4-21-3736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohu

§ 224

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks Alvar East – isikukood: 37411160271; elukoht: xxx; xxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxharidus Meelis Tomson Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 7. septembri 2021. a otsus väärteoasjas nr 2317,21,006009, millega Alvar Easti karistati LS § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi KarS §

§ 224

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks osaliselt, s.o karistuse määra osas. 2. Teha uus otsus, millega Alvar Easti karistada LS § 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi KarS §

§ 224lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahuldada menetlusaluse isiku Alvar Easti kaebus osaliselt. 1 4-21-3736 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
3. jaanuaril
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
6. septembri
7. a otsusega väärteoasjas nr 2317,21,006009 karistati Alvar Easti LS § 223 lg 1 ja 224 lg 2 järgi KarS §

§ 224lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette järgmist.

1. augustil 2021 kell 18:50 Vabaduse pst 156 juures, Tallinnas juhtis A. East mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Ta juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt oludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht nägi ning sõitis tagant otsa ees sõitvale sõiduautole Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xle.
2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või karistusena rahatrahvi kohaldamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 2.
3. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et kui A. East juhtis mootorsõidukit, siis ta läks silmade ees mustaks, ta proovis pidurdada, kuid ajas haiguse tõttu pedaalid segi ja sõitis otsa ees olevale sõidukile, mida ta ei suutnud kohe haigushoo tõttu näha. Nägemine taastus tal alles peale rohu võtmist. Hiljaaegu on teda hakanud vaevama omapärane haigus, mis seisneb selles, et menetlusalusele isikul langeb kehatemperatuur ja silme ees läheb mustaks. Tavaliselt läheb see kohe üle, kuid seekord ei taastunud nägemine esimest korda elus kohe, mistõttu A. Eastil tekkis ärevushäire, ta ajas pedaalid segi ega näinud kohe, et ees liikuv sõiduk peatus. Kuivõrd nägemine ei taastunud ka kohe pärast liiklusõnnetust, võttis A. East arsti poolt välja kirjutatud ravimit, mille tagajärjel nägemine taastus. Saabunud politseametnikud aga ei kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi selle kohta, et ta jäi sel päeval vaid õunamahla. Kaebaja ei saanud isegi aru, mil viisil alkohol tema kehasse sattus ja mõistis vaid hiljem, et pärast liiklusõnnetuses tarvitatud ravimis oli alkoholi. 2.
4. Menetlusalune isik selgitab, et tal xxx xxx, kuivõrd tal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mistõttu ta vajab liikumiseks abivahendit. Niisiis on sõiduki juhtimisõiguse olemasolu talle eluliselt vajalik isiklikus elus toimetulekuks ja kuivõrd kaebajal on 3 alaealist last, kellest 2 elab temaga koos, siis ka nende kasvatamiseks. Kaebaja ei suuda puude tõttu viia last lasteaeda ilma sõiduautota, kuivõrd ta ei suuda ilma autota nii pikka maad liikuda. 2 4-21-3736 2.
5. A. East kahetseb juhtunut, kuid leiab, et arvestades asjaolusid on teda karistatud liiga karmilt. Tal ei ole ühtegi kehtivat karistust. Võttes arvesse kõike eelkirjeldatut, tuleks teda karistada rahatrahviga, mida määrata tasumiseks ositi või jätta ta üldse karistamata.
6. Väärteoasja arutati
7. detsembril 2021 toimunud kohtuistungil. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A. Eastile esmalt mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, sest tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.
10. Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et A. East juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Vastava seisundi esinemist tõendavad kohtu arvates järgmised tõendid. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt (tl 11 pöördel) esmalt kontrolliti alkoholi esinemist menetlusaluse isiku organismis
11. augustil 2011 kell 19:16 indikaatorvahendiga, millest nähtub, et isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,91 mg/l. Samuti koostas menetleja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 11), mille kohaselt samal ajal esinesid menetlusalusel isikul joobele viitavad tunnused: silmade sidekestade punetus; märjad, läikivad silmad; reaktsioon häiritud; esineb häireid aja-, isiku- ja kohatajus; koordinatsioon väga häiritud; liikumine kergelt taaruv; alkoholilõhn. Seejärel ehk
12. augustil 2021 ajavahemikus 19:23-19:28 rakendati isiku alkoholijoobe kontrollimiseks tõenduslik alkomeeter, mille kasutamise kohta on koostatud protokoll (tl 9 ja 12). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli lõplik mõõtetulemus 0,73 mg/l.
13. Menetlusalune isik esitas nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtuistungil ütlusi andes kaitseversioonina väite, et ta ei ole sel päeval alkoholi teadlikult tarvitanud. Ta tarvitas etanooli sisaldavat ravimit (XXX) alles pärast ees liikuvale sõidukile otsasõitmist ehk siis pärast mootorsõiduki juhtimist, sest eelnevalt oli tal haigushoog ja ta tundis end halvasti. Samuti ei tajunud ega mõelnud ta ravimi tarvitamisel, et see sisaldab alkoholi. Kohus ei pea seda väidet usutavaks ja jätab selles osas A. Easti ütlused tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, põhjendades seda järgmiselt. 7.
14. Tunnistajana ülekuulatud teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto juht Y andis ütlusi selle kohta, et kohe pärast kokkupõrget väljus ta autost, teise sõiduauto juht ehk A. East oli veel enda sõiduautos, võttis turvavöö lahti, keeras süüte välja ja siis tuli autost välja. Menetlusalune isik oli silmnähtavalt joobes siis, kui ta väljus sõidukist – silmad pooleldi kinni ja kõnnak pehme. Seejärel oli menetlusalune isik autost väljas, vahepeal küll tagurdas oma autot, et tekitada vahe enda ja tunnistaja autode vahele, lisaks tõi oma autost e-sigareti või midagi sarnast ja suitsetas 3 4-21-3736 seda. Veel selgitas tunnistaja, et A. East soovis olukorda n-ö sõbralikult lahendada sündmuskohal, vältimaks politsei sekkumist, kuid Y ei saanud lubada alkoholijoobes isikul sõiduki juhtimist jätkata ja tema naine helistas politseisse. 7.
15. Menetlusalune isik selgitas kohtumenetluses, et just enne autost väljumist (ehk enne autost väljumist pärast õnnetust), tarvitas ta ravimit XXX ja muud alkoholi sel päeval tarvitanud ei ole. Politseile ei osanud A. East enda sõnul ravimi tarvitamise kohta rääkida, sest ta sai alles hiljem aru, et ravim sisaldas alkoholi. Vastates kohtuvälisele menetlejale, arvas menetlusalune isik, et pudelis oli 40 ml ravimit ja ta jõi sellest poole ehk umbes 20 ml ja seda 15 minutit enne, kui politsei mõõtis tal joovet. 7.
16. Esmalt märgib kohus, et tunnistaja Y nägi menetlusalust isikut autos vahetult pärast õnnetust ega näinud ravimipudelit ega sellest joomist. Kui isegi oletada, et toimus ravimi tarvitamine, ei saanuks A. Eastil aga olla tunnistaja kirjeldatud alkoholi tarvitamise tunnuseid kohe pärast autost väljumist ehk siis kohe pärast väidetavat tarvitamist. Lisaks kinnitasid nii tunnistaja kui ka menetlusalune isik ise, et pärast liiklusõnnetuse toimumist ja autode esmast ülevaatamist otsustas A. East oma sõidukit tagurdada. Seega isegi menetlusaluse isiku enda ütluste pinnalt saaks järeldada, et ta juhtis mootorsõidukit pärast seda, kui ta oli tarvitanud alkoholi. Seejuures Y ütluste kohaselt ei maininud menetlusalune isik sündmuskohal kordagi seda, et tal oleks probleeme tervisega või et õnnetuse põhjuseks olnuks järsk tervise halvenemine. Tunnistaja sõnul põhjendas A. East sündmuskohal liiklusõnnetuse toimumist sellega, et ta soovis veel kollase tulega n- valgusfoorist läbi saada. Nii tunnistaja kui ka menetlusalune isik kinnitasid samas, et A. East suitsetas sündmuskohal e-sigareti ja tunnistaja kirjelduse kohaselt toimetas menetlusalune isik sündmuskohal, oli aktiivne ja üldiselt sõbralik ning üritas lahendada olukorda kohapeal raha pakkumisega, mis kohtu hinnangul ei vasta just haigushoogu üle elanud inimese tunnustele. 7.
17. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leidis sõiduautode kokkupõrge aset kell 18:50, mis tähendab, et väidetav ravimi tarvitamine pidi leidma aset ajavahemikus alates 18:50 kuni A. Easti kinnipidamiseni kell 19:16 (isiku kinnipidamise protokoll, tl 7). A. Easti enda ütluste kohaselt tarvitas ta ravimit (ehk alkoholi) umbes 15 minutit enne alkoholijoobe tuvastamist sündmuskohal. Kell 19:16 näitas indikaatorvahend isiku õhus alkoholisisaldust ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli isikul samal ajal mitmeid alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid, muu hulgas oli tema juures tunda alkoholilõhna. Umbes 10 minutit hiljem mõõdeti isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,73 mg/l. Kohus nendib, et A. Easti selgituste kohaselt tarvitas ta umbes 20 ml XXX tilkasid (umbes poole) 40 ml suurusest pudelist. Esmalt nähtub isiku enda esitatud tõenditest, et ravim müüakse 25 ml pakendis (vt kaebusele lisatud ravimileht, kohtutoimiku lk 16). Teiseks, isegi kui lähtuda sellest, et isik tõepoolest tarvitas pärast liiklusõnnetust 20 ml ravimit, siis nähtub ravimi infolehest, et see sisaldab 39% mahuprotsenti alkoholi (kohtutoimiku lk 17) – seega sisaldab 20 ml ravimit umbes 6 mg alkoholi (arvutuskäik 20x0,39x0,789=6,1542 grammi). Alkoholijoobe tuvastamisel üldtunnustatult kasutatava Widmarki valemi kohaselt ei ole võimalik, et sellises koguses alkoholi tarvitamisel on alkoholisisaldus A. Easti väljahingatavas õhus 0,73 mg/l. Isegi kui oletada menetlusaluse isiku kaaluks 70 kilogrammi, siis pidanuks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus olema umbes 0,06 mg/l (arvutuskäik: 6*100/0,66*70000~0,012 % ehk ~0,12%, s.o 0,12 mg/g veres). Seega on kohtu hinnangul 4 4-21-3736 vastuvaidlematult tõendatud, et A. East juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. 7.
18. Kohus leiab, et A. East pani selle teo toime tahtlikult, täpsemalt öeldes kavatsetusega. Menetlusalusele isikule ei saanud märkamatuks jääda, et tema seisund ei vasta mootorsõiduki juhtimisele esitatavatele nõuetele, sest alkoholi kogus tema kehas oli lähedane joobeseisundile (s.o 0,75 mg/l). A. Eastil vahetult pärast liiklusõnnetust esinenud ilmseid kehaliste funktsioonide häireid kinnitavad ka tunnistaja ütlused A. Easti käitumise kohta ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli andmed. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastab A. Easti tegu LS § 224 lg 2 tunnustele.
19. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A. Eastile ka seda, et ta jättis kohandamata sõidukiiruse liiklusoludega ja sõitis otsa ees sõitvale sõiduautole Volkswagen Passat, registreerimismärgiga XXXXXX, millega põhjustas varalist kahju Xle. Sellega rikkus A. East LS § 50 lg 3 p 1 ja tema tegu vastab LS § 223 lg 1 tunnustele, mis näeb ette karistuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
20. Kohus leiab, et ka see tegu on leidnud tõendamist kohtumenetluses uuritud tõenditega. Tunnistaja Y andis põhjalikke ütlusi selle kohta, et juhtis mootorsõidukit, milles oli ka ta naine ja kaheaastane laps, Vabaduse puiesteel xxx ees, Laagri suunas. Ta sõitis üle ristmiku vilkuva rohelise valgusfoori tulega, siis tagant tuli suurel kiirusel laugest kurvist punane Saab. Tunnistaja sõiduki kiiruseks oli umbes 50 km/h. Tunnistaja üritas n-ö eest ära saada, aga see ei õnnestunud ja toimus kokkupõrge. Selle tagajärjel sai tunnistaja autol kannatada tagumine stange ja lapsetool, kokku üle 100 euro. Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et sündmuskohal avaldas menetlusalune isik talle, et soovis jõuda üle ristmiku kollase tulega. Kohtu hinnangul ei muuda tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks see, et ta ei mäletanud täpset sündmuse toimumise kuud (s.o september või august), pealegi on sündmuse toimumise aeg ja koht fikseeritud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 1-2). Menetlusalune isik ei vaidlusta sisuliselt liiklusõnnetuse toimumist, kuid selgitab nii kaebuses kui ka kohtumenetluses antud ütlustes, et tal oli terviserike (läks silme ees mustaks), mistõttu ta ajas sassi gaasi- ja piduripedaalid ega suutnud sõidukit õigeaegselt peatada, samuti ei näinud ta ees liikuvat sõidukit. Kohtu hinnangul tuleb A. Easti ütlused jätta tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Esmalt tõi menetlusalune isik sellise versiooni sündmuse põhjustest esmakordselt välja kohtumenetluses esitatud kaebuses. Sündmuskohal ei rääkinud ta sellest ei politseile ega eelnevalt ka tunnistajale, kellega ta soovis ometi saavutada n-ö sõbralikku kokkulepet, mistõttu selgitus haigushoo kohta olnuks asjakohane. Arstitõend, mille isik esitas kaebuse lisana (kohtutoimiku tl 15) on väljastatud alles
21. septembril 2021, s.o pärast liiklusõnnetust ja selles kirjeldatakse sisuliselt isiku enda kaebusi ehk muu hulgas „silme eest läheb mustaks järskudel liigutustel“, mida ei ole seostatud konkreetse diagnoosiga. Kohtu hinnangul ei ole tõendil esitatud andmetest võimalik järeldada, et A. Eastil esines teo toimepanemise ajal tema kirjeldatud terviserike. Seejuures on märkimisväärne, et arst ei ole pidanud menetlusaluse isiku kaebusi piisavalt oluliseks, et välistada mootorsõiduki juhtimist isiku terviseseisundi tõttu (tühistada mootorsõiduki juhtimiseks vajalik tervisetõend). Kokkuvõttes leiab kohus, et tunnistaja ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud piltide pinnalt on võimalik järeldada, et liiklusõnnetust põhjustas just nimelt A. Easti valitud ebasobiv sõiduki kiirus, mistõttu ta ei 5 4-21-3736 suutnud hoida nõutavat pikivahet ja sõitis otsa tema ees liikuvale sõidukile, põhjustades sellega ka varalist kahju teise sõiduki omanikule (nähtub nii CD-plaadil olevatelt piltidelt kui ka tunnistaja ütlustest), s.o pani toime LS § 223 lg-le 1 vastava teo. Kohtu hinnangul pani A. East teo toime vähemalt hooletusest, soovides n-ö viimasel hetkel ületada ristmikku ja jättes arvesse võtmata ees liikuvate sõidukite kiirust. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastab A. Easti tegu ka LS § 223 lg 1 tunnustele. Karistuse mõistmine
22. Karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et A. East täitis ühe teoga kaks väärteokoosseisu. KarS § 63 lg-st 1 lähtudes, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb praegusel juhul mõista karistus LS § 224 lg 2 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.
23. Esmalt võtab kohus arvesse teo asjaolusid – A. East juhtis mootorsõidukit õhtusel ajal tiheda liiklusega piirkonnas lubatud alkoholi piirmäära oluliselt ületavas seisundis (0,73 mg/l), mis jäi vaid pisut alla joobeseisundi miinimummäära. Samuti põhjustas ta ka liiklusõnnetuse, millega tekitas varalise kahju teisele mootorsõidukile, kus viibis 3 inimest, sealhulgas kaheaastane laps – seega ohustas ta oma teoga ka teiste isikute tervist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku süü on keskmisest suurem. A. East avaldas küll kohtuistungil kahetsust, kuid kohtu arvates saab seda arvesse võtta vaid vähesel määral. Nimelt ei pidanud kohus usaldusväärseks A. Easti ütlusi ei alkoholi tarvitamise ega liiklusõnnetuse põhjuste osas. Olukorras, kus isik ei tunnista oma tegu ja selle tegelikke põhjuseid, ei saa rääkida ka siirast kahetsusest. Eeltoodut arvesse võttes peaks kohtu hinnangul mõistma isikule karistuse, mis ületab sanktsiooni keskmist määra.
24. Eripreventiivseid kaalutlusi hinnates nendib kohus, et A. Eastil ei ole kohtuotsuse tegemise ajal kehtivaid karistusi (vt karistusregistri väljavõtte, tl 27). Samas on menetlusaluse isiku suhtes ühel korral (
25. augustil 2020, s.o umbes aasta enne praeguses asjas arutluse all olevast sündmusest) lõpetatud kriminaalmenetlust KarS § 424 lg 1 järgi KrMS § 202 alusel (tl 28). Muu hulgas pandi määruse kohaselt menetlusalusele isikule kohustuseks läbida liiklusrikkujate rehabilitatsiooniprogramm „Korralik juht“, maksta riigituludesse 250 eurot ja mitte tarvitama alkoholi (tähtajaks
26. jaanuar 2021).
27. Kohtu hinnangul ei avalda rahatrahv menetlusalusele isikule piisavat mõju, et ta suudaks hoiduda ka edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. A. East kohustus läbima rehabilitsiooniprogrammi liiklusrikkujatele ja pidi maksma ka rahasumma riigituludesse, mis ei avaldanud aga piisavat mõju, sest vähem kui aasta hiljem pani isik toime ohtlikud liiklusalased rikkumised. Seega rahaline sanktsioon ei mõjuta isikut piisaval määral. Võttes arvesse isiku vähest sissetulekut ja rahalisi kohustusi – A. Easti enda ütluste kohaselt on ta töötu, saab puudest tingitult toetust ja tal on väiksed lapsed – on kohtu hinnangul usutav, et koormava rahatrahvi määramine võib hoopis soodustada alkoholi tarbimist ja uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtu hinnangul mõjub eripreventiivselt menetlusalusele isikule kõige paremini just mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. 6 4-21-3736
28. KarS § 481 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus möönab, et A. Eastil on tuvastatud xxx xxx (kohtutoimiku lk 19) ja töövõime hindamise otsuse kohaselt on isikul muu hulgas raskendatud käimine, erinevatel tasapindadel liikumine ja püstiasendi säilitamine; samuti on raskendatud käte sirutamine, käte või käsivartega pööramine või keeramine, käte täppisliigutused. Teisalt aga peab kohus hindama, kas mootorsõiduki juhtimine on isikule puudest tulenevalt vajalik. Kohtule esitatud tõendite pinnalt, s.o isiku enda ütlused ja andmed tema alaealiste laste kohta seda ei nähtu. Töövõime hindamise otsusest nähtub, et isiku jaoks on käimine raskendatud, kuid mitte välistatud. Kohtuistungil avaldas A. East, et ta suudab kõndida valuvabalt umbes 300 meetrit. Peatselt kolib ta xxx xxxsse, kus on aga bussipeatuseni mitu kilomeetrit. xxxs elavad ka tema naine ja lapsed ning ühte last on vaja viia lasteaeda. Kohtu küsimustele vastates möönis menetlusalune isik, et ka tema naisel on mootorsõiduki juhtimisõigus ja auto, mistõttu ka naine võib viia last lasteaeda. Kohtu hinnangul võib naine seejuures vajadusel viia ka menetlusalust isikut arsti juurde või aitama muudes toimingutes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui tihti peab isik käima arsti juures oma puudest tingitult, isiku ütlustest tulenevalt on vigastused püsivat laadi. Lisaks on kohtu hinnangul A. Eastil võimalik kaaluda ajutisi ümberkorraldusi oma elus, milleks võib olla xxxst ärakolimise edasilükkamise. Kokkuvõttes leiab kohus, et isiku mugavam elukorraldus ei kaalu praegusel juhul üle uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemise riski ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näiteks mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise hädavajalikkust.
29. Eeltoodule vaatamata võtab kohus A. Easti liikumispuuet arvesse karistuse mõistmisel ja mõistab talle LS § 223 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja rahuldab menetlusaluse isiku Alvar Easti kaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 7