeldama ja andis kahtlusest politseile teada. Kuna tal oli väiksem kastiauto, maha oli laadida 5 4 alust, aga Rihol oli täispikk reka umbes 26 alusega, siis lootis vahele pressida, seda küsimust küsides Riholt reaktsiooni ei saanud, mis tekitas küsimusi ja justkui oleks tähelepanu hajutatud. Laadimisalal autojuhtidel ööbida ei ole lubatud, selleks on eraldi parkimisala umbes 200m kaugusel, kaardi peal on see märgitud. Ei tea seaduse järgi öelda, kas laadimine läheb tööaja hulka, tööpildis arvab, et läheb tööaja sisse. Rihoga suhtles umbes 5-10 meetri kauguselt, tema käitumine oli rahulik ja tundus, et vältis lähikontakti. Riho poolse lähikontakti vältimise all peab silmas seda, et tõstukijuht pakkus pabereid, Riho hakkas juba minema, jäi mõttesse ja ütles, et võtab pärast laost. Riho rahulikku käitumist selgitas kui hajutatud tähelepanu, reageeringud olid tagasihoidlikud, tema käitumine tekitas küsimusi ja kuna tunnistaja on ka varem joobes inimeste, juhtidega kokku puutunud, teeb vahet ja talle tundus see kahtlane. Tema ise laadimisalal suhtleb ainult tõstukijuhiga, kellele annab vajalikud paberid. Kui esimene auto ära sõitis, liikus Riho 10 m edasi, hakkas kardinaid külgedelt lahti tegema ja siis pakkus tõstukijuht talle neid pabereid, mille peale ütles, et pärast laost võtab. Tunnistaja rohkem Rihoga ei suhelnud, kuna Rihol läks aega, siis tõstukijuht tõstis tunnistaja alused maha ja ta läks minema. Kui tal oleks suurem auto olnud ja Riho auto seisnud seal kus seisis, oleks laadimine keerulisem olnud, kitsas, sellepärast ongi mõeldud, et tuled, teed laadimise ära ja lähed minema. Puhkeaja täitmiseks on olemas eraldi puhkeala, laadimisala on ainult laadimiseks, muidu läheb seal keeruliseks. Ise on seal territooriumil 8 aastat käinud, ei ole näinud, et keegi tööpäevaks laadimisala juurde auto jätaks, seda kohe öeldaks, et miks auto seal ikka veel on, isetegevust seal ei toetata. On ka ise valesse kohta parkimise eest märkuse saanud. Tunnistaja saabus umbes kell 11.15, lahkus 11.37 pärast politsei teavitamist, politseid ise ei näinud. Isiku käitumine tundus selline nagu on varem joobes isikute puhul tähele pannud. Esimese auto kohta teab, et see lõpetas oma laadimise ära ja hakkas lahkuma. Teise sõiduki kohta kuulis tõstukijuhilt nii palju, et Tallinnast tuli ja Lätti pidi minema, laed ühes laadimisalas maha, lähed teise, laed peale ja sõidad sihtkohta. Tunnistaja Riho autosse sisse ei vaadanud ning tema seal olemise ajal mäletab Riho tegemistest ainult küljekardina lahti tegemist. Ei tea, kus territooriumil tualett asub. Kohtuistungil selgitas tunnistaja K. K., et töötab Jeld-Wenis tõstukijuhina, Linfordi auto tuli kuskil 10-10.30, TarToode auto pärast seda, juhiks R. Linford ootas järjekorras kuskil tund aega, sõitis laadimisalale ja samal ajal kui külge lahti tegi, laadis tunnistaja TarToode auto tühjaks. Pärast külje lahti tegemist tõi paberid lattu, ei tea, kas vajalikud paberid andis talle või sai need laost. Tunnistajal keelati selle auto mahalaadimine ära, kuna kauba vastuvõtja tundis autojuhil lõhnasid. Tunnistaja oli ise laos koos kauba vastuvõtja ja lao juhtajaga, kui menetlusalune isik lattu tuli, ise kuulis, kuidas kauba vastuvõtja ütles, et lõhnad on juures. Otseselt ise menetlusaluse isikuga ei suhelnud, oli 2 m kaugusel, kui paberid lattu tõi. Veel nägi teda autost väljas siis kui politsei ta puhuma pani, kellaaegasid ei mäleta. Kui politsei temalt küsis, millal viimati alkoholi tarvitas, vastas, et eelmisel õhtul ja kui politsei ütles, et on promillid, siis vastas, et jõi sellel ajal kui ootas koorma maha laadimist. Pärast laadimist tuleb kohe laadimiskoht vabastada, kuna tuleb järgmine auto, laadimiskohti on ainult üks. Autojuhid ootavad järjekorras, tegemist on kinnise territooriumiga ja autojuht on kohustatud selle territooriumi vabastama. Tõstukijuhina on töötanud 15 aastat. Ööbimiseks on spetsiaalne parkla väljaspool kinnist territooriumi. Territooriumil on ka silt, lao seina peal, et peatumine keelatud ja lubatud tulla vaid kauba mahalaadimiseks, silt on seal olnud umbes 2 aastat. Tegemist on aiaga piiratud alaga, öösel ei pargi seal ükski auto, koorem maha, misjärel peab auto kohe lahkuma. Teab, et Linfordi auto pidi edasi sõitma Lätti, kuna logistikaosakond otsis teda taga, et Läti koorem peale laadida. Peale laadimise ala on eraldi väike üksus, kinnisest territooriumist väljaspool. Ka talle endale tundus autojuht kahtlane, tema kõnnak, olek, tema käitumine jättis mulje, et ta võib olla midagi tarvitanud. Kui isik tuli lattu dokumente tooma, pärast lõhnast rääkimist, kohe laojuhataja küsis, kas ta ei tahaks puhuda, kuna kauba vastuvõtja ütles, et on lõhnad, mille peale läks ta kiirelt laost ära, kabiini. Juht seda ei kuulnud, et kaupa maha laadida ei tohi. Autojuht ootas järjekorras, kui eelmine auto eest ära liikus, sõitis laadimiskohale, hakkas küljekardinat lahti tegema, pärast mida viis dokumendid lattu. Enne aga pidi autost saatelehed võtma, seda aga ei näinud, kuna tunnistaja ise oli siis laos. Ajavahemik kardinate avamise ja 6 lattu tulemise vahel oli umbes 5-10 minutit. Ei mäleta TarToode juhiga suhtlust, arvab, et see oli tema teise koorma ajal sel päeval. Ei mäleta, et kellegi teise autojuhiga menetlusaluse isiku käitumisest juttu oleks olnud, imestas, et politsei nii kiiresti kohale jõudis, TarToode juht ütles alles hiljem, et tema kutsus. Kauba vastuvõtja on meesterahvas, lao juhataja on naisterahvas. Linford autojuhiga tunnistaja ise ei vestelnud. Tunnistaja R. K. selgitas kohtuistungil, et 09.02.2021 olles patrullis patrullpolitseinik Kristina Pajulaga, said väljakutse Rakvere Jeld-Wen hoovi, et territooriumil on Lindford kirjadega veoauto haagisega, mille juht võib olla joobes. Kohale jõudes nägid, et sõidukis viibib meesterahvas, kes istus rooli taga ja tegi suitsu. Tuvastasid isikuna Riho Uibo, selgitasid asjaolusid, palusid puhuda indikaatorvahendisse, mille näit oli umbes 0,8, täpselt ei mäleta. Küsimuse peale, miks ta joobeseisundis territooriumile sõitis vastas alguses, et ei ole sel päeval alkoholi tarbinud, tarbis eelmise päeva õhtul, pärast väitis, et tarbis seal samas autos. Kristina Pajula tutvus territooriumi videotega. Tunnistaja tegi autost pildid, sisenes juhi poolsest uksest, olles autos sees, nägi juhiistme juures kahte õllepudelit, visuaalselt vaatlusel rohkem pudeleid ei näinud, muidu oleks ka nendest pildid teinud. Ei mäleta, kas mittealkohoolsete jookide pudeleid oli. Magamiskohas ja asjades tuhnima ei hakanud, tegi pilte asjadest, mis silma jäid. Ei mäleta, kas Coca-Cola pudelis midagi oli. Ei mäleta, et oleks kõrvalistuja ust avanud. Kabiinis sees olles vaatas kõik üle, mis nähtaval oli, istme ja ukse vahele sai pilk pandud aga seal rohkem alkoholipudeleid ei olnud. Ei oska öelda, kas seal ka külmkapp oli. Indikaatorvahendisse puhumise ja jaoskonda toimetamise vahepeal ei olnud isikul võimalik alkoholi tarbida, istus politseiautos, vahepeal oli väljas ja tegi suitsu, oli pidevalt politseiniku vaateväljas. Isiku käitumine oli normaalne, küllaltki rahulik. Isikuga suunduti politseijaoskonda, kus isikul tuvastati joove 0,8, eelnevalt 0,9, kus võeti isikult ka selgitused. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja esitas kohtule kaitsekõne teesid, kus asus seisukohale, et jääb täies ulatuses kaebuse juurde ja palub see kohtul rahuldada. Kaebuse põhiseisukohaks on, et ekspertiisiakti ei ole võimalik käsitleda käesolevas menetluses objektiivse tõendina, millega tõendada Riho Uibo poolt väärteokoosseisule vastava teo toimepanemist, kuna menetleja ei ole antud juhul edastanud eksperdile kohtutoksikoloogia ekspertiisi läbiviimiseks kõiki asjakohaseid lähteandmeid. Leiab, et 09.02.2021.a. kehtinud COVID-19 olukorraga seoses Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud hajutatuse nõue ehk nn. 2+2 reegel, mistõttu oli Riho Uibo poolt lähikontakti vältiv käitumine täiesti õigustatud. Asjaolu, et isik on rahulik ei anna mingit alust eeldada, et isik on tarvitanud alkoholi või tal on joobeseisund. Sellekohase käsitluse järgi tuleks kõiki rahulikke isikuid käsitada joobeseisundis olevatena. Kuna nimetatud päeval kehtisid Jeld-Weni territooriumil viibivate isikute suhtes COVID-19 olukorrast tingitud tavapärasest erinevad käitumisjuhised, siis sellises olukorras tulebki olla rahulik ning järgida juhiseid, mitte aga ärrituda või paanitseda. Tunnistaja K. ütlustega ei haaku seega tunnistaja R. ütlused, selle kohta nagu oleks tõstukijuht Riho Uibole mingeid pabereid andnud. Tunnistaja K. K. ütlused selle kohta, et Riho Uibo joobesoleku kahtlus väljendus tema jaoks Riho Uibo kõnnakus või niimoodi inimese olemises ei haaku omakorda tunnistaja R. R. ütlustega, kelle sõnul oli Riho Uibo rahulik ning tunnistaja R. viidanud ühegi sõnaga Riho Uibo ebakindlale olemisele. Riho Uibo võimalikku joobeseisundit enne sõiduki juhtimist ei kinnita ka kohtuistungil uuritud videosalvestised. Laos sees tehtud videolt nähtub, et Riho Uibol välised joobe tunnused puuduvad, tema koordinatsioon ja kõnnak on kainele inimesele omased ning on näha, et Riho Uibo laos viibimise ajal ei soovinud keegi Riho Uibot puhuma panna. Teisel videol on vaade logistikahoonele ja videos on näha, kus Riho Uibo teeb tagasipöörde, juhtides sõidukit kindlalt, mistõttu ei ole usutav, et alkoholijoobes sõiduki juht saaks sellises kitsas kohas sellise manöövriga hakkama. Kolmandas videos on vaade laadimisalale, sõidukist väljudes on Riho Uibol kainele inimesele omane kindel kõnnak ja Riho Uibo tegutseb adekvaatselt avades haagise külje. Videolt on näha, et Riho Uibo võtab vastu tõstukijuhilt dokumendid. Seega mäletas tunnistaja R. ebaõigesti seda, et Riho Uibo keeldus dokumente vastu võtmast. Samuti on näha suhtlus tõstukijuhi ja Riho Uibo vahel, seega mäletas tunnistaja K. ebaõigesti seda, et ta vahetult Riho Uiboga ei suhelnud. Kell 11:46 läheb Riho Uibo kabiini, tõstukijuht asub kaupa maha laadima, seega mäletas 7 tunnistaja K. ebaõigesti seda, et tal ei lubatud kaupa maha laadida. Neljas video salvestatud teise kaameraga aga samade sündmuste kohta, mis kolmas video. Ka sellelt videolt on näha Riho Uibo kindel tegutsemine, joobe tunnuseid ei ole näha. Joobes isik ei kõnniks nii sirgelt, häireteta. Samuti videol näha Riho Uibo vestlus tõstukijuhiga. Nähtub ka Riho Uibo kabiinis viibimine, seal on ta piisavalt pika aja, et tarvitada Riho Uibo poolt nimetatud alkoholikogust. Videolt näha, et Riho Uibo korduvalt võtab midagi juhiistme tagant ja paneb selle tagasi juhiistme taha ning on ka näha, et Riho Uibo käsi liigub suu juurde. Politsei saabudes on näha, et Riho Uibo kõnnak ei olnud enam nii kindel kui enne kabiini istumist. Tunnistaja R. K. ütlused sõiduki kabiini olukorra jäädvustamise kohta on vastuolus menetlusdokumendis – vaatlusprotokollis – kajastatuga (kus on märgitud, et fotod tegi K. Pajula) kuna on jätkuvalt selgusetu, kes politseipatrulli liikmetest teostas sõiduki kabiini vaatlust ning jäädvustamist. Kaitsja on seisukohal, et menetleja on ekspertiisimääruse koostamisel olnud pinnapealne, mis väljendub menetlusaluse isiku poolt alkoholi tarvitamise kohta avaldatud lähteandmete eksperdile edastamata jätmises. Olukorras, kus menetleja oleks ekspertiisimääruse koostamisel arvestanud kõiki Riho Uibo ütlustes toodud asjaolusid, oleks eksperdile esitatavate küsimuste hulk pidanud olema suurem kui käesolevas asjas koostatud määruses. Ekspert lähtub üksnes temale esitatud küsimustest ning infost, mida talle küsimustele vastamiseks edastatakse. Väärteoasja materjalide juures on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia, kuid nimetatud dokumendist ei ole võimalik välja lugeda isikut keda, kelle poolt, mis ajast, mis alustel ja millise sõiduki juhtimiselt on kõrvaldatud. Kaitsja palub:
- Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 03.11.2021.a. otsus väärteoasjas 2590,21,003492;
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada Riho Uibo suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas 2590,21,003492;
- Hüvitada Riho Uibo poolt kantud menetluskulud riigieelarve vahenditest;
- Jätta Riho Uibolt on väärteootsusega välja mõistetud menetluskulud summas 96,00 eurot riigi kanda. Alternatiivselt
- Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 03.11.2021.a. otsus väärteoasjas 2590,21,003492;
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Riho Uibole karistuseks rahatrahv; Alternatiivselt
- Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 03.11.2021.a. otsus väärteoasjas 2590,21,003492;
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada Riho Uibole mõistetud põhikaristuse pikkust. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule kohtukõne teesid, kus kokkuvõtvalt leidis, et Riho Uibo süüline käitumine LS § 69 lg 3 õigusnormi rikkumises on aset leidnud ning tõendatud muuhulgas 18.08.
- aastal koostatud ekspertiisiaktiga nr 21E-LÕX0061, tunnistajate ütlustega. Samuti, et Riho Uibo poolt antud ütlused muutuvad nii kogu menetluse käigus kui ka kahtlustatavana ülekuulamise käigus ning peab kõige usaldusväärsemad need isikulisest tõendiallikast pärinevad tõendid – antud juhul ütlused, selgituskirjad -, mis on kogutud vahetult pärast süüteo toimepanemist, aga ka asitõendi vaatlus ning fotod. Kohtuväline menetleja pooldab väärteoasjas otsuse koostanud vanemväärteomenetleja Kairi Palitsi (Palits) seisukohta; menetlusaluse isiku kaitsja väide lisaks õlledele džinni asemel viski ja Coca-Cola segu tarvitamise kohta on püüe vältida määratud karistust. Samuti on kohtuväline menetleja tõsikindlal veendumusel, et hinnates Riho Uibo isikut, tema käitumist enne ja pärast süüteo toimepanemise asjaolude selgitamist, toimikus olevat materjali, tema poolt antud selgitusi kohtumenetluses ning arvestades kehtivate karistustega nii karistusregistris kui ka andmetega 8 transpordiameti liiklusregistri väljatrükilt, et seonduvalt Riho Uibo alkoholiprobleemidega, ei ole tema ütlused seoses kõigega, mis puudutab alkoholi tarbimist, usutavad ning need tuleb kohtul otsuse tegemisel ning tõendite kogumis hindamisel, kas need üldse tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu eemaldada. Karistuse valikul, selle mõju osas kaebuse esitajale ning proportsionaalsuse osas on kohtuväline menetleja jätkuvalt samadel seisukohtadel, mis on juba välja toodud 03.11.2021 koostatud PPA vanemväärteomenetleja Kairi Palitsi (Palits) toimikus olevas otsuses. Ülaltoodule tuginedes palub kohtuväline menetleja auväärt kohtul VTMS § 132 lg 1 alusel jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistajate ütlused, menetlusaluse isiku ütlused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 224 lg-s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlust ei ole selles, et Riho Uibo 09.02.2021 Jeld-Wen Eesti AS territooriumile ja ka seal kohapeal ringi sõitis. Seda kinnitab menetlusalune isik ise, tunnistajad ning samuti on see nähtuv Jeld-Wen Eesti AS territooriumi turvakaamerate salvestistest, millest nähtub, et veoauto Scania reg. märgiga XXXXXX sõidab Jeld-Weni territooriumile 09.02.2021 kella 11.07 paiku ning sõidab territooriumil veel veidi ringi, vahepeal ka seistes, kuni kell 11.46 asetab kabiini esiratta alla tõkiskingad. Seejärel viibib R. Uibo kabiinis 11.46-12.00 ja 12.02-12.04, kuni kell 12.04 saabub politseipatrull. Kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik Riho Uibo, samuti avaldas kohus kohtuvälise menetleja taotlusel isiku eeluurimisel antud ütlused ja seletuskirja, et hinnata ütluste usaldusväärsust, nende järjepidevust ja seda, kuidas ajas esitatud kaitseversioonid muutuvad. Riigikohus on leidnud, et selliselt isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamiseks on see vajalik, vt RKKKo 3-1-1-131-13 p 11 jj. Kohus on tuvastanud, et ütlused ja selgitused lahknevad järgmistes asjaoludes. 9 Menetlusalune isik on 10.02.2021 kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et sõitis Tallinnast Rakverre paar päeva tagasi, samal päeval koormat maha ei võtnud ja ööbis veoautos Põhjakeskuse juures Circle K’s. Kuid materjalide juures olevast Linford AS poolt esitatud 09.02.2021 Riho Uibo (Scania R420 reg.märgiga XXXXXX) sõitude raportist nähtub, et hommikul kell 08.00 alustati Põrguvälja teelt, Rae külast sõitu Tänassilma külla, Saku valda, Harjumaal, misjärel kell 09.22 sõideti Tootmise 8a, Rakverre, kuhu jõuti 11.
- Samuti 11.02.2021 tööandjale koostatud omakäelises seletuskirjas on ta selgitanud, et 09.02.2021 alustas ta päeva sõites kõigepealt Tallinnasse ja sealt Rakverre. Kohtuistungil antud ütlustes jäi menetlusalune isik selle juurde, et sõitis Rakverre ikkagi sama päeva hommikul. Seega menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused ei riimu kuidagi esitatud seletuskirja ja sõitude raportiga, mis näitab, et Rakverre sõitis menetlusalune isik samal päeval ehk 09.02.
- Kaebuse esitaja Riho Uibo 10.02.2021 antud ütluste kohaselt ta öösel tankla juures ööbides alkoholi ei tarvitanud ja tarvitas alkoholi alles siis kui tema autol hakati Jeld-Wen’is koormat maha laadima, tema ootas autos sees ja hakkas õlut jooma. Arvas, et jõi ära vist neli 0,5 liitrist õlut A Le Coq Premium ja jõi autos sees ära ka ühe Gin A Le Coq’i 1,5 liitrise. Arvas, et alkoholipudelid olid veoautos olnud juba kuskil nädal aega, mis ajal oli auto tema kasutuses ja seal olid ainult 0,5 liitrised õlle pudelid. 11.02.2021 Riho Uibo poolt tööandjale koostatud omakäelises seletuskirjas selgitas, et eelneval õhtul oli alkoholi tarvitanud ja ei tundnud, et tal oleks midagi häda. 27.10.2021 esitatud vastulauses leitakse, et alkoholi hakkas ta tarbima pärast seda, kui sõiduk oli pargitud. Seega algselt antud ütlustes väitis, et tarbis alkoholi varem, kuid juba päev hiljem tööandjale selgitas, et tegemist oli ikka jääknähtudega ning vastulauses minnakse tagasi algse versiooni juurde, et alkoholi hakkas tarbima pärast sõiduki parkimist. Vastulause kohaselt tarvitati 4 poole liitrist pudelit õlut ning A. Le. Coq džinni oli ta segamini ajanud viski ja Coca-Cola seguga, mida ta tegelikult tarvitas. Seejuures on vastulause kohaselt A. le Coq Gin, mis on kangusega umbes 5,5%, muutunud džinniks, mis on teadaolevalt kange alkohoolne jook kangusega 37,5-40%. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt aga ajavahemikul auto parkimisest kuni politsei tulekuni, mis võis olla 12-13.00, tarvitas ta 4 pudelit õlut, 1,5 l Gin (silmas on peetud Gin long drinki kangusega 5,5%, kuivõrd seda müüakse ka 1,5 l pudelites, džinn on aga klaaspudelis üldjuhul 500-700ml ) ja umbes 1 liiter viskit Colaga. Jäi ka selgusetuks, kas väidetavalt autos olevad 2-3 1,5 l Gin pudelit oli ta kõik samal päeval ära tarbinud või taara oli sõidukis varasemast. Vahepeal ta taarat ära ei visanud ja kõik pudelid peaksid olema kabiinis, peamiselt põrandal, 2-3 Gini pudelit algselt kõrvalistuja istmel, hiljem parandas end, et ikka seal kõrval maas, kuivõrd need pudelid on nii suured, et ei oleks külmutuskappi ära mahtunud. Samas ei välista, et õlletaarat võis olla ka külmkapis või voodis asjade vahel. 15.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt nähtub fotodelt 3 ja 4 Selveri kilekott, kus sees on kaks A Le Coq Premium õllepudelit, fotodelt 2 ja 3 on näha ka Coca Cola pudel, mis on vähemalt pool tühi, kuna pudel on poolikult nähtav ja seal ei paista midagi sees olevat. Seega taaskord menetlusaluse isiku erinevatel aegadel antud ütlused on vastuolus seoses tarbitud alkoholi kogusega ning ajas on kogused kasvavad, samuti kord räägitakse džinnist, siis viski-Colast, siis juba mõlemast. Samuti ei riimu ütlused sellega, mis nähtub asitõendite vaatlusprotokollist, millised pudelid veoauto kabiinis olid. Piltidelt ei nähtu kokku nelja õllepudelit, vaid kaks, ega ka Gin A Le Coq 1,5 liitrist pudelit, rääkimata 2-3st sellisest pudelist, mis menetlusaluse isiku ütluste kohaselt seal peaks olema, kuna ta ei ole midagi ära visanud ja kõik pudelid, mis seal olid, oli ta territooriumil olles ära tarbinud. Tunnistaja R. K. andis ütlusi, et sõiduki kabiini visuaalselt vaatlusel nägi juhiistme juures kahte õllepudelit, rohkem pudeleid ei näinud, muidu oleks ka nendest pildid teinud, kabiinis sees olles vaatas kõik üle, mis nähtaval oli, istme ja ukse vahele sai pilk pandud aga seal rohkem alkoholipudeleid ei olnud. Seega ei saa kohus menetlusaluse isiku ütluseid tarbitud alkoholi koguste osas usaldusväärseteks pidada, kuivõrd on selge, et pidevalt on kaitsetaktikat muudetud ja vahepeal segadusse satutud, mille juurde lõplikult jääda. Seda enam, et Jeld-Weni territooriumi videosalvestustelt on tuvastatav, et R. Uibo viibis pärast parkimist sõiduki kabiinis ajavahemikel 11.46-12.00 ja 12.02-12.04, ehk 18 minuti jooksul kokku 16 minutit, millise ajal 10 jooksul ei pea kohus mitte mingil viisil eluliselt usutavaks kokku 3,5 liitri kerge gaseeritud alkoholi ja 1 liitri viski Cola segu tarbimist. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku ütlused alkoholi tarvitamise asjaolude, aja ja koguse osas on ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Kohtule esitatud väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 09.02.2021 kell 13:33 kuni 13:38 Riho Uibo seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0072, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-21-00013). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,95 mg ja 0,97 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,09 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,86 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja R. K., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kuivõrd aga Riho Uibo väitis, et on territooriumil olles ära joonud neli 0,5 liitrist õlut, korraldati toksikoloogia ekspertiis, milles esitati eksperdile küsimused: 1) kas vastavalt eeluurimisel kogutud andmetele oli mootorsõidukijuht Riho Uibo 09.02.2021 kell 11.07.-11.34 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Tootmise tänaval AS Jeld-Wen territooriumil mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes ja kui suur võis olla tema joove; 2) kas peale sõiduki juhtimist kell 11.46-12.00 ja 12.02-12.04 paiku Riho Uibo poolt tarvitatud alkoholikogusest (jõi ära 4 poole liitrist õlut A Le Coq Premium) on võimalik saada joove 0,86 mg/l, mis mõõdeti kahtlustataval ajavahemikul 09.02.2021 kell 13.33-13.39). Esimesele küsimusele vastates leiti ekspertarvamuses, et vastavalt eeluurimisel kogutud andmetele oli mootorsõiduki juht Riho Uibo 09.02.2021 kell 11.07-11.34 mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes arvutusliku alkoholi kontsentratsiooniga 0,54-0,77 mg/l väljahingatavas õhus. Sellisele järeldusele jõudis ekspert lähtuvalt tunnistaja K. Pajula ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokolli fotodest 3 ja 4, milledest nähtuvalt oli autokabiinis ainult kaks tühja 0,5 l õllepudelit A. Le Coq ning seega pidas võimalikuks, et Riho Uibo oli 09.02.2021 tarvitanud enne väljahingatava õhu alkoholi sisalduse mõõtmist ära kaks 0,5 l pudelit õlut. Teise küsimuse vastuseks leiti ekspertarvamuses, et ei ole võimalik, et pärast mootorsõiduki juhtimist kell 11.46-12.00 ja 12.02-12.04 tekkis Riho Uibol 4 pooleliitrise õlle A. Le Coq Premium tarvitamisest alkoholijoove 0,86 mg/l, vaid tarbitud alkoholi kogus pidi kokkuvõttes olema suurem kui 4 pudelit õlut. Kaitsja on menetluses ette heitnud ekspertiisiakti ebausaldusväärsust, kuivõrd ekspertiisiks ei ole esitatud kõiki asjakohaseid lähteandmeid, eelkõige seda, et R. Uibo väitis, et oli ära joonud lisaks neljale 0,5 l õllele ka 1,5 l Gin A Le Coqi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga osas, et kuivõrd ekspert sai ekspertiisi tegemisel lähtuda vaid talle esitatud toimikumaterjalidest, kus olid ka menetlusaluse isiku ütlused ning mh ei olnud kuidagi tuvastatud Gin A Le Coqi tarvitamine, ei saanud ka ekspert sellele tugineda. Samuti on kaitsjal olnud õigus taotleda täiendavat ekspertiisi või ka eksperdi ülekuulamist, kuid seda ta mingil põhjusel teinud ei ole. Kohtumenetluses kohtuvälise menetleja sellekohase küsimuse peale vastas kaitsja, et kui seda peaks teine pool taotlema, annab ta selles osas ka oma seisukoha. Kuivõrd kohtuväline menetleja ekspertiisi tulemusi kahtluse alla seadnud ei ole, ei tekkinud ka vajadust vastavateks taotlusteks. Kohus peab vajalikuks veelkord välja tuua, et menetlusaluse isiku väidetavalt tarbitud alkoholikogused 16 minuti jooksul ei ole eluliselt usutavad, ei algselt väidetud kokku 2 liitri õlle ja 1,5 liitri Gini tarbimine ega ka ekspertiisis analüüsitud väiksem kogus neli 0,5 l pudelit ehk 2 liitrit õlut. Ekspertiis on leidnud väiksema kui menetlusaluse isiku verisooni kohase koguse, 2 liitri õlle, puhul, et isegi see ei tekitaks joovet, mis isikul tuvastati, seda enam, et suurema koguse joomine niivõrd lühikese aja jooksul ei oleks ka eluliselt võimalik. Kohus peab isegi leitud kahe 0,5 l pudeli õlle joomist 16 minuti jooksul võimalikuks juhul, kui isikul on äärmiselt suur janu. Seega on ekspertiisiaktis kõik kahtlused tõlgendatud menetlusaluse isiku 11 kasuks ja tuvastatud on väiksem joove kui indikaatorvahendi ja tõendusliku indikaatorvahendiga sündmuse järgselt R. Uibol tuvastati. Samas leitakse ka ekspertiisiaktis, et alkoholi kogus pidi olema suurem kui neli pudelit õlut, s.t see seisukoht ju riimub kaitse väidetega suurema koguse alkoholi tarvitamise kohta, mistõttu jäävad kohtule kaitsja etteheited arusaamatuks. Samas on küsimus selles, millal alkoholi tarvitati, s.t kas siis nagu väidab menetlusalune isik või oluliselt varem. Kohtu arvates ei olegi tähtsust sellel, et tõendusliku alkomeetriga tuvastati joobeseisund alles 13.33 kuni 13.38, s.o poolteist tundi pärast indikaatorvahendi kasutamist ning sellel, missugune kogus oli ära tarvitatud hetkeks, mil kasutati tõenduslikku alkomeetrit, vaid sellel, milline võis olla alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ajal, mil menetlusalune isik Jeld-Wen territooriumil sõidukit juhtis, s.o oluliselt varem ning see oli tuvastatud arvutuslikult, arvestades menetlusaluse isiku kehamassi ja valemeid. Seega kas menetlusalune isik jõi alkoholi enne politsei saabumist või mitte, ja juhul kui jõi, siis kui palju ta jõi, ei olegi tähtsust ning vaidlus eksperdile antud algandmete ebaõigsuse üle on sisutühi. Kohus leiab sedagi, et kui isik joob suuremas koguses lahjat alkoholi, sunnib suur vedeliku kogus isikut lähema tunni aja jooksul urineerima. Videosalvestiselt on näha, kuidas R. Uibo läheb ümber auto, võttes kindad käest, pannes need sõiduki taga sõidukile ja urineerib auto parema külje juures kell 11.40 ning kell 11.41 paneb kindad uuesti kätte ja liigub auto eest läbi minnes tagasi, siseneb sõiduki kabiini, väljub sealt ja suundub edasi lattu. Seega pidi R. Uibo jõudma alkoholi tarvitada enne kui ta mahalaadimiskohani sõitis ning suurem kogus alkoholi pidi olema ära tarvitatud vähemalt tund aega varem. Samuti tõendavad isikul juhile keelatud seisundi esinemist sellele viitavad tunnused isiku käitumises ja tunnistajate ütlused. Tunnistaja R. R. ütlustest nähtub, et talle tundus R. Uibo käitumine rahulik ja selline kahtlane, ka tõstukijuhiga arutasid, et isik tundus joobes olevat, kelle sõnade kohaselt oli sellest ka laos juttu olnud. R. R.le tundus isiku käitumine selline nagu on varem joobes isikute puhul tähele pannud ning pidas vajalikuks sellest politseisse teatada. Kui aga politsei kohale tuli, tuvastatigi menetlusalusel isikul alkoholi tarvitamise tunnused. Seega leidis tunnistajal R. R. tekkinud kahtlus kinnitust. Seejuures peab kohus oluliseks asjaolu, et videosalvestiselt nähtub, kuidas kell 11.31 on eelmise sõiduki mahalaadmine lõppenud ja R. Uibo sõidab mõned meetrid edasi, mille tulemusena nurga all olnud furgoon läheb otseks. Pärast seda läheneb R. Uibo autole R. R., kes pabereid käes hoides suhtleb R. Uiboga, minnes R. Uibo sõiduki kabiini juurde. Pärast seda aga läheb R. R. oma auto juurde, R. Uibo sõidab kell 11.33 10-15 meetrit edasi eelmise, äsja ära sõitnud sõiduki kohale. Kell 11.34 väljub R. Uibo oma sõiduki kabiinist, kuid siseneb tagasi kabiini ja sõidab veel 5-10 meetrit edasi. Seejärel väljub R. Uibo uuesti autost ning R. R. tuleb samal ajal tõstukijuhi juurde, kes on oma tõstukiga R. Uibo sõidukiga paralleelselt. R. Uibo hakkab haagisel küljekardinat eemaldama ning tõstukijuht suhtleb eemalt R. Uiboga. R. Uibo läheb tõstukile lähemale, kuulab ja lööb käega, olles R. R.st ca´ meetri kaugusel ning läheb tagasi oma auto juurde ning jätkab küljekardina eemaldamist. Sellisest videosalvestisest nähtub, et R. R. suhtles R. Uiboga esimene kord enne seda kui R. Uibo mahalaadmise kohale sõitma hakkas ja teist korda siis, kui R. Uibo oli teist korda edasi liikunud ja sõidukist väljunud. Rohkem R. R.l R. Uiboga kokkupuudet ei olnud. Seega pidi R. R. R. Uibo seisundist aru saama kas siis kui R. Uibo hakkas mahalaadimiskohale sõitma või siis kui R. Uibo oli pärast kohale sõitmist sõidukist väljunud. Suhtluse ajaline vahe on 2 minutit, millise aja jooksul ei jõuaks ka parima tahtluse juures õlut ära juua, tehes seda samal ajal sõidukit juhtides, vahepeal sõidukist väljudes ja seejärel uuesti juhtides, rääkimata siis kahe või nelja õlle joomisest. Ometigi sai just selle aja jooksul R. R.le selgeks, et R. Uibo ei ole kaine ja teatas sellest pärast ära sõitmist politseisse. Seega oli R. Uibo alkoholi tarvitanud enne kui ta Jeld-Wen territooriumil mahalaadimisele sõitis. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt oli ta ise laos koos kauba vastuvõtja ja lao juhatajaga, kui menetlusalune isik lattu tuli ning kuulis, kuidas kauba vastuvõtja ütles, et lõhnad on juures, soovis R. Uibot ka puhuma panna, kes selle peale laoruumist lahkus. Ka K. K.le endale tundus autojuht kahtlane, tema kõnnak, olek ja käitumine jättis mulje, et ta võib olla midagi tarvitanud. 12 Seega Jeld-Weni territooriumil olnud kõrvalseisjatele tundus R. Uibo käitumine ja olek piisavalt kahtlased, et seda ka omavahelises vestluses välja tuua ning politseid kahtlustest teavitada. Samuti oli kauba vastuvõtja tundnud alkoholilõhna, mille tõttu pidas vajalikuks sõidukijuhti puhuma panna. Lattu läks aga R. Uibo salvestise kohaselt kell 11.41, s.o pärast küljekardina eemaldamist, kusjuures vahepeal ta sõidukis ei viibinud rohkem kui sõitis kaks korda ettepoole ja käis korraks kabiinis enne lattu minemist. Seega tunti temal alkoholilõhna vahetult pärast seda, kui R. Uibo oli oma kohale sõitnud ja haagise küljekardina eemaldanud. Menetlusaluse isiku käitumist iseloomustab ka videosalvestistelt nähtuv, et territooriumil sõites jääb mulje, et R. Uibo sõidab liiga kiiresti ja riivab ka haagise vasaku nurgaga pööret tehes plastikust piirdeposti. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt olid Riho Uibol silmade punetus, suured silma pupillid ning koordinatsiooni puhul oli kergeid häireid. Samamoodi on menetlusaluse välimust ja seisundit kirjeldanud politseisse helistanud R. R. oma telefonikõnes, märkides, et need kaks sõna, mis ta juhiga vahetas, tekkis tunne, et kas isik on äsja ärganud, mida ta ei usu või on isik viisakas joobes, silmad on grillis. Seejuures suhtles R. R. R. Uiboga läbi R. Uibo sõiduki küljeakna vahetult enne seda, kui R. Uibo hakkas sõitma mahalaadimiskohale. Kohtu hinnangul ei saa ka tunnistaja R. R. poolt kirjeldatud tema poolt tunnetatud R. Uibo lähikontakti vältimine, et tõstukijuht pakkus pabereid, R. Uibo hakkas juba minema, jäi mõttesse ja ütles, et võtab pärast laost, ümber lükata seda, mida R. R. tajus ja see ei tulenenud Covid-19 piirangutest. Antud situatsioonid on ka videosalvestiselt nähtavad, vastupidiselt kaitsja poolt väidetule. Seega peab kohus eeltoodud tunnuseid ja ütluseid piisavaks R. Uibo käitumispildi hindamiseks, et isik oli väliselt tajutavate tunnuste kohaselt alkoholi tarvitamisest põhjustatud seisundis ning seda tajusid R. R., K. K. ja kauba vastuvõtja laos, neist viimane tundis K. K. ütluste kohaselt ka R. Uibo juurest alkoholilõhna. Kohus ei pea usaldusväärseks ka menetlusaluse isiku ütlusi osas, et ta samal päeval ei pidanud enam kuhugi sõitma ja oleks jäänud samasse kohta ööseks, kus sõiduk tema kinnipidamisel oli, ehk laadimisalal. Selline väide ja võimalus on otseses vastuolus tunnistajate R. R. ja K. K. ütlustega, kes olles tuttavad antud Jeld-Weni territooriumiga, kinnitasid, et laadimisalale ei tohi autod pärast laadimist jääda, see takistaks tööd ning üldse ei jää aiaga ümbritsetud territooriumile ööseks autosid. Kui sõidukid on valesti pargitud, antakse sellest neile kohe teada, parkimise keeld laadimisalal on territooriumil ka keelumärgiga välja toodud. Puhkeala ööbimiseks ja parkimiseks oli olemas eemal suletud territooriumist. Kohtus vaadatud videosalvestisest saab järeldada, et mahalaadimisala ei ole kuigi lai ning kui mahalaadimiseks pargitud sõiduki kõrvale veel üks sõiduk parkida, ei oleks enam ruumi tõstukiga koormat maha laadida, sest puuduks manööverdamisruum. Samuti kinnitab toimikusse lisatud Jeld-Weni vastus politsei järelpäringule, et Riho Uibo poolt juhitud sõiduk reg. märgiga XXXXXX/XXXXXX pidi Rakverest edasi sõitma Lätti ning 09.02.2021 kella 12 paiku otsiti autojuhti taga, kuna ta oleks pidanud koorma peale võtma, Linford teeb positsioneerides kindlaks, et Riho Uibo peaks olema Jeld-Wenis kohal ja järgmisena leitakse juba asendusautojuht. Seda kinnitab ka Jeld-Weni planeerimise ja logistika osakonna juht, kes kinnituskirjas ütleb, et auto reg. märgiga XXXXXX pidi 09.02.2021 väljuma Lätti Aizkrauklesse. Seega pidi menetlusalusele isikule olema teada, et ta peab Jeld-Wenis ka uue kauba peale võtma, millega Lätti sõita. R. Uibo küll väitis, et tema kindlasti ei pidanud edasi sõitma ja kui ta seda oleks teada saanud, oleks ta kohe asendusjuhi otsinud. Eelnevalt viidatud kinnituskirjas on selgelt öeldud, et R. Uibo endale asendajat otsinud ei olnud ning vastupidist kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Seejuures ei ilmunud R. Uibo pealelaadimisele seetõttu, et tema sõidukist koorma mahalaadimine katkestati ja see on üheselt näha ka videosalvestiselt, et tõstukiga võetakse maha mõned alused ja seejärel mahalaadimine lõpeb ning mõne aja pärast sõidab territooriumile politseiauto. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul nähtub väärteotoimikust, et 09.02.2021 kell 12.11 kasutati menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit ning näiduks oli 0,94 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjelduses on 13 märgitud, et isikul esineb silmade punetus, suured silmapupillid ja kerged häired koordinatsioonis. Seejärel on kell 13.33 kuni 13.38 isiku seisundit kontrollitud tõendusliku alkomeetriga ning enam kui tund hiljem indikaatorvahendi kasutamisest on alkomeetri lugemid 0,95 ja 0,97, laiendmääramatust 0,09 arvestades loeti lõplikuks tulemuseks 0,86 mg/l. Seega ei ole alkoholisisalduse näit võrreldes indikaatorvahendiga muutunud. Taatlustunnistusest (TTRC-21/00013) tulenevalt oli tõenduslikku alkomeetrit taadeldud 29.01.2021, s.o kümme päeva varem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist tulenevalt oli mõõtjaks R. K., kes Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud tõendi kohaselt on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Seega kuna menetlusaluse isiku seisundit tuvastas vastava koolituse läbinud ametnik, kes arvestas mõõtmisel mõõtemetoodikat ja kasutas mõõtmisel taadeldud mõõtevahendit, on mõõtetulemus mõõteseaduse § 5 mõttes jälgitav. Kuivõrd sõiduki juhtimise ja seisundi mõõtmise vahel oli teatud ajavahemik, määrati toksikoloogiaekspertiis, tuvastamaks kas isiku käitumises on kuriteo koosseis. Ekspert on leidnud, et Jeld-Wen territooriumil sõites oli isiku arvutuslik alkoholikontsentratsioon 0,54-0,77 mg/l väljahingatavas õhus ning asuti ka seisukohale, et pärast sõiduki juhtimist ei oleks neljast õllest tekkinud alkoholikontsentratsioon 0,86 mg/l, mis mõõdeti ajavahemikul kell 13.33 kuni 13.38, vaid alkoholi kogus pidi olema suurem. Samas on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Jeld-Wen territooriumil sõites, enne mahalaadimiskohale parkimist oli menetlusalune isik alkoholi tarvitanud ja kohtu arvates on see eelkõige tõendatud R. R. ütlustega. Pärast R. R.ga suhtlemist oli menetlusalusel isikul aega paarkümmend minutit, mis ta autos sai olla kui tuli kohale politsei ja temal mõõdeti indikaatorvahendiga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. Kogu seda alkoholikogust, mida kohtule menetlusaluse isiku versioonina välja pakuti, ei ole kohtu arvates võimalik nii lühikese aja jooksul ära juua. Kohus ei välista, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi autos ka enne politsei saabumist, kuid nii lühikese ajaga ei oleks ta sellist alkoholikontsentratsiooni väljahingatavas õhus saavutanud, rääkimata kaitseversioonis esitatud alkoholikogusest, mille tarvitamiseks kuluks mitu tundi. Seega oli menetlusalune isik alkoholi tarvitanud enne JeldWen territooriumil sõitma hakkamist. Selles tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlusalune isik rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Mis puudutab ekspertiisiarvamuses esitatud seisukohti, mis on arvutuslikud ja alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus oli Jeld-Wen territooriumil sõites vahemikus 0,54-0,77 mg/l, siis on selge, et lähtuda tuleb menetlusalusele isikule soodsamast näidust, s.o 0,54 mg/l, mistõttu on tegemist väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes, mitte kuriteoga KarS § 424 mõttes. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest ja eksperdiarvamusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus ekspertiisiakti kohaselt tuvastati vaidlusaluse teo toimepanemise ajahetkega 0,54 – 0,77, tuleb lähtuda arvutuslikust kontsentratsioonist 0,54 ja tegemist on väärteoga LS § 224 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või 14 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud ning lõike 3 p 2 kohaselt kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja LS § 224 väärtegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on pidanud vajalikuks isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist nii põhi- kui ka lisakaristusena. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt võib isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni, siis on menetlusalusele isikule karistus määratud ettenähtud sanktsiooni piirides, antud juhul 2/3 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Nagu ülalpool juba märgitud on väiksemaiks võimalikuks joobeks ekspertiisi kohaselt, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,54 mg väljahingatava õhu liitri kohta, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäärasid arvestades üle keskmise määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Menetlusalune isikul tuvastati ekspertiisiakti kohaselt väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,54 -0,77 mg/l, mis on isikule selgelt tajutav joove. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale, alkoholi tarvitamisest on möödunud pikem ajavahemik ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, siis oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii tarvitatud alkoholi kogusest, oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse ning sõiduki korduvalt samalaadses seisundis juhtimise eest kohaldatud karistuste pinnalt. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli vägagi teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult, sest menetlusalune isik teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse põhikaristusena rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 15 Hinnates Riho Uibo süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati ekspertiisi kohaselt sõidukit juhtides alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,54 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära mõttes üle keskmise (0,25–0,74). Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtueelses menetluses menetlusalune isik kahetsust avaldanud ei ole, seega ei saanud kohtuväline menetleja sellega ka arvestada. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud kaebemenetluses ka kohus. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Kohtule esitatud karistusandmetest nähtuvalt on isikut samalaadse teo eest karistatud kolmel korral kriminaalkorras. Harju Maakohtu 26.09.2016 kohtuotsusega karistati R. Uibot KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Kuid enne katseaja lõppu 01.05.2017 pani R. Uibo toime uue samalaadse teo ning Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega karistati teda KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud, millisele karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 11 kuud ja 27 päeva, milline karistus asendati üldkasuliku tööga. 30.08.2019 pani menetlusalune isik toime taas samalaadse süüteo ja teda karistati Tartu Maakohtu 28.01.2020 otsusega KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat, mis kuulus osaliselt ehk 4 kuu ulatuses kohesele ärakandmisele ja ülejäänud osas jäeti karistus täitmisele pööramata tingimisi 2 aasta ja 7 kuulise katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile, katseaja lõpuks on 27.08.
- Menetlusesemeks oleva väärteo pani menetlusalune isik toime 09.02.2021, s.o viimase kohtuotsusega määratud katseajal. Samuti nähtub Transpordiameti liiklusregistri andmebaasis olevatest juhiloa andmetest, et R. Uibole omistati juhtimisõigus 21.10.2008 ning kuni käesoleva ajani on temalt juhtimisõigus karistusena ära võetud kokku 7 korral. Seega korduvad kriminaalkaristused ja juhtimisõiguse korduv äravõtmine ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süsteemselt sõiduki juhtimist alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse üle ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra, mis menetlusaluse isiku süü suurusest ja eri- ning üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes on kohtu arvates põhjendatud. Menetlusaluse isiku süü on üle keskmine ja menetlusalune isiku käitumises ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Menetlusaluse isiku karistusandmetest tulenevalt on menetlusalusel isikul kolm kehtivat kriminaalkaristust samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada isikus arusaama keelunormi kehtivusest, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (3-1-1-58-13). Käesoleval juhul on aga menetlusaluse isiku süü üle keskmise. Seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. 16 Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida, mida menetlusalune isik aga ei teinud. Seega on seda enam teistel liiklejatel ootus, et teisi ohustav juht lõpuks liiklusest eemaldatakse. Kaitsja asus seisukohale, et karistuse mõistmine ei tohiks rajaneda eesmärgil hirmutada karistuspraktikaga kõiki liiklejaid, jättes tahaplaanile karistatava isiku. Käesoleval juhul saab asuda seisukohale, et kohtule ei ole teada, kuidas menetlusalusele isikule seni määratud karistused on teisi liiklejaid hirmutanud, kuid menetlusaluse isiku käitumisest saab üheselt järeldada, et menetlusalust isikut ennast need seni hirmutanud ei ole. Kohtu arvates iseloomustas menetlusaluse isiku käitumise ohtlikkust asjaolu, et menetlusalune isik ei juhtinud mingit kaherattalist mootorsõidukit kinnisel territooriumil, mille üle kontrolli kaotamisel võib eelkõige ohustada iseennast, vaid juhtis koormatud haagisega veokit, mille üle kontrolli kaotamisel on tagajärjed kordades hullemad ja etteaimamatud. Puutuvalt karistuse liiki leiab kohus, et kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud ja ainuõige. Kohtule esitatud menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat karistatud liiklusalase süüteo toimepanemise eest vangistusega, millest on tingimisi vabastatud, seejärel katseajal pani toime uue süüteo, mille eest mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga ning viimane kord vangistusega, millest osa kuulus kohesele ärakandmisele ja osa jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga koos käitumiskontrolliga. Ükski neist meetmetest menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sundinud ja menetlusalune isik jätkas samalaadset liiklust ohustavat käitumist ning menetlusesemeks oleva teo pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal. Seega oli menetlusalune isik üheselt teadlik saabuvast tagajärjest, mis saabub uue samalaadse teo toimepanemisel. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on KarS § 424 järgi korduvalt karistatud, temalt on korduvalt ka juhtimisõigus ära võetud, kuid see ei ole takistanud tal uue süüteo toime panemist ja selline käitumine viitab sellele, et isik suhtub nii juhi kohustustesse kui ka liiklusseadusest tulenevatesse keeldudesse ning liiklusohutusse ükskõikselt ja üleolevalt. Kaitsja on oma kaebuses esitanud taotluse asendada mõistetud karistuse rahatrahviga ja seda põhjusel, et R. Uibo vajab juhtimisõigust töökohustuste täitmiseks ning on käitunud sündmuse järgselt seadusekuulekalt, kuivõrd osaleb liikluses igapäevaselt ja pole seni uusi rikkumisi toime pannud. Põhjendus, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust igapäevaselt töö tegemiseks ja kuigi see põhjendus on inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole ei süüd vähendavaks ega juhtimisõiguse põhikaristusena kohaldamist välistavaks asjaoluks. Menetlusesemeks oleva süüteo toimepanemisel täitis menetlusalune isik samuti tööülesandeid, täites sõidukijuhi ülesandeid, kuid see ei takistanud tal seda tegemast juhile keelatud seisundis. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Käesoleval juhul kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena väärteomenetluses KarS § 481 lg 1 alusel ning sama paragrahvi lõikes 2 on mootorsõiduki juhtimisõiguse karistusena äravõtmise keeld sätestatud samasugusena nagu eelviidatud KarS § 50 lõikes 2, s.t vaid liikumispuude olemasolu on sellise karistusliigi kohaldamist välistavaks asjaoluks. Seejuures tuleb liikumispuude olemasolu tõendada ettenähtud korras ja vastava asutuse poolt väljastatud kohaste dokumentidega. Antud juhul ei ole ei menetlusalune isik ega tema kaitsja viidanud sellele asjaolule, et menetlusalusel isikul oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti ei pea kohus seda, et isik ei ole ühe aasta jooksul ühtegi liiklusalast rikkumist toime pannud, kuidagi kergendavaks või süüd vähendavaks asjaoluks, vaid normaalseks käitumiseks liikluses juhina osaledes. Rikkumise toimepanemise ajal oli R. Uibo teadlik, et tal on töökohustuste täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu, kuid see teadmine ei takistanud tal süüteo esemeks olevat tegu toime 17 panna. Seejuures on menetlusaluselt isikult liiklussüütegude toimepanemise eest juhtimisõigust korduvalt ära võetud, kuigi ka siis oli see juhtimisõigus talle vajalik. Kaitsja on esitanud iseloomustavate tõenditena Riho Uibo poolt Wismari Haiglas tasutud arved psühhiaatri vastuvõtu ja sensibiliseeriva T-protseduuri eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et viimase kohtuotsusega pandi menetlusalusele isikule kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ning ta peab käima ka kontrollis, s.t alkoholi tarvitamisest hoidumine on kohtuotsusega pandud kohustus ja selle kohustuse eiramine võib kaasa tuua karistuse täitmisele pööramise. Seega ei ole kaitsja välja toodud asjaolud seostatavad menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteoga, vaid tulenevad kohustusest täita eelmist kohtuotsust. On muidugi positiivne, et menetlusalune isik oma alkoholi probleemiga tegeleb ja võtab tarvitusele meetmed, et kohtuotsusega pandud kohustust täita, kuid see ei muuda ei toime pandud väärteo õigusvastasust ega süü suurust. Menetlusaluse isiku küsitlemisel kohtu poolt kohtuistungil ka selgus, et kodeerimas käis isik põhjusel, et tema osas oli koostatud erakorraline ettekanne ning menetlusalune isik astus samme selleks, et vältida mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Seega ei tegele isik oma probleemiga Wismari haiglas mitte enda parandamise eesmärgil ja selleks, et näidata oma vastutustundlikkust, vaid selleks, et vältida mõistetud ja ära kandmata karistuse täitmisele pööramist. Puutuvalt kohtuvälise menetleja otsusega kohaldatud karistuse mõjusse ja kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist juba kohtuvälise menetleja otsusega kohaldatud määras ning ei kaebuses ega ka kohtuistungil esitatud väited ega ka väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks või kohaldatud karistuse määra vähendamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusõiguse või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seetõttu jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18