← Eesti

1-20-480/77

Obsah (17)§ 113§ 283§ 1043§ 1045§ 1039§ 127§ 1046§ 104§ 1050§ 309§ 326§ 329§ 334§ 335§ 128§ 134§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 26.05.2021 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-20-480 (18231502004) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin

§ 113lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.

  1. Andmekandjad: - säilitada otsuse jõustumisel koos kriminaaltoimikuga 2 DVD plaati (kd II tlk 30); tagastada otsuse jõustumisel kannatanute esindajale Maksim Greinomanile mälupulk (kd II tagakaanel kinnises ümbrikus); tagastada otsuse jõustumisel tsiviilkostjate esindajale Robert Sarvele DVD plaat saate Kuuuurija musta materjaliga (kd II tagakaanel kinnises ümbrikus). Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistus: Ants Pääri süüdistatakse selles, et tema 02.10.2018 kella 08.00 paiku ukse luku lõhkumise teel tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ja Xi valduses olevasse majja aadressil xxx xx, xxx küla, xxx vald, Harju maakond ning vaatamata maja valdaja pöördumistele ja märkustele lahkuda majast, jättis Ants Päär nõude täitmata kuni politsei saabumiseni, seejärel lahkus ta majast. Seega Ants Päär pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri seisukoht: Prokuröri hinnangul puudub kriminaalasjas vaidlus, et 02.10.2018 oli xxx xx xxx asuv elamu kannatanu Xi otseses valduses. Kannatanu kasutas maja Beach Capital OÜ-ga 15.06.2016 sõlmitud üürilepingu alusel. Üürileandja esitas kannatanule 31.05.2018 üürilepingu ülesütlemise teate, mille järgi pidi leping lõppema ja üürnik elamu valduse tagastama 31.08.
  2. X esitas 01.08.2018 üürileandjale teate, milles deklareeris, et lepingu ülesütlemine on alusetu, tühine ning ta ei tagasta valdust enne üürilepingu lõpptähtaja möödumist. KarS § 266 kaitseb privaatautonoomiat, mis kehtib teatud koha suhtes, kaitstes seda teiste isikute häirimise eest. Normi tähenduses on isiku jaoks võõras hoone, ruum või piirdega ala, mis ei ole tema otseses valduses. Kooskõlas riigikohtu praktikaga ei ole üldjuhul ka maja üürile andnud omanikul sinna ilma valdaja nõusolekuta siseneda, v.a juhul kui selline õigus ei tulene tsiviilõigusest või konkreetsest üürilepingust. Prokuröri arvates puudub vaidlus, et A. Päär sisenes 02.10.2018 kannatanu valduses olevasse elamusse, kuid selleks prokuröri hinnangul süüdistataval õigust ei olnud. A. Päär tegutses väidetavalt Mi ja viimase esindaja T palvel, kuid kirjalike tõendite järgi ei olnud M alates 28.09.2018 seotud Beach Capital OÜ-ga. Järelikult ei olnud M kannatanu jaoks üürileandja. A. Pääri nimel 28.09.2018 korduva üürilepingu eseme valduse tagastamise nõudes ei olnud 3 sõnagi sellest, et üürileandja või maja omanik soovib luku vahetamist ning siseneda kannatanu valdusesse viimase loata. Seda ei olnud ka 01.08.2018 Mi nimel esitatud üürilepingu ülesütlemise avalduses. Mõlema nõude järgi kasutab üürileandja valduse tagasisaamiseks kõiki seaduses ettenähtud tagatisi ja õigusi, kui kannatanu ei tagasta nõuetes näidatud tähtajaks valdust koos võtmega ning jätkab elumaja ja kinnistu kasutamist. Prokuröri hinnangul ei olnud A. Pääri tegevus kooskõlas üürilepingu tingimustega. xxx xx asuva elamu üürilepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi oli üürileandjal küll igakuiselt õigus kontrollida eluruumi ja sisustuse sihipärast kasutamist ja õigus näidata objekti kui oma isiklikku vara potentsiaalsetele ostjatele, kuid see pidi olema eelnevalt üürnikuga kokku lepitud. Maja omanikul oli kohene sisenemisõigus kooskõlas lepingu p 3.1 üksnes avariiolukorras. Kõik omavahelised vaidlused tuli lepingu järgi lahendada seadusega ettenähtud korras. Kannatanu väide, et ta ei andnud 02.10.2018 süüdistatavale luba majja sisenemiseks, on kohtus esitatud ja uuritud tõenditega tõendatud. Kannatanu pritsis A. Päärile gaasi näkku ning selline käitumine väljendab selgelt, et A. Pääri majja sisenemine ja seal olemine ei ole kooskõlas Xi tahtega. Riigikohtu praktika järgi tuleb lahkumise nõude täitmata jätmise all mõista igasugust sellele mittevastavat täitmist, sh ainult osalist kus isik lahkub küll ühest ruumist, kuid mitte tervest hoonest. Prokurör leidis, et tõendeid kogumis hinnates ja sündmust tervikuna vaadeldes on paslik järeldada, et A. Päär tungis süüdistuses näidatud ajal ja kohas ebaseaduslikult ja kannatanu tahte vastaselt viimase valduses olevasse majja ning ei reageeerinud kannatanu pöördumistele ning märkustele lahkuda majast. Kokkuvõtvalt oli prokurör seisukohal, et A. Pääri tegevus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, A. Päär pani teo toime kavatsetult. Süüdistatava süüd ja õigusvastast välistavaid asjaolusid prokurör ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada seda, et A. Pääri ei ole varem kriminaalkorras karistatud. A. Pääri süü on prokuröri hinnangul keskmine: kriminaalasjas on kaks kannatanut, üks neist on alaealine laps. Süüdistatav ei ole oma süüd tunnistanud ning tema käitumine kohtus on näidanud seda, et ta ei ole teinud kohaseid järeldusi või kannatanu ees vabandanud. Rahalist karistust prokurör võimalikuks ei pidanud: A. Pääri käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritud ning ta ohustab oma käitumisega kaaskodanike rahu ja turvatunnet. Prokurör taotles A. Pääri süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. Mõistetud vangistus tuleks prokuröri arvates jätta täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 73 lg 1, 3 alusel, kui A. Päär ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Kannatanute Xi ja Yi tsiviilhagid palus prokurör rahuldada märkides, et käesolevas asjas on põhjendatud nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamine. Süüdistatava ja kaitsja seisukoht: Süüdistatav A. Päär ennast süüdi ei tunnistanud ning palus kohtul teha õigeksmõistev lahend. Esitatud tsiviilhagisid A. Päär ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja hinnangul ei ole tema kliendile esitatud süüdistus põhjendatud. Kaitsja märkis, et A. Päär oli 02.10.2018 Beach Capital OÜ juhatuse liige. Äriühing ja kannatanu 4 sõlmisid 15.06.2016 xxx xx xxx asuva eramu tähtajalise üürilepingu. Üürileandja Beach Capital OÜ saatis 31.05.2018 kannatanule üürilepingu ülesütlemise teate, mille järgi lõppes eramu üürileping 31.08.2018 ning Xl paluti ruumid vabastada 01.09.
  3. X keeldus ruume vabastamast, vahetas juunis 2018 elamu välisukse lukud, võtmeid üürileandjale ei andnud, takistas üürileandjal ruume üle vaatamast ning neid näitamast potentsiaalsetele ostjatele. A.Päär teavitas Xi kirjalikult, et ta tuleb 02.10.2018 elamusse. A. Päär oli veendunud, et temal kui üürileandja seaduslikul esindajal on seaduslik alus elamusse sisenemiseks ning üürnikul ei ole õigust teda takistada. A. Pääril oli kavatsus vahetada elamu lukud, anda võtmetest koopia üürnikule ja jätta võti endale selleks, et Beach Capital OÜ juhatuse liikmel oleks edaspidi võimalus elamusse pääsemiseks. Seejärel soovis A. Päär pidada Xga läbirääkimisi selle üle, millal on üürnikul võimalik vabastada eluruum, mille üürimiseks sõlmitud leping lõppes 01.09.2018 seisuga. Kaitsja märkis, et A. Päär oli 02.10.2018 veendunud, et X on majast lahkunud. Ta avas luku ja läks majja koos dokumentidega, mis tõendasid tema õigust majja sisenemiseks. Ootamatult astus A. Päärile vastu X, piserdas teda gaasiga, ründas ja tõukas. Seega ei olnud A. Pääril võimalik üürnikuga rääkida ning viimane ei esitanud talle nõudmisi lahkuda vaid tuli füüsiliselt kallale. Fakt, et elamus viibis lisaks Xle ka alaealine Y, ei olnud A. Päärile teada. Kaitsja hinnangul puudusid A. Pääri käitumises 02.10.2018 KarS § 266 lg 2 p 1 teokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Järeldamaks, kas A. Päär tungis xxx xx xxx asuvasse elamusse ebaseaduslikult, tuleb tuvastada, millised õigused ja kohustused on

järgi üürileandjal ja üürnikul. Kooskõlas

§ 283

lg 2 peab üürnik lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teistele isikutele. Seega on üürileandjal vajalik siseneda üüritud eluruumi ning üürnikul ei ole õigust takistada üürileandjat eluruumi sisenemast. Samuti ei ole üürnikul õigust üürileandja sisenemise takistamiseks vahetada üüritud eluruumi pääsemiseks vajalike uste lukud, andmata üürileandjale sisenemiseks vajalikke võtmeid. X vahetas üürileandja õigusi rikkudes üüritud eluruumi uste lukud, takistades nii üürileandja seaduslikku õigust siseneda üüritud eluruumi selle ülevaatamiseks. Kaitsja nentis, et

15.ptk-s ei ole mitte ühtegi sätet, mis annaks alust öelda, et üürileandja poolt üles öeldud üürileping jätkuks või pikeneks, kui üürnik ülesütlemisega ei nõustu. X oli küll 02.10.2018 xxx xx elamu valdaja, kuid see valdus oli ebaseaduslik. Kohustus vaidlustada üürilepingu ülesütlemine selle tühisuse tõttu on üürnikul, mitte üürileandjal, so viimane ei pea mitte ühelegi isikule (sh üürnikule) tõendama üürilepingu ülesütlemise seaduslikkust ega pöörduma selle tõendamiseks kohtu poole. X ei olnud 02.10.2018 seisuga üürilepingu ülesütlemist kohtus või üürikomisjonis vaidlustanud ning seega oli üürileping lõppenud ja X kasutas üüritud elamut ebaseaduslikult. Riigikohtu praktikas ei ole ukselukkude vahetamist peetud piisavalt intensiivseks teoks, mis annaks alust rääkida valduse ära võtmisest. X märkis, et ta sai pärast lukkude vahetamist võtmed ning järelikult juhindus A. Päär oma tegevuses seaduslikest üürileandja õigustest. Kokkuvõtvalt ei esine kaitsja arvates A. Pääri tegevuses KarS § 266 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu tunnust ebaseaduslik sissetungimine. Kaitsja hinnangul ei ole õige süüdistuses esitatud väide, et A. Päär keeldus ebaseaduslikult üürniku nõudmistest eluruumist lahkuda. 5 Kaitsja oli seisukohal, et kannatanu reaktsiooni – gaasi piserdamist ja A. Pääri tõukamist lukkude vahetamise ajal – ei saa pidada KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivse tunnuse lahkumise nõude esitamise tunnuseks. Süüteokoosseisu moodustab ebaseaduslik keeldumine eluruumist lahkuda, kuid A. Pääril oli üürileandja seadusliku esindajana õigus viibida üüritud eluruumis lukkude vahetamise ja eluruumi ülevaatamise eesmärgil. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et kannatanu esitas A. Päärile selgelt arusaadava nõude lahkuda, videosalvestistelt on näha, et kannatanu kinnitab pidevalt oma õigust elamus viibida. Lisaks ei olnud A. Pääril kohustust lahkuda elamust inimese nõudel, kelle üürileping on lõppenud. Kaitsja märkis, et alaealise Yi suhtes ei ole A. Päär mittemingisuguseid tegusid toime pannud. Y viibis sündmuskohal oma isa, Xi soovil ja mahitusel. Alaealise isale oli teada, et 02.10.2018 tuleb üürileandja elamusse. Sellel päeval oli lapsel koolipäev ning mingit mõjuvat põhjust lapse koolikohustuse eiramiseks või lapse jätmiseks täisealiste omavahelise probleemse olukorra lahendamise juurde X ei esitanud. A. Päär ei ilmutanud mittemingisugust agressiivsust ei kannatanu enda ega tema alaealise lapse suhtes ning kui lapsele mingisugust mittevaralist kahju ka tekitati, siis oli selle põhjuseks Xi agressiivne käitumine, mida laps üritas omaalgatuslikult peatada ja tõkestada. Olukorras kus alaealise sündmuse juures viibimine oli kannatanu kui vastutustundetu lapsevanema tahtliku tegevuse tulemus, ei ole seaduslikku alust nõuda A. Päärilt mittevaralise kahju hüvitamist. Kaitsja taotles kohtult A. Pääri õigeks mõistmist talle esitatud süüdistuses ning palus A. Pääri vastu esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata. Tsiviilhagid: 1. kannatanu Xi hagi. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu Xi tsiviilhagi, milles kannatanu taotles B, A ja Linda OÜ kaasamist tsiviilkostjatena. Kannatanu palus solidaarselt A. Päärilt, Blt ja Alt välja mõista kannatanule kuriteoga tekitatud varaline kahju 2250,00 eurot ning kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Lisaks palus kannatanu välja mõista Linda OÜlt õiguste rikkumisega saadud tulu 5100,00 eurot. Hagiavalduses esitatud väite järgi sisenesid A. Päär ja B 02.10.2018 ilma tema loata xxx xx/xxx xx xxx külas xxx asuvale kinnistule, kus asus sel ajal kannatanu elukoht. Seejärel sisenesid A. Päär ja B ilma kannatanu loata kinnistul asuvasse elamusse eesmärgiga asuda teda ilma kohtulahendita ja täitemenetluseta välja tõstma. Elamu hõivamine ebaõnnestus politsei sekkumise tõttu. A lasi operaator Bl A. Pääri tegevust jäädvustada ning kommenteeris toimuvat jooksvalt, seda nii teo ettevalmistamise kui täideviimise ajal. A. Päär teadis, et video tehakse eesmärgiga näidata seda hiljem telesaates, siis järelikult andsid A ja võttemeeskond A. Päärile mõista, et kiidavad viimase tegevuse heaks, toetavad ja julgustavad teda. Järelikult osutasid A ja B A. Päärile vaimset kaasabi. Kannatanu vastu toime pandud kuriteost valmis saade ning Linda OÜ (seaduslik esindaja A) müüs selle telekanalile ja sai tehingust tulu. Kannatanu väitel on inimese välja tõstmine eluruumist ilma jõustunud kohtuotsuseta ebaseaduslik, sh olukorras kus üürniku ja üürileandja vaheline leping on lõppenud. Järelikult oli A. Pääri, B, A ja Linda OÜ tegevus õigusvastane olenemata kohtu hinnangust üürilepingu 6 lõppemisele või viidatud inimeste subjektiivsest arusaamast üürisuhte lõppemise osas. Kannatanu hinnangul vastutavad A. Päär ja B kahju hüvitamise eest

§ 1043

alusel, so teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas

§ 1045

lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Järelikult vastutavad A. Päär ja B vahetute kannatanu valduse ja kodu puutumatuse rikkujatena. A kohustus kahju hüvitamiseks tugineb kannatanu arvates

§ 1045

lg 4, mille järgi võrdsustatakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest kahju tekitajaga samadel alustel. Järelikult vastutab A A. Pääri teole heakskiitjana, toetajana ja julgustajana. Linda OÜ kohustus anda välja saate müümisel saadud tulu põhineb

§ 1039

. Normi kohaselt võib õigustatud isik rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumist või pidi sellest aru saama, lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tuli välja andmist. Linda OÜ rikkus oma seadusliku esindaja A vahendusel kannatanu valdust ja õigust kodu puutumatusele. A teadis või pidi teadma, et selline tegevus on õigusvastane. Rikkumise tulemusel valmis saade, mille Linda OÜ müüs telekanalile ja osaühing sai müügist tulu, mis tuleb välja anda. Esitatud hagiavalduse järgi seisneb kannatanu varaline kahju järgmistes kulutustes: 1) lukusüdamike asenduskulu 240,00 eurot; 2) elamu mehitatud valve 2010,00 eurot. Kannatanule tekkis kuriteo tõttu mittevaraline kahju: tema kodus pandi toime kuritegu, mida eksponeeriti televisioonis. Kannatanu sai šoki ja pidi pöörduma psühholoogi poole. Linda OÜ ühe saate tulu on hagiavalduses esitatud arvutuskäigu järgi 5100,00 eurot. Kannatanu X täpsustas 22.04.2021 hagi ning vähendas seoses tsiviilkostja esitatud tõendiga Linda OÜ-lt nõutavat õiguste rikkumisega saadud tulu 4700 euroni. Täiendavalt märkis kannatanu, et väljatõstmine ei saanud toimuda omakohtu korras ning järelikult on tegemist

§ 1045lg 1 p 5 sätestatud teoga.

Kriminaalasjas uuritud tõenditega on tõendatud, et A planeeris oma tegevust ette pikaajaliselt ning mõistis oma tegevuse võimalikke tagajärgi. Võttegrupi kaasamise eesmärk oli mh kannatanu võimaliku vastupanu mahasurumine. Kannnatanu hinnangul oli kostjate eelnevalt kokku lepitud ja koha peal välja kujunenud rollijaotus järgmine: 1) A. Päär tellis ja kontrollis lukksepa tegevust; 2) B filmis toimuvat, et X ei saaks esitada pretensioone ega julgeks A. Pääri suhtes rakendada jõulisemalt füüsilist jõudu ning julgestas oma kohalolekuga A. Pääri; 3) A planeeris, juhendas Bt, surus Xi verbaalset vastupanu maha ja julgestas oma kohalolekuga A. Pääri. 7 Järelikult ei olnud A ja B kannatanu hinnangul pelgalt kaasaaitajad ja kihutajad vaid vahetud kahju tekitajad ning seega tuleks hagi rahuldada PS § 33,

§ 1043ja § 137 lg 1 alusel.

Juhuks, kui kohus leiab, et A ja B vastutavad kaasaaitajate ja kihutajatega, tuleks hagi rahuldada PS § 33,

§ 1045

lg 4 alusel või lähtudes reeglist, et kohus rakendab õigust sõltumata poolte taotlustest muu õigusnormi alusel. A.Päär vastutab kannatanu hinnangul PS § 33,

§ 1043ja § 137 järgi.

Kuigi A. Päär tegutses enda väitel Beach Capital OÜ juhatuse liikmena, vastutab A. Päär kahju eest ka isiklikult

§ 1043ja PS § 33 alusel.

Kannatanu arvates ei ole õige tsiviilkostjate seisukoht, et nad soovisid lihtsalt teha saadet ja A ei sisenenud kannatanu loata territooriumile. Xi ja A tsiviliseeritud vestlus pärast sissetungi nurjumist ei tee olematuks selleks ajaks toime pandut. Mittevaralise kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada seda, et tsiviilkostjad ei ole oma õigusvastast tegevust tunnistanud ega kannatanu ees vabandanud. Kannatanu hinnangul ei andnud ta nõusolekut enda eksponeerimiseks telesaates tema isikut mõnitaval viisil. Teo toimepanemise ajal IKS ei kehtinud ja seega tuleb kohaldada isikuandmete kaitse üldmäärust. Viimase järgi peab nõusolek olema antud vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt. Videosalvestisega on tõendatud, et kannatanu käitumine nendele tingimustele ei vasta. Kannatanu oli segaduses, tema jutt kogu aeg muutus. Mittemingisugust nõusolekut enda näitamiseks televisioonis ja eriti mõnitavas võtmes, kannatanu ei anna. Kannatanu viitas, et tal tekkinud psühholoogilist šokki tõendab lisaks mehitatud valve arve, mis kinnitab tekkinud hirmutunnet. Lisaks põhjustas kuriteo ohvriks langemine ja selle televisioonis eksponeerimine tugevaid üleelamisi ning tegemist on üldtuntud asjaoludega, mille tõendamiseks tarvidus puudub. 2. Kannatanu Yi hagi. Kohus rahuldas Yi esindaja taotluse kaasata Y menetlusse kannatanuna ning andis Yle tähtaja soovi korral hagi esitamiseks. Kannatanu Y esitas tähtaegselt hagiavalduse. Kannatanu Y palus kaasata menetlusse tsiviilkostjatena B ja A ning taotles solidaarselt A. Päärilt, Blt ja Alt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Esitatud hagiavalduse järgi sisenesid A. Päär ja B 02.10.2018 xxx xx/ xxx xx xxx külas xxx vallas asuvale kinnistule eesmärgiga tõsta välja kinnistul asuvas elamus elavad inimesed. Nimetatud majas elas kannatanu koos oma isaga ja nad olid väljatõstmise hetkel kodus. Kannatanu isa luba kinnistule ja majja sisenemiseks A. Pääril ja Bl ei olnud. A. Päär andis Zle korralduse elamu lukud lahti muukida ja asendada, seejärel sisenesid A. Päär ja B majja eesmärgiga tõsta kannatanu isa ilma kohtulahendita ja täitemenetluseta välja. Kannatanu oli sündmuse ajal 8-aastane, järelikult oleks koos isaga ka tema elamust välja tõstetud. A. Päär ja B nägid, kuidas kannatanu üritas A. Pääri tegevust takistada ja karjus, kuid jätkasid sellele vaatamata oma tegevust. Kannatanu isal õnnestus valdust kaitsta, elamu hõivamine ebaõnnestus politsei saabumise tõttu. A lasi operaator Bl A. Pääri tegevust salvestada ja kommenteeris seda jooksvalt nii teo ettevalmistamise kui täideviimise staadiumis. A. Päär mõistis, et video tehakse eesmärgiga näidata seda hiljem telesaates. Järelikult andsid A ja tema võttemeeskond A. Päärile mõista, et 8 kiidavad viimase tegevuse heaks, toetavad ja julgustavad A. Pääri. Seega osutasid A ja B A. Päärile vaimset kaasabi õigusvastase teo toimepanemisel. Kannatanu väitel on inimese välja tõstmine eluruumist ilma jõustunud kohtuotsuseta ebaseaduslik, sh olukorras kus üürniku ja üürileandja vaheline leping on lõppenud. Järelikult oli A. Pääri, B, A ja Linda OÜ tegevus õigusvastane olenemata kohtu hinnangust üürilepingu lõppemisele või viidatud inimeste subjektiivsest arusaamast üürisuhte lõppemise osas. Kannatanu hinnangul vastutavad A. Päär ja B kahju hüvitamise eest

§ 1043

alusel, so teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas

§ 1045

lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Järelikult vastutavad A. Päär ja B vahetute kannatanu valduse ja kodu puutumatuse rikkujatena. A kohustus kahju hüvitamiseks tugineb kannatanu arvates

§ 1045

lg 4, mille järgi võrdsustatakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest kahju tekitajaga samadel alustel. Järelikult vastutab A A. Pääri teole heakskiitjana, toetajana ja julgustajana. Kannatanul tekkis kuriteo tagajärjel pidev ja püsiv hirmutunne ning järelikult tekitati talle kuriteoga mittevaralist kahju. Kannatanu Y täpsustas 22.04.2021 hagi ning märkis täiendavalt, et väljatõstmine eluruumist ei saa toimuda omakohtu korras. Järelikult oli tegemist

§ 1045lg 1 p 5 sätestatud teoga.

Kannnatanu hinnangul oli kostjate eelnevalt kokku lepitud ja koha peal välja kujunenud rollijaotus järgmine: 1) A. Päär tellis ja kontrollis lukksepa tegevust; 2) B filmis toimuvat, et X ei saaks esitada pretensioone ega julgeks A. Pääri suhtes rakendada jõulisemalt füüsilist jõudu ning julgestas oma kohalolekuga A. Pääri; 3) A planeeris, juhendas Bt, surus Xi verbaalset vastupanu maha ja julgestas oma kohalolekuga A. Pääri. Järelikult ei olnud A ja B kannatanu hinnangul pelgalt kaasaaitajad ja kihutajad vaid vahetud kahju tekitajad ning seega tuleks hagi rahuldada PS § 33,

§ 1043ja § 137 lg 1 alusel.

Juhuks, kui kohus leiab, et A ja B vastutavad kaasaaitajate ja kihutajatega, tuleks hagi rahuldada PS § 33,

§ 1045

lg 4 alusel või lähtudes reeglist, et kohus rakendab õigust sõltumata poolte taotlustest muu õigusnormi alusel. A.Päär vastutab kannatanu hinnangul PS § 33,

§ 1043ja § 137 järgi.

Kuigi A. Päär tegutses enda väitel Beach Capital OÜ juhatuse liikmena, vastutab A. Päär kahju eest ka isiklikult

§ 1043ja PS § 33 alusel.

Kannatanule Yle põhjustas sündmus tugevaid üleelamisi, lapse käitumist pool aastat hiljem kirjeldas psühhoterapeut H. Tartes-Babkina. Kohtunik E. Sepa poolt 13.11.2020 läbi viidud küsitlusel nimetas Y kuritegu halvimaks asjaks, mis temaga on juhtunud ning tõi eraldi välja selle, et siis oli seal veel filmikaamerad. 9 Kannatanu ei nõustu tsiviilkostjate õigustusega, et nemad tahtsid teha saadet, A territooriumile ei sisenenud ning üritas kannatanut rahustada. Tsiviilkostjate esitatud nn mustal materjalil on kuulda, kuidas A ütleb Yle, et tema koer ei hammusta ja tegemist on päästekoeraga. Selline tegevus ei mahu välja õigusvastase teo kahjulike tagajärgede ärahoidmise raamidesse ja ei saa olla aluseks kahjuhüvitise vähendamisele juhul, kui kohus asub teostama diskretsiooni

§ 127lg 6, Ts

MS § 233 lg 1 alusel. Lisaks ei tee A käitumine sündmust olematuks. Kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada, et süüdistatav ja eriti tsiviilkostjad ei ole oma teo õigusvastasust tunnistanud ning selle eest vabandanud. Samuti tuleb kannatuste taseme tuvastamisel arvestada lisaks kohtlemise kestusele füüsilist ja vaimset mõju isikule, isiku sugu, vanust ja tervislikku seisundit. Kuriteo ohvriks langemine ja selle televisioonis eksponeerimine tugevaid üleelamisi ning tegemist on üldtuntud asjaoludega, mille tõendamiseks tarvidus puudub. Tsiviilkostjate seisukoht: Tsiviilkostjad A, B ja Linda OÜ kannatanute nõudeid ei tunnistanud ning vaidlesid esitatud hagiavaldustele vastu. Tsiviilkostjad taotlesid: 1) Jätta rahuldamata kannatanute nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks kannatanute väidete umbmäärasuse, tõendamatuse, tsiviilkostjate teos õigusvastasuse, süü ja põhjusliku seoses puudumise tõttu. 1.1) Juhul kui kohtu hinnangul esinevad alused mittevaralise kahju hüvitamiseks, tuleb arvestada kannatanu Xi käitumist ning jätta nõuded rahuldamata või vähendada hüvitised nullini. 1.2) Juhul, kui kohus leiab, et kannatanute nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud, tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda kohtupraktikast ning 2018 keskmisest brutosissetulekust. 2) Jätta rahuldamata Xi nõue Linda OÜ-lt saate müügist saadud tulu välja andmiseks. 3) Jätta rahuldamata Xi nõue A, B vastu varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilkostjate hinnangul puudub asjas vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) kannatanud viibisid 02.10.2018 xxx xx xxx asuvas elamus ajal, mil A. Päär avas lukuabi töötaja vahendusel elamu välisukse selle luku läbipuurimise teel; 2) kinnistu kuulus Beach Capital OÜ-le ja X üüris seda üürilepingu alusel; 3) sündmuskohal olid S, A, B, kannatanud, A. Päär, politseiametnikud, kiirabitöötajad ning lukuabi töötaja; 4) kõik kannatanuid puudutav on salvestatud 100% ulatuses videolindile (nn must materjal); 5) kannatanud lahkusid elamust viivitamata pärast seda, kui X oli lasknud A. Päärile elamus gaasi. Tsiviilkostjad palusid kõrvale jätta kannatanu Yi esitatud psühholoogi arvamus, sest kooskõlas KrMS § 1091 lg 1, 4 järgi tuleb asjatundja kohtus vahetult üle kuulata. Tsiviilkostjate arvates on kannatanud jätnud tõendamata rea hagiavalduses esitatud väiteid, millest osa on sedavõrd üldsõnalised, et neile ei ole võimalik vastata. Kooskõlas TsMS § 363 lg 1 p 2 tuleb hagejal tsiviilhagis nimetada konkreetsed asjaolud, millele hageja (kannatanu) tugineb. Nende esitamata jätmisel ei saa kohus iseseisvalt hagiavaldust asjaolude osas täiendada. Järelikult tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kannatanute hagis esitatud väited ja 10 asjaolud üldse võimaldavad kahju välja mõista. Kuigi kohus peab viitama pooltele, millised esitatud asjaolud on ebaselged ning vajaksid täiendamist või selgitamist, ei ole kohtu ülesanne ise poolte esitatust asjaolusid välja lugeda ja tugineda millelegi, millele pool ei ole konkreetselt viidanud. Tsiviilkostjate hinnangul oli kannatanutel nõuete esitamiseks madal motiiv: Xl ei olnud tsiviilkostjate vastu süüdistuses märgitud asjaolude ilmnemise ajal mittemingisuguseid pretensioone. Viimased ilmnesid alles siis, kui X solvus Kuuuurija saate käsitluse peale – so saade oli kannatanu tegevuse suhtes kriitiline ja kajastas ka teiste inimeste probleeme Xga. Ajakirjandusväljaandel on õigus otsustada, kuidas mingi kajastus üles ehitatakse, kannatanu saab teha etteheiteid üksnes PS § 17 ja

§ 1046või § 1047 pinnalt.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kannatanu ei saa nõuda, et ajakirjandusväljaanne kajastaks teda üksnes positiivses võtmes. Kriminaalasjas ei esine ühtegi faktilist asjaolu, mis kinnitaks tsiviilkostjate poolt õigusvastase teo toime panemist. Õigusvastase teo puudumine on tõendatud videosalvestistega, tunnistajate L, S ja Z ütlustega. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on Xi nõusolek või alternatiivselt A. Pääri hädaseisund. Kriminaalasjas on tõendatud, et X tegi Ale korduvalt nõusoleku kinnistule sisenemiseks, intervjuu tegemiseks ning Yga suhtlemiseks. X kiitis heaks B viibimise oma kinnistul. Kannatanu X ei nõudnud kordagi tsiviilkostjate lahkumist ega takistanud nende sisenemist kinnistule. See asjaolu on tõendatud videosalvestistega, tunnistajate L, S ja Z ütlustega ning tsiviilkostjate ütlustega. Kahju hüvitamise eelduseks olev süü antud juhul puudub, nende käitumises ei ole süüd

§ 104

ühegi alternatiivi suhtes ning seega tuleks kohaldada

§ 1050lg 1.

Antud juhul kinnitas A. Päär tsiviilkostjatele, et tal on seaduslik õigus kinnistule sisenemiseks ja seal viibimiseks. Lisaks ei ületanud tsiviilkostjate käitumine kordagi sotsiaal-adekvaatse käitumise norme (ei olnud pahatahtlik). Süü puudumine on tõendatud tunnistajate S, Z ütlustega, videosalvestistega ning tsiviilkostjate ütlustega. Tsiviilkostjate arvates välistab kahju hüvitamise nõuete rahuldamise ka põhjusliku seose puudumine

§ 127lg 4 mõttes.

Kohtupraktikas omaksvõetud arusaamadest saab järeldada, et sotsiaaladekvaatselt ei saa saatetiimi pidada vastutavaks kannatanute vaimse tervise ükskõik milliste muutuste eest, sest saatetiimi tegevus ei saanud objektiivselt võetuna põhjustada kannatanutele väidetud tagajärgi. Väidetav kahjulik tagajärg ei allunud tsiviilkostjate tahtele ega olnud nende käitumisega seotud. Kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad seda, et A. Päär oleks 02.10.2018 nagunii vahetanud lukud, sisenenud majja ning proovinud kannatanuid välja tõsta. Nimetatud asjaolu on tõendatud videosalvestistega, A. Pääri, Z ja S ütlustega ning tsiviilkostjate ütlustega. Tsiviilkostjad leiavad, et kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamadega puudub kannatanutel õigus moraalse kahju hüvitisele – nende endi käitumine tõi kaasa kahju tekkimise ning moraalse kahju hüvitamiseks piisab ka süüdistatava süüdi tunnistamisest. Kannatanu X eiras üürileandja seaduslikke nõudeid üürieseme valduse vabastamiseks, A. Päär läks Beach Capital OÜ esindajana lukke vahetama põhjusel, et X vahetas juunis 2018 lukud ning keeldus üürileandjale võtmeid esitamast. A küsis Xlt korduvalt, miks viimane oma lapsele nii teeb ning lapse huve silmas pidades kinnistult ei lahku. Juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama ning tsiviilkostjatelt kannatanute kasuks mittevaralise kahju katteks hüvitise välja mõistma, märgivad tsiviilkostjad, et kannatanud ei ole esitanud 11 tõendeid, mis kinnitaks väidetavaid tervisekahjususi. Xle on iseloomulik teatud detailide ülepaisutamine. Kindlasti tuleks arvestada kannatanu Xi osa kahju tekkimises. Viimane on tõendatud tunnistaja G ja süüdistatava ütlustega. Kannatanu X on provotseeriva käitumisega ning see on tõendatud kannatanute endi väidetega hagiavalduses, videosalvestisega ning tunnistaja L ütlustega. Järelikult tuleb kohtul Xi enda käitumise tõttu jätta hagid mittevaralise kahju osas rahuldamata või vähendada hüvitist nullini. Juhul, kui kohus ei nõustu mittevaralise kahju hüvitise rahuldamata jätmisega või hüvitise vähendamisega nullini, tuleks kohtul hüvitiste suuruse kindlaksmääramisel arvestada kohtupraktikaga. Senises praktikas on oluliselt suurema füüsilise tervisekahju korral välja mõistetud hüvitisi suuremas summas kui 500,00 eurot, kuid unustada ei saa Eesti keskmist elatustaset. Keskmine brutosissetulek 2018.aastal oli umbes 1310,00 eurot. Tsiviilkostja Linda OÜ märkis, et kannatanu X ei ole hagis esitanud õigusnormi, mille alusel võiks kohus hagi rahuldada. Kannatanu X soovib endale saate müügiga teenitud tulu, sest Linda OÜ müüs saate telekanalile. Senises kohtupraktikas ei ole sarnast nõuet tsiviilkostjatele teadaolevalt esitatud. Kannatanu X ei ole tuginenud asjaolule, et TV3 eetris olnud saade Kuuuurija rikuks ükskõik millist tema isiklikku õigust. Kannatanu X andis nõusoleku enda filmimiseks ja saatemeeskonnale kahel päeval intervjuu. X ei ole kordagi nõudnud oma isiku varjamist või oma isikuandmete töötlemise lõpetamist. Järelikult ei ole Xl õigust nõuda saate edasimüügiga teenitud tulu. Kannatanu Xle sai kahju tekkida vaid saate avaldamise tulemusel, mitte saate tootmisel. Oma nõuet saate avaldamisega kannatanu sidunud ei ole. Saate tootmine ei saa kahju tekitada, seda enam olukorras kus kannatanu annab nõusoleku saates esinemiseks. Tsiviilkostjatele jääb arusaamatuks, miks nad peaksid vastutama varalise kahju eest. Esiteks on kannatanu viidatud tõendist näha, et lukkude vahetus toimus 26.06.2018, so 3 kuud varem. Järelikult ei esine ei õigusrikkumist ega põhjuslikku seost selle kulu hüvitamiseks. Esitatud arve ei mahu ühegi

§ 1045lg 1 alternatiivi alla.

Mehitatud valve puhul puudub tsiviilkostjate õigusvastane tegu, tegemist ei olnud vajalike kuludega ning puudub põhjuslik seos. Kannatanu X ei ole põhjendanud, miks peaksid tsiviilkostjad vastutama mehitatud valvega tekkinud kulude eest, kui nad ei pannud toime omavolilist sissetungi ega ohustanud mingilgi moel kannatanuid. X andis Ale ja Ble loa filmida, kinnistule siseneda ja seal viibida, sh andis X intervjuu, hoides mikrofoni oma käes. Politsei saabus enne turvafirma saabumist ning tsiviilkostjatele ei andnud ei politsei ega turvatöötajad ühtegi korraldust. Kannatanu kutsus turvafirma välja A. Pääri tõttu, üksnes viimane hõivas elamu valduse ning blokeeris X soovi elamusse uuesti siseneda ja kaitses lukuabi töötajat, et too saaks merepoolse välisukse luku vahetada. Tsiviilkostjad ei takistanud Xl valduse teostamist, pigem toetasid ja fikseerisid kannatanu jaoks tõendid (tagasid asjaolude talletamise). Tsiviilkostjate hinnangul ei kinnita mehitatud valvega seotud kulude tõendamiseks esitatud tõend kannatanu väiteid. Arve järgi seisnes osutatud teenus septembris osutatud mehitatud valves. Kohtul tuleb otsustada, kas arve tõendab 02.10.2018 valveteenuse tellimist ja selle eest tasumise kohustuse (kui kulu ja kahju) tekkimist. Kohtu seisukoht: Kriminaalasjas esitatud süüdistuse järgi heidetakse A. Päärile ette seda, et ta lõhkus 02.10.2018 kella 08.00 paiku xxx xx xxx vallas asuva elamu ukseluku ning tungis majja seal elava Xi tahte vastaselt, ei lahkunud majast vaatamata Xi soovile ning läks ära alles siis, kui saabus politsei. Süüdistuse loogika lähtub sellest, et A. Päär tungis majja ja eiras seal elava inimese nõuet 12 elamust lahkuda ebaseaduslikult. Kaitsja ja A. Päär olid seisukohal, et süüdistataval oli seaduslik õigus majja sisenemiseks ning seal viibimiseks. Kohus nendib, et süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub. Kriminaalasjas esitatud süüdistuse pinnalt vaieldakse kohtus ainult selle üle, kas A. Pääril oli õiguslik alus elamusse sisenemiseks ja kas ta võis sellest tulenevalt ignoreerida Xi nõudmisi sealt lahkuda või mitte. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et X sõlmis 15.06.2016 Beach Capital OÜ-ga eluruumi üürilepingu ja sai lepingu alusel oma kasutusse xxx xx xxx asuva kinnistu koos sellel asuva elamuga (kd II tlk 6-10, eluruumi üürilepingu p 1.1). Üürileping oli tähtajaline (vt lepingu p 1.5), so üürnikul oli õigus lepingu eset kasutada kuni 15.07.

  1. Kannatanu Xi ja tunnistaja G ütlustega on tõendatud, et üürilepingu ese oli Xi ja tema alaealise lapse Yi kodu ehk elamiseks kasutatav ruum KarS § 266 lg 2 p 1 mõttes. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et üürileandja Beach Capital OÜ esitas 31.05.2018 Xle avalduse 15.06.2018 sõlmitud üürilepingu ülesütlemiseks ja üürieseme valduse vabastamiseks (kd II tlk 122-123). X sellega nõus ei olnud ja vastas esindaja kaudu, et kasutab elamut lepingus sätestatud tähtajani (vt Xi esindaja kirjalik vastus ja Xi ütlused). X kasutaski pärast teate saamist üüritud elamut edasi (vt Xi ja G ütlused), sh oli xxx xx xxx asuv elamu Xi valduses 02.10.2018 (vt videosalvestised, Xi, A. Pääri, Z, L, A, S, B ja G ütlused). Kriminaalasjas on A. Pääri ütlustega (kd II tlk ) tõendatud, et tema poole pöördus xxx xx elamu omaniku M esindaja T, kes palus tal Xga tekkinud probleem lahendada. A. Pääri sõnul üüris M maja Xle, kuid üürniku peale kaebasid naabrid, kes nõudsid Xi lahkumist. Samuti soovis M maja müüa, kuid tal ei olnud võimalik seda potentsiaalsetele ostjatele näidata, sest üürnik X oli vahetanud omavoliliselt kõik elamu lukud. X hakkas üürileandjale advokaatide vahendusel kirju saatma, nõudmisi esitama. M oli sunnitud sel põhjusel pöörduma psühhiaatri poole ja hakkas tarvitama antidepressante. Hõlbustamaks asjaajamist vormistati A. Päär Bech Capital OÜ juhatuse liikmeks. Süüdistatava ütluste õigsust kinnitab Beach Capital OÜ ainuosaniku MS 26.09.2018 otsus (kd II tlk 3) mille alusel kutsuti tagasi osaühingu juhatuse liige M ja nimetati uueks juhatuse liikmeks A. Päär. Ainuosaniku otsus edastati koos notariaalselt kinnitatud kandeavaldusega (kd II tlk 4) kohtu registririosakonnale ning 28.09.2018 tegi registriosakond esitatud dokumentide alusel muutmiskande (kd II tlk 2). Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et A. Päär oli alates 28.09.2018 Beach Capital OÜ juhatuse liige. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et A. Päär edastas 28.09.2018 Beach Capital OÜ juhatuse liikmena Xle äriühingu nimel korduva nõude üürilepingu eseme valduse tagastamiseks (kd II tlk 124). A. Pääri ütlustega ja viidatud dokumendiga on tõendatud, et üürileandja esindaja informeeris Xi sellest, et kannatanu ja Beach Capital OÜ vahel 15.06.2016 sõlmitud üürileping lõppes üürileandja poolse lepingu ülesütlemise tõttu 31.08.2018 kell 00.
  2. Kirjas teavitati üürnikku sellest, et ta oleks 02.10.2018 kell 08.00 kodus ja tagastaks üürieseme valduse koos kõikide tema käes olevate võtmetega. Kriminaalasjas on kannatanu Xi ja tunnistaja G ütlustega (kd tlk) on tõendatud, et X sai Beach Capital OÜ juhatuse liikme A. Pääri nõude üürieseme valduse tagastamiseks kätte. Kannatanu selgitas, et kirjal puudus digitaalne allkiri, ta tegi taustauuringuid ning tema jaoks ei omanud nõue juriidilist jõudu. Kirjeldatud põhjusel jättis ta nõude tähelepanuta. X avaldas kohtus, et juhul kui üürileandja soovib lepingut lõpetada, peab viimane ise kohtusse pöörduma, tema selleks vajadust ei näinud. Tunnistaja G, kannatanu endine elukaaslane selgitas, et kusagil 13 augusti lõpus või septembris tuli üürileandjalt viimane hoiatus maja tagastamiseks ning see pidi olema oktoobri alguses. Tunnistaja märkis, et tema ja X olid kursis, et 02.10.2018 tuleb üürileandja esindaja majja. G mäletamist mööda oli X enesekindel ja ütles, et tal on õigus majas edasi elada. Puutuvalt tunnistaja G ütlustesse märgib kohus, et kannatanu arvates olid tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed. Kohus nendib, et tunnistaja soovis ilmselgelt kalduda talle esitatavatest küsimustest kõrvale ning edastada oma ütlustes muud, konkreetsesse kriminaalasja otseselt asjassepuutumatut infot. Arvestades seda, et kohtule arusaadavalt on käesolevaks ajaks endiste elukaaslaste omavahelised suhted konfliktsed, võib sellises olukorras teatud juhtudel jaatada seda, et tunnistaja moonutab oma negatiivse suhtumise tõttu tõde. Käesolevas asjas kohtu arvates see nii ei ole: tunnistaja G ütlused on kohtu jaoks usaldusväärsed. Tunnistaja kirjeldus süüdistuses esitatud sündmuse kohta klapib teiste tõenditega. Kannatanu keskseks väiteks nii G kui A ütluste ebausaldusväärseks lugemisel oli kohtule arusaadavalt fakt, et mõlemad kinnitasid kohtus, et nad üksteist ei tunne ega ole varem kohtunud. Kannatanu esitas tunnistaja ja tsiviilkostja vastava väite kummutamiseks kohtule E 26.08.2020 e-kirja (kd II tlk 138) milles E teavitab adressaati sellest, et tema ja abikaasa on esitanud Xi vastu hagi ning palub ümber lükata Xi määruskaebuses esitatud väited. A vastab E päringule. Kohtu hinnangul e-kirjast ei piisa väitmaks, et A ja G valetasid. Esiteks on e-kirja saatjaks E, mitte G. Kirja saatja E ei kajasta oma päringus abikaasa nime. Teiseks on E kirja edastanud üldisele e-posti aadressile vihjed@kuuuurija.ee. Kohtu arvates oleks A ja G omavahelise tutvuse jaatamise korral loogiline, et päringu Ale edastab G, kes kasutab e-kirja saatmiseks A isiklikku, mitte üldist meiliaadressi, mis on mõeldud saate tegemiseks vajalike vihjete kogumiseks. Kokkuvõtvalt ei kinnita kannatanu esitatud e-kiri seda, et G ja A tundsid teineteist, kuid otsustasid kooskõlastatult kohtus omavahelist suhtlust varjata. Kohtule jääb mh arusaamatuks tunnistaja ja tsiviilkostja motiiv – miks nad peaks varjama seda, et nad on tuttavad? Igasugune loogiline selgitus selleks puudub ning seda ei esitanud ka kannatanu. Kohus leiab, et G ütlused on tõendina arvestatavad osas, mis see puudutab otseselt süüdistuses kirjeldatud sündmusi. Muu, asja lahendamiseks tarbetu ja asjasse mitte puutuv teave tuleb lahendi tegemisel kõrvale jätta. Kriminaalasjas on Kuuuurija videosalvestusega, süüdistatava A. Pääri ütlustega, tsiviilkostjate B, A ütlustega, kannatanu ütlustega, tunnistajate G, S ja Z ütlustega tõendatud, et 02.10.2018 oli A. Päär hommikul kella 07.30 paiku Xi elamu juures. Lisaks süüdistatavale olid sündmuskohal saate Kuuuurija võttetiim koosseisus saatejuht A, operaator B ja toimetaja S ning Lukuabi OÜ meister Z. Kohus märgib esmalt, et sündmuskohal viibinud inimesed (so süüdistatav, tunnistajad ja tsiviilkostjad) väitsid, et maja oli pime, sees tuled ei põlenud. Isikuliste tõendiallikate mälupilt on õige, sest videosalvestiselt ei nähtu, et xxx xx majas oleks 02.10.2018 hommikul mingisuguseid elumärke. Kannatanu püüdis küsimuste abil istungil välja selgitada, kas kohale tulnud märkasid korstnast suitsu või mitte, viidates kohtule arusaadavalt üheselt selgele asjaolule – maja ei olnud tühi ja elanikud olid kodus. Samas on kohtu hinnangul esmane näitaja, mille pinnalt hämaral ajal keskmine mõistlik kõrvalseisja teeb järelduse kellegi kodus olemise või sealt eemal viibimise kohta siiski akendest paistev valgus. Seda, et keegi kohalviibijatest võimalikku korstnasuitsu ei märganud, ei saa inimestele ette heita. Samuti ei saa sellest meelevaldselt järeldada, et inimesed olid üksmeelselt selle fakti osas kokku leppinud ja kõik valetasid. Süüdistatav selgitas, et tema eesmärgiks oli tegutseda seaduslikult: vahetada lukud ja otsida üürnikuga lahendusi. A. Pääri ütluste kohaselt kaasas ta elamu ukse lukkude vahetamiseks 14 Lukuabi OÜ. Võttetiimi informeeris A. Päär oma ütluste järgi sel põhjusel, et majas elav prantslane (kannatanu X) oli eelinformatsiooni kohaselt konfliktne ja vägivaldne. Maandamaks võimalikke riske (mh ka seda, et pärast süüdistatakse teda mingisuguste asjade varguses) soovis ta, et kõik saaks jäädvustatud filmilindile. Kohus nendib, et paljuski just sel põhjusel ei ole kriminaalasjas oluliste faktiliste asjaolude üle vaidlust: kohus ei pea süüdistuses esitatud faabulat hakkama taastama isikuliste tõendiallikate ütluste abil vaid paralleelselt on kõik järgnevad sündmused talletatud videole. Tunnistaja Zi ütlustega (kd II tlk ) on tõendatud, et 02.10.2018 töötas ta Lukuabi OÜ meistrina. Ta kohtus A. Pääriga juhuslikult tanklas ja nad sõitsid objektile, eramajja. A. Päär tellis temalt päev varem lukkude avamise ja nende välja vahetamise. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav näitas talle dokumente, mille järgi oli A. Pääriga seotud ettevõte maja uus valdaja. Saate Kuuuurija videosalvestisega (kd II tlk ) on tõendatud, et xxx xx xxx asuva eramu juurde jõudes vahetas A. Päär esmalt värava koodluku koodi ja sisenes kinnistule. A. Pääriga koos läksid kinnistul asuva maja juurde tsiviilkostja B ja tunnistaja Z (vt A. Pääri ütlused, saate videosalvestis, asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga kd II tlk ). Seejärel on videosalvestiselt näha, kuidas A. Päär koputab korduvalt maja välisuksele. Seda, et ta esmalt koputas, kinnitas kohtus ka süüdistatav. Kriminaalasjas on videosalvestise ja A. Pääri ütlustega tõendatud, et ust keegi ei avanud. Vaatamata sellele, et A. Pääri koputustele ei reageeritud, puudub kriminaalasjas vaidlus ja on tõendatud, et majas viibisid X ja Y. Tunnistaja G ja kannatanu Xi ütlustega on tõendatud, et 02.10.2018 hommikul olid majas X, Y ja G. Tunnistaja G selgitas, et ta märkas maja juures inimesi, autosid, võttegruppi ning lahkus kohe kodust tööle, tahtmata ennast järgnevate sündmustega siduda. Tunnistaja G ütlustega on tõendatud, et X ja Y jäid koju. Järgnevalt on videosalvestiselt näha, kuidas tunnistaja Z, Lukuabi OÜ töötaja hakkab ukselukku puurima. See fakt on tõendatud süüdistatava A. Pääri, tunnistajate Z ja S ning tsiviilkostja B ütlustega. Süüdistatava A. Pääri, tunnistajate Z ja S, tsiviilkostja B ütlustega ning videosalvestisega on tõendatud, et pärast seda, kui Z oli kõrvaldanud ukseluku, avas A. Päär ukse ja sisenes majja. Videosalvestistelt on näha, et A. Päär teeb ukse lahti, astub majja sisse, liigub mööda koridori edasi ning seejärel on vasakut kätt jäävas ukseavas näha inimkogu (kannatanu X). A. Päär ja X vehivad kätega, veidi hiljem hakkab A. Päär karjuma. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et X kasutas sel hetkel süüdistatava tõrjumiseks pisargaasi. Kriminaalasjas on seega tõendatud ja iseenesest puudub ka vaidlus selles, et A. Päär korraldas 02.10.2018 xxx xx xxx asuva, kannatanu Xi valduses oleva elamu ukseluku avamise ning sisenes majja. Süüdistatava kaitsja hinnangul ei saa rääkida sellest, et A. Päär täitis ülalnimetatuga KarS § 266 lg 2 p 1 objektiivse teokoosseisu: A. Pääril oli õigus üürileandja esindajana majja sisenemiseks ning seega ei olnud käitumisakt ebaseaduslik. Kohus kaitsjaga ei nõustu. 15 Kohus on eelnevalt käsitlenud, et kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et süüdistuses märgitud ajal, so 02.10.2018 olid üürnik ja üürileandja eri meelt selles, kas xxx xx xxx asuva elamu üürileping on üürileandja poolt erakorraliselt üles öeldud või mitte. Üürileandja oli (korduvalt) deklareerinud, et soovib 15.06.2016 üürilepingu lõpetada, üürnik vastas, et soovib lepingueset poolte vahel sõlmitud lepingu alusel edasi kasutada. Kaitsja viitas, et kohustus vaidlustada üüürilepingu erakorraline ülesütlemine on üürnikul, mitte üürileandjal. Kuivõrd X ei olnud seisuga 02.10.2018 astunud samme lepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamiseks kohtus või üürikomisjonis, oli leping lõppenud ja seega kasutas X elamut ebaseaduslikult. Kannatanu X kinnitas kohtus, et ta ei olnud pöördumas ei kohtusse ega üürikomisjoni sest on seisukohal, et tegemist on üürileandja probleemiga. Kohtu hinnangul on Xi arusaam vale. Beach Capital OÜ ja kannatanu vahel 15.06.2016 sõlmitud üürilepingu p 4.1 järgi lõpeb leping tähtaja möödumisel, lepingu ülesütlemisel või lõppemisel või muul alusel. Kooskõlas lepingu p 4.3 oli üürileandjal mõjuvalt põhjusel õigus leping ennetähtaegselt kirjaliku avaldusega üles öelda, teatades sellest ette 3 kuud.

§ 309

lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Juhul, kui üürnik soovib üürilepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustada, tuleb tal kooskõlas

§ 326

lg 1 pöörduda kohtusse või üürikomisjoni, et vaidlust lahendama pädev organ tuvastaks ülesütlemise õigusvastasuse. Üürnik peab kohtusse või üürikomisjoni taotluse esitama 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse kättesaamisest (vt

§ 329

lg 1), sellisel juhul kehtiks üürileping senistel tingimustel edasi, kui pooled ei lepi kokku teisiti (vt

§ 329lg 4).

Juhul, kui üürnik seaduses sätestatud tähtaja jooksul üürilepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlusta, lõpeb leping ülesütlemisavalduses näidatud tähtajal. Kriminaalasjas on tõendatud, et X ülesütlemisavaldust kohaselt ei vaidlustanud ning seega on A. Pääri kaitsjal õigus, et Xi üürileping lõppes ülesütlemisavalduses näidatud tähtajal, so 31.08.2018 ning Xl oli

§ 334lg 1 ja lepingu p 5.1 alusel kohustus tagastada lepingu ese üürileandjale.

Kohus nendib, et Xi nimel vastasid Beach Capital OÜ erakorralisele ülesütlemisavaldusele juriidilise kvalifikatsiooniga esindajad ning sellest tulenevalt on kohtul raske uskuda, et Xle ei selgitatud tähtajalise üürilepingu erakorralise ülesütlemise korda, mis kohtu hinnangul on seaduses üsna selgelt ja lihtsalt reguleeritud. Kaitsja viitas asjaolule, et A. Pääril üürileandja esindajana oli õigus eluruumi sisenemiseks

§ 283lg 2 alusel.

Normi järgi peab üürnik lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teistele isikutele. X oli kaitsja väitel vahetanud juunis 2018 elamu välisuste lukud, tehes nii üürileandjale võimatuks ruumide ülevaatamise ja näitamise teistele potentsiaalsetele üürnikele. Kannatanu X ei eitanud, et ta vahetas elamu välisuste lukud ning selgitas, et talle on mõistetamatu praktika kus üürileandjale jäävad võtmed ning viimane võib sisuliselt igal ajal nö läbi astuda. Kohus nendib, et poolte õigusi ja kohustusi reguleerib lisaks

-i asjaomasele regulatsioonile mh ka 15.06.2016 sõlmitud üürileping. Lepingu järgi oli üürileandjal õigus kontrollida üürieseme seisukorda ja näidata seda potentsiaalsetele ostuklientidele üksnes üürniku eelneval nõusolekul. Kohene sisenemisõigus oli üürileandjal ainult avariiolukorras (vt lepingu p 3.1 ja 3.2).

sätted ja poolte vahel sõlmitud üürileping ei sätesta üürnikule kohustust hoiduda ukselukkude vahetamisest: kõik nö korralised visiidid pidid olema üürnikuga eelnevalt kooskõlastatud ning erakorralises olukorras saab üürileandja siseneda ka viisil, mida viljeleti käesolevas kriminaalasjas. Juhul, kui üürileandja soovib, et tal säiliks üürieseme uste lukkude võtmed ning ta peab vajalikuks, et üürnik kas ei vaheta ukselukke või kohustub vahetamise korral andma talle võtme, tuleb see küsimus reguleerida poolte vahel sõlmitud üürilepingus. Seda antud juhul tehtud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Xle seega otseselt ette heidetav ja asjasse 16 mittepuutuv, et ta vahetas juunis 2018 elamu välisuste lukud. Viimaste vahetamisega seotud võimalik vaidlus on iseseisev tsiviilõiguslik vaidlus ning üürileandjale õigust elamusse sisenemiseks süüdistuses kirjeldatud viisil Xi väidetav omaalgatuslik ja ebaseaduslik tegevus kohtu hinnangul seaduslikku alust ei anna. Kohus nendib, et KarS § 266 lg 2 p 1 mõttes loetakse elamiseks kasutatava ruumi valdajaks kooskõlas AÕS § 33 lg 1 isik, kelle tegeliku võimu all asi on ning kes soovib seda võimu ka teostada. Norm ei erista seaduslikku ja ebaseaduslikku valdust AÕS § 34 lg 1 mõttes. Vaatamata sellele, et üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud tähtajaline üürileping lõppes, puudub asjas vaidlus ja on tõendatud, et X lepingu lõppemisel üürieset ei tagastanud ja elas seal koos elukaaslase ja alaealise lapsega edasi. Selles, et 02.10.2018 oli X xxx xx xxx asuva elamu valdaja, vaidlus puudub. See fakt on ka tõendatud. Samuti puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et Xl oli soov oma valdust teostada. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud ja tõendatud midagi, mis kinnitaks vastupidist. Soovile oma võimu teostada viitab Xi käitumine: kaitsta oma kodu puutumatust A. Pääri eest. KarS § 266 lg 2 p 1 mõttes loetakse sissetungimiseks sisenemise viisi, mis ei ole tavapärane. Käesoleval juhul saaks tavapäraseks lugeda sellise sisenemist, kus üürileandja esindaja teatab oma tulekust ette, koputab ja siseneb pärast seda, kui on saanud üürnikult signaali, et ta võib seda teha. Kohtu arvates ei ole kindlasti mitte tavapärane olukord, kus minnakse argipäeva varahommikul elamu aia taha, kujutatakse ette, et elanikud on lahkunud (vt siinkohal kohal viibinud inimeste ütlusi ja videosalvestust kus A. Päär on veendunud, et xxx xx elamus kedagi ei ole), puuritakse seejärel läbi välisukse lukk, avatakse uks ja sisenetakse eluruumi. Kaitsja hinnangul ei ole õige süüdistuses esitatud väide, mille järgi eiras A. Päär ebaseaduslikult Xi nõudmisi eluruumist lahkumiseks. Kohtule jääb kaitsja selline väide esitatud tõendite (eelkõige videosalvestis) täielikult arusaamatuks. Esiteks ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et kannatanu reaktsioon – gaasi piserdamine – ei ole käsitletav kannatanu nõudena eluruumist lahkuda. Kohus märgib, et nõuet ei pea esitama tingimata suuliselt, kui see on mingisuguse käitumisaktiga mõistlikule kõrvalseisjale üheselt arusaadav. Käesoleval juhul seisis X ukseavas, takistas A. Pääri liikumist, vehkis kätega, palus tal (küll võõrkeeles) lahkuda (selles osas puudub kohtul igasugune alus kahelda Xi ütlustes) ja kasutas seejärel sissetungija tõrjumiseks pisargaasi. Kuidagi muul moel kui soovina, et A. Päär viivitamatult lahkuks, ei ole kohtu hinnangul toimuvat muul moel võimalik tõlgendada. Seejärel on isikuliste tõendiallikate (vt tunnistajad, tsiviilkostjad, kannatanu) ütlustega tõendatud, et X helistas häirekeskusesse ja kutsus välja politsei. Ka seda ei ole muul moel võimalik tõlgendada, kui kannatanu soovi, et A. Päär läheks tema kodust minema. Järgnevalt on videosalvestusel läbivalt näha ja kuulda, kuidas kannatanu X soovib, et A. Päär lahkuks. Kohtu hinnangul esitas X A. Päärile nõude lahkumiseks korduvalt ja need nõudmised olid piisavalt selged. A. Päär ignoreeris nõudmisi ja ära ei läinud. Kaitsja väitel ei pidanudki A. Päär lahkuma elamust sellise inimese nõudmisel, kellega üürileping oli lõppenud, so sisuliselt siis ebaseadusliku valdaja nõudmisel. Kohus nendib, et X oli 02.10.2018 eluruumi tegelik valdaja KarS § 266 lg 2 p 1 mõttes ning A. Pääril oli kohustus lahkuda. Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et A. Päär oli 02.10.2018 veendunud, et temal kui üürileandja seaduslikul esindajal on seaduslik alus elamusse sisenemiseks ning üürnikul ei ole õigust teda takistada. A. Päär kinnitas sama oma ütlustes. Kriminaalasjas üle kuulatud tsiviilkostjad A, B, tunnistajad S, Z ja L selgitasid, et A. Päär näitas neile pabereid ja selgitas, et tal on üürileandja esindajana õigus teha seda mida ta tegi. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et A. Päär kujutas endale ekslikult ette, et tema sisenemine eluruumi ja valdaja nõudmiste ignoreerimine oli 17 seaduslik (vt KarS § 31 lg 1). Esiteks jääb kohtule selgusetuks, miks pidi M esindaja T, kes on kohtule teadaolevalt vandeadvokaat, pöörduma sedavõrd lihtsas küsimuses nagu üürilepingu ülesütlemise pinnalt tekkinud vaidlus A. Pääri poole. Süüdistatav selgitas, et vandeadvokaat millegi nii lihtsa ja labasega nagu ukselukkude läbipuurimine ei tegele ja kuna tema on varasemaltki selliseid probleeme lahendanud, pöörduti tema poole. Kohus nendib, et antud juhul valiti probleemi lahendamiseks võrdlemisi ebatraditsiooniline tee: selle asemel, et asju ajaks M esindaja kellel on juriidiline kvalifikatsioon, advokatuuri liikmelisus ja eelduslikult ka varasem kogemus sarnaste vaidluste lahendamiseks, vahetati välja Baltic Beach OÜ ainuosaniku otsusega äriühingu juhatus, esitati registriosakonnale kandeavaldus, maksti riigilõive, oodati kande tegemist jne. Kohtu hinnangul on täiesti ilmne, et antud juhul ei soovinud M asju ajada traditsiooniliselt ja juriidiliselt korrektselt ning A. Pääri poole pöördumine oli tingitud soovist lahendada üürnikuga tekkinud probleem oluliselt kiiremini. Kohus märgib, et juhul kui üürnik kasutab pärast üürlepingu lõppemist üüritud asja edasi, tuleb üürileandjal üürieseme üle andmise küsimus lahendada kas läbirääkimiste teel või pöörduda AÕS § 80 lg 1 alusel oma asja ebaseaduslikult valdajalt välja nõudmiseks kohtu poole. Kahtlemata ei tarvitse esimene abinõu keeruliste suhete korral olla edukas ning teine meede nõuab aega ja ressurssi. Üürileandja huve kaitsevad võimaliku kohtuvaidluse ajal

-ist tulenevad tagatised (vt siinkohal

§ 335). Kohtu arvates võis A.

Päär endale ekslikult ette kujutada, et tal on Baltic Beach OÜ juhatuse liikmena ehk üürileandja esindajana olemas voli lukkude vahetamiseks ja ruumi sisenemiseks, kuid õigusaktide ja üürilepinguga tutvumise järel (mis olid A. Päärile kahtlemata kättesaadavad) olnuks see eksimus kohtu arvates hõlpsasti välditav. Kohus ei saa märkimata jätta, et kahtlused selles kas A. Pääri tegevus on ikka seaduslik või mitte tekkisid tsiviilkostja A ja tunnistaja S ütluste järgi neilgi ning nt A hoidus sündmuskohal kinnistule sisenemisest, olles väga pikka aega värava taga. Põhjusel, et koha peal võib tekkida arusaamatusi, mis vajavad õiguskaitseorganite sekkumist, anti 02.10.2018 sündmuse kohta L ja A ütluste kohaselt teada ka politseile. Kaitsja viite kehtivale kohtupraktikale osas, mis puudutab lukuvahetuse väheintensiivsust, jätab kohus tähelepanuta. Viidatud lahend (3-1-1-17-09) käsitles ebaseaduslikku väljatõstmist, käesolevas kriminaalasjas heidetakse A. Päärile ette ebaseaduslikku sisenemist teise inimese koju. A. Päär väitis, et tema eesmärgiks oli vahetada üksnes lukud, kuid kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav sisenes pärast ukselukkude lahti puurimist elamusse. Videosalvestiselt on näha ja kuulda, kuidas süüdistatav nendib, et ta läheb üürnikku välja tõstma ning kohtu hinnangul ei ole sel põhjusel usaldusväärsed A. Pääri selgitused, mille järgi soovis ta vahetada üksnes elamu lukud. Süüdistatav ei saanud kohtu hinnangul pärast luku avamist elamus liikumist kuulda, sest videosalvestiselt on näha, et X ei paikne vahetult ukse taga vaid märkimisväärselt eemal. Mittemingisugust seadusest või üürilepingust tulenevat õigustust A. Pääri käitumisele kohus ei näe. Samuti ei oma Päärile etteheidetava teo objektiivsesse koosseisu puutuvalt tähtsust fakt, et Xle pakuti hiljem 02.10.2018 A. Pääri algatusel vahetatud lukkude võtmed. Kaitsja leidis, et A. Pääri puhul ei saa rääkida sellest, et ta täitis KarS § 266 lg 2 p 1 teokoosseisu subjektiivse külje. Kohus leiab, et A. Päär tungis ja sisenes eluruumi kavatsetult – süüdistatav oli seadnud endale lukkude vahetamise ja ruumi sisenemise eesmärgiks KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdistatav eiras kannatanu nõudmisi eluruumist lahkumiseks ebaseaduslikult tahtlikult ehk otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Pääri süü on tõendatud ja talle etteheidetav tegu on õigesti 18 kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Karistus: Karistamise aluseks on kooskõlas KarS § 56 isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süüdistatava A. Pääri süü leidis tõendamist KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises. Kuriteo eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aasta pikkune vangistus. Keskmine karistusmäär vangistuse puhul on seega 1 aasta ja 6 kuud. Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 mõttes kohtu arvates puuduvad. A. Päär oma süüd ei tunnistanud ja leidis, et ta käitus seaduslikult ning kohaselt. Süüdistatav ei ole kahetsenud ja kannatanute ees vabandanud. Positiivseks saab pidada seda, et A. Päär on varem kriminaalkorras karistamata (kd II tlk 21), süüdistuses ette heidetav tegu on toime pandud 02.10.2018 ning kohtule teadaolevalt ei ole A. Pääri suhtes menetluses uusi kriminaalasju. Kohtu hinnangul ei ole A. Pääri võimalik karistada rahalise karistusega. Kohtule esitati tõend A. Pääri sissetulekute kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal (kd II tlk 24-25), A. Pääril ametlikke sissetulekuid ei olnud. Käesolevaks ajaks ei ole selles osas midagi muutunud: süüdistusakti järgi süüdistatav ametlikult ei tööta ning ankeetandmetes A. Päär õiendust teha ei palunud. Seega ei ole A. Pääril ametlikku, stabiilset tulu, mis võimaldaks tal kanda rahalist karistust. Keskmine karistusmäär KarS § 266 lg 2 p 1 sanktsioonialternatiivist teise, so vangistuse puhul on 1 aasta ja 6 kuud. Kohtu hinnangul tuleb A. Päär KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras, so 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 266 lg 2 p 1 kaitseb inimese kodu puutumatust. Süüdistatav tungis kavatsetult kannatanute koju, eiras valdaja korduvaid nõudmisi lahkuda ning põhjustas kannatanutele (eelkõige alaealisele Yle) üleelamisi ja ebamugavust. Alaealise kannatanu puhul on ilmne, et kodu on lapse jaoks 19 turvaline koht ning robustne sissetungimine viisil nagu A. Päär seda tegi, põhjustab turvatunde kaotuse. A. Päär oli kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinni peetud 1 päeva (kd II tlk 2223) ja see tuleb KarS § 68 lg 1 alusel karistusest maha arvata. Kandmisele kuulub seega 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Prokuröri hinnangul ei ole A. Pääri karistamine reaalse vangistusega otstarbekas, kannatanu X oli seisukohal, et tingimisi vangistus ei ole süüdistatava tegu silmas pidades piisav. Kohus ei näe, et kehtiv kohtupraktika II astme kuriteo puhul varem karistamata 58-aastase inimese karistamist reaalse vangistusega toetaks. Kohus nendib, et A. Päär on varem kriminaalkorras karistamata, vaatamata sellele, et süüdistatav enda arvates midagi valesti ei teinud, ütles A. Päär viimases sõnas, et ta sai õppetunni ning hoidub edaspidi sarnastest asjadest. Kohtul ei ole ühtegi argumenti, millele toetudes väita, et eripreventiivsed karistuse eesmärgid on antud juhul täidetavad üksnes osaliselt või täielikult reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega. Katseaeg on antud juhul piisav, distsiplineerimaks A. Pääri ning suunamaks teda enne tegutsemist mõtlema ja veenduma, kas see mida ta teha kavatseb, on lubatav või mitte. Kehtiva kohtupraktika järgi peab katseaeg olema mõnevõrra pikem, kui inimesele mõistetav karistus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Päärile mõistetud 1 aasta, 5 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus tuleb KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta täielikult täitmisele pööramata, juhul kui A. Päär ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Kooskõlas KarS § 78 p 1 hakkab A. Pääri katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid: Esmalt käsitleb kohus tsiviilkostjate Linda OÜ, A ja B võimalikku varalist vastutust. Kooskõlas KrMS § 39 lg 1 p 1 on tsiviilkostjaks füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju eest, mis on kannatanule tekitatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga. Tuvastamaks, kas tsiviilkostjad võivad kannatanu ees kanda varalist vastutust, tuleb anda hinnang sellele, kas tsiviilkostjad põhjustasid oma käitumisega kannatanule sellist kahju, mille hüvitamist viimane nõuab. Kannatanu X nõuab Alt ja Blt solidaarselt koos A. Pääriga varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist ning Linda OÜ-lt kuriteosündmusest valminud saate müügist saadud tulu üle andmist. Kannatanu Y nõuab Alt ja Blt solidaarselt koos A. Pääriga mittevaralise kahju hüvitamist. Kahtlemata tuleb puhtalt hagiavalduses esitatud väidete pinnalt jaatada kannatanul võimaliku kahju tekkimist: Xi väitel tekkis tal seoses ebaseadusliku sissetungimisega vajadus vahetada ukselukke, palgata turvafirma ning samuti tekitas sündmus talle hingelisi kannatusi ja üleelamisi; Yi väitel tekitas kuriteosündmus lapsele hingelisi kannatusi ja pikaajalisi üleelamisi. Kahtlemata on

§ 1045

lg 1 p 5 järgi kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas tõendatud, et A. Päär pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas on tõendatud, et tsiviilkostjad A ja B olid sündmuskohal koos A. Pääriga. Samuti puudub kriminaalasjas vaidlus ja on tõendatud, et sündmuskohal tsiviilkostjate tehtud talletustest valmis saade, mille Linda OÜ võõrandas tasu eest telekanalile. 20 Kannatanu hagiavalduses esitatud väidete järgi tegutsesid tsiviilkostjad sündmuskohal süüdistatavaga kooskõlastatult: B filmis selleks, et X ei saaks esitada pretensioone ega julgeks A. Pääri suhtes rakendada jõulisemalt füüsilist jõudu ning julgestas oma kohalolekuga A. Pääri ning A planeeris, juhendas Bt, surus Xi verbaalset vastupanu maha ja julgestas oma kohalolekuga A. Pääri. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilkostjad B ja A kriminaalasjas tuvastatud ja tõendatud asjaolude pinnalt pannud toime selliseid tegusid, mile tõttu saaks nende varalist vastutust kannatanu ees KrMS § 39 lg 1 p 1 mõttes jaatada. Esmalt on kriminaalasjas tõendatud, et nn Kuuuurija võttegrupil (eelkõige Al) ei olnud 02.10.2018 sündmuste planeerimises ja organiseerimises erinevalt kannatanu arusaamast mittemingisugust kandvat rolli. Kriminaalasjas on süüdistatav A. Päär, tunnistaja S ja tsiviilkostjad riimuvalt selgitanud, et vihje oma 02.10.2018 tegevuste kohta andis võttegrupile A. Päär. Kohus nendib, et süüdistatav selgitas seda sooviga fikseerida, et ta ei ole teinud midagi, milles teda võiks hiljem alusetult süüdistada, kuid kohus ei välista, et võttegrupiga kontakteeruma ajendas süüdistatavat tühipaljas edevus ja soov oma ebatraditsioonilisi, kuid tõhusaid võtteid laiema vaatajaskonna ees reklaamida. Oma käigu kannatanu valdustesse oleks A. Päär saanud taasesitatavasse vormi soovi korral talletada ka Kuuuurija saatega seotud inimesi kaasamata. Tsiviilkostjatele pakkus A. Pääri vihje huvi ning nad otsustasid minna koha peale toimuvat jäädvustama. Tsiviilkostjate ütlustega ja eelkõige saate nn musta materjaliga on tõendatud, et saategrupp saabuski sündmuskohale tegema seda, mida nad väitsid: talletama A. Pääri toimetamisi. Kohtus vaadatud mustast materjalist ei nähtu midagi, mida kannatanud oma hagis väidavad. Järelikult on väär väita, et tsiviilkostjad ja süüdistatav kooskõlastasid eelnevalt oma plaanid ja suunasid A. Pääri tegevust, tagamaks tsiviilkostjatele kindlasti selline saatematerjal, mis pakuks avalikkusele enamat intriigi. Selliseid saateid eksisteerib, kus toimetaja ja saate tegemisega seotud tiim suunab võttepaigal tegevust (nt lavastuslikud dokumentaalfilmid). Kohus nõustub siinkohal täielikult tsiviilkostjate vastuväitega, mille järgi jäid tsiviilkostjad neutraalseks ning A. Päär toimetanuks sündmuskohal ja kannatanule saabunuks tagajärg ka olenemata sellest, kas tsiviilkostjad olid kohal või mitte. Videosalvestistelt on näha see, mida tsiviilkostja B rääkis – ta tegi oma tööd, so filmis. Mittemingisugust kannatanu vastupanu maha surumist ja A. Pääri julgestamist videosalvestistelt ei nähtu: A. Päär tegi oma tegemisi ning B kõndis tema järgi, tagades saateks materjali olemasolu. Videosalvestis ei kinnita seda, et A juhendas Bt nagu kannatanu väidab. Vastupidi: A seisis värava taga, Bga ei suhelnud ning A sisenes kinnistu territooriumile alles pärast seda, kui kannatanu oli teda korduvalt kutsunud. Kuidas värava taga, eemal viibiv A oma kohalolekuga A. Pääri julgestas, jääb kohtule arusaamatuks. Arvestades S ja A ütlusi selle kohta, et eelnevalt räägiti juristidega läbi, mida võttetiimil on mõistlik teha ja mida mitte, on selge, et tsiviilkostjate eesmärgiks oli sündmuskohal jääda neutraalseks ja talletada A. Pääri tegevust. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei nähtu midagi, mis kinnitaks, et nad endale seatud raamidest oleks sündmuskohal väljunud. Kohus nõustub tsiviilkostjatega selles, et selget nõudmist Ble (kelle käes oli üks kaamera, mis salvestas mh ka nn musta materjali) ja hiljem Ale oma valdustest väljuda, kannatanu ei esitanud. Nii näiteks ei ole mustalt materjalilt näha, et X oleks üritanud kaamerat kätega katta, öelnud Ble resoluutselt, et lõpeta filmimine või andnud muul moel märku, et Bl tuleb sarnaselt A. Pääriga lahkuda. Videosalvestistelt nähtubki esmajoones kannatanu meelepaha ja nõudmised lahkumiseks eelkõige A. Pääri suhtes, võttegrupi osas on kannatanu käitumine selgelt ebaselge ja vastuoluline. Esialgne teatav tõrksus 21 (mida kannatanu X saate nn musta materjali vaadates kaamerat käes hoidnud Ble kordagi selgelt ei väljenda) muutub mingil hetkel sooviks, et võttegrupp jääks. Viimast kinnitas ka sündmuskohale saabunud politseiametnikust tunnistaja L, kes märkis, et kaamerate vastu kannatanul midagi ei olnud, kuid talle isiklikult oli see äärmiselt ebamugav. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tsiviilkostjad B ja A ei ole pannud toime tegusid, mida annaks seostada kuriteosündmuse läbi kannatanutele kahju tekkimisega ja sel põhjusel tuleb kannatanu nõuded nende vastu jätta täielikult rahuldamata. Tsiviilkostjate selline panus, mis annaks alust rääkida nende seotusest, ei ole tõendatud ning sel põhjusel ei vastuta nad seaduse järgi kannatanule kuriteoga põhjustatud võimaliku varalise- ja mittevaralise kahju tekitamise eest. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata ka seda, et tsiviilkostjate vastuväited, mis puudutavad hagis esitatud faktiliste väidete ebakonkreetsust ja –määrasust on absoluutselt põhjendatud. Lisaks on kannatanu oma hagis keskendunud ebaseaduslikule väljatõstmisele, kuid seda ei ole kriminaalasjas A. Päärile ette heidetud. Kohus leiab, et kannatanu Xi nõue Linda OÜ vastu tuleb jätta samuti rahuldamata. Kannatanu nõuab Linda OÜ-lt

§ 1039alusel rikkumisega saadud tulu välja andmist.

Kannatanu keskseks väiteks on see, et Linda OÜ rikkus oma seadusliku esindaja A vahendusel kannatanu valdust ja õigust kodu puutumatusele, kuriteosündmusest valmis saade, see müüdi telekanalile ning Linda OÜ teenis tulu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Linda OÜ seaduslik esindaja A kannatanu valdust ja õigust kodu puutumatusele ei rikkunud. Tsiviilkostja Linda OÜ puhul nõustub kohus tsiviilkostja vastuväitega selles, et kahju sai kannatanule tekkida ja ilmselgelt tekkiski üksnes saate avaldamisel. Sündmuskohal on X alates teatud hetkest saate valmistamist igati toetav. Kannatanu haarab mikrofoni, esineb, ei palu võttegrupil lahkuda vaid on nende kohaolu toetav. Kohus nendib, et iseenesest on õige tsiviilkostjate väide ka selles, et saate tootmine ei saa tekitada kannatanule kahju olukorras kus ta annab selleks oma nõusoleku ning on valmis saates ka esinema. Hagiavalduses esitatu järgi sai kannatanu šoki, sest tema kodus pandi toime kuritegu, mida eksponeeriti televisioonis. Samas on tsiviilkostja õigesti viidanud, et kuni saate eetrisse minekuni Xl igasugused pretensioonid puudusid (vt siinkohal nt A ütlused). See, kuidas saade välja kukkus ning millises võtmes kannatanut esitleti ja kas selline käsitlus kannatanut kuidagi alavääristas, häiris või talle kahju põhjustas, on iseseisva tsiviilvaidluse küsimus. Tsiviilkostja Linda OÜ vastutust tsiviilkostjana antud kriminaalasja raames tuleb aga eitada. Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas A. Pääri osas tuleb kannatanute nõuded rahuldada või mitte. Kriminaalasjas on tõendatud, et A. Päär pani toime süüdistuses etteheidetava teo. Kannatanu X nõuab A. Päärilt kuriteoga tekitatud varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamist, kannatanu Y nõuab A. Päärilt kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kooskõlas

§-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Esmalt lahendab kohus Xi nõuded, mis puudutavad varalise kahju hüvitamist ning seejärel lahendab kohus Xi ja Yi nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks. Esitatud hagiavalduse järgi seisnes kannatanu varaline kahju esmalt lukusüdamete asenduskulus, mis oli 240,00 eurot. Nõude suurust tõendab kannatanu arve-saatelehega nr 180871 (kd II tlk 31). 22 Kohus nendib, et nimetatud arve ei ole seostatav kuriteoga, milles A. Päär süüdi mõisteti. Arve alusel on X tõepoolest tasunud lukufirma Abloy volitatud esindajale Aulex Lukud OÜ-le 240,00 eurot, kuid arve on väljastatud 26.06.2018, so enne kuriteosündmust. Arvestades kannatanu ja süüdistatava ütlusi on selge, et tegemist on lukkude vahetusega, mille kannatanu tellis juunis

  1. Kuivõrd kannatanu on väitnud, et oli sunnitud peale kuriteosündmust vahetama elamu välisuste lukud, kuid on kulu tekkimist tõendanud arvega, mis pärineb varasemast, tuleb kannatanu nõue, mis puudutab lukuvahetusega seotud varalise kahju hüvitamist, jätta rahuldamata. Teiseks seisnes kannatanul tekkinud varaline kulu elamu mehitatud valves 2010,00 eurot. Kannatanu tõendab kahju tekkimist turvafirma Articard OÜ arvega nr 47681 (kd II tlk 37). Kannatanu väitel oli ta pärast kuriteosündmust oma kodu kaitseks sunnitud palkama turvafirmast mehitatud valve. Kohus nendib, et arvel kajastatud teenus käsitleb septembris osutatud mehitatud valvet. A. Päär mõisteti süüdi kuriteos, mille ta pani toime 02.10.
  2. Jällegi ei ole kannatanu tõendanud seda, et kahju tekkimine on seotud kuriteosündmusega ning kannatanu nõue, mis puudutab mehitatud valvega seotud kulu, tuleb jätta rahuldamata. Kannatanute Xi ja Yi nõuded kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud. Kriminaalasjas tuleb mittevaralise kahju tekkimist eriti just alaealise kannatanu puhul väga selgelt jaatada.

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kooskõlas

§ 139

lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Seda tehakse ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kriminaalasjas on tuvastatud ja tõendatud, et üürniku ja üürileandja vahel sõlmitud üürileping oli lõppenud ja X majast välja ei kolinud. Samas ei saa kohtu hinnangul mitte ükski keskmine üürnik sellises olukorras prognoosida, et riigis kus tsiviilsuhetest välja kasvanud omavahelised vaidlused lahendatakse kas läbirääkimiste teel, eripädevusega komisjonis või kohtus, saadab üürileandja ukse taha oma esindaja. Viimane omakorda kasutab tema koju sisenemiseks lukufirma vahendusel füüsilist jõudu ning siseneb kutsumata peale luku avamist. Olenemata Xi teadmisest, et 02.10.2018 hakkab midagi juhtuma (vt siinkohal ka G ütlused) ei saanud kannatanu asjade sellist käiku prognoosida. KarS § 266 lg 2 p 1 kaitseb kodu puutumatust, kannatanute Xi ja Yi jaoks oli xxx xx xxx asuv elamu koduks. Kuriteosündmuse ajal, argipäeva hommikul on ilmne, et kannatanud tegelesid oma tavapäraste asjaajamistega. Asjaolu, et X lepingu lõppemisel majast välja ei kolinud on küll aluseks kahjuhüvitise vähendamisele, kuid mittevaralise kahju täielikust puudumisest kohtu hinnangul rääkida ei saa. Kaitsja oli seisukohal, et antud asjas oli Xl võimalik oma lapse üleelamisi vältida: laps pidanuks olema koolis, kuid kannatanu jättis lapse koju ning kasutas teda nö kilbina. 23 Kohus märgib, et tõenäoliselt ei näinud lapse isa järgnevaid sündmusi ette (vt siinkohal G ütlused, et elukaaslane oli oma õiguses majas edasi elada kindel). Kohus midagi selles osas kannatanu Xle ette ei heida, kuigi viimasel oli G ütluste järgi võimalik Y kodust minema saata. Kohus nendib, et lapse nö kiirkorras kooli toimetamine ei ole tavajuhtudel kindlaks kujunenud rutiini tõttu võimalik ning lapsele võib teadmatus (kodus hakkab midagi toimuma ja selle pärast saadetakse ta ruttu minema) olla teatud juhtudel hullemgi. Videosalvestisega on tõendatud, et X on endast väljas, närvis ning tõsiselt A. Pääri tegevusest häiritud. A. Päär ei lahku enne, kui saabub politsei. Kohus ei kahtle, et kannatanule põhjustati tema koju tungimisega ja sealt lahkumise nõuete eiramisega mittevaralist kahju. Alaealisel Yl tuleb mittevaralise kahju tekkimist enamgi jaatada: laps ei olnud ilmselgelt teadlik sellest, et isal on üürileandjaga tekkinud mingisugune probleem. Yi jaoks oli fakt, et keegi tuleb ukse taha ning siseneb sealt kriminaalasjas tuvastatud viisil, tõenäoliselt üllatuslik. Kohus nendib, et iga täiskasvanu ja veelgi enam lapse jaoks on kodu (sh üürikodu) koht, mis on tema jaoks turvaline. Kannatanu on tõendanud, et Y on pärast kuriteosündmust (kd II tlk 58-60, 120-121) seda korduvalt negatiivses võtmes meenutanud. Kokkuvõtvalt tuleb kohtu hinnangul kannatanutel mittevaralise kahju tekkimist selgelt jaatada. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohus nendib, et võrreldavat kohtupraktikat sarnastes asjades ei ole. Sarnaselt füüsilise tervisega tuleb kaitsta ka inimese vaimset tervist. Viimase terviklikkus on inimese eduka funktsioneerimise vältimatu eeldus. Kohus leiab, et antud juhul on Xle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik hüvitis summa, mis jääb kehtestatud töötasu alammäära (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027) ühe kuu ja Yi puhul kolme kuu lähedale. Eeltoodu alusel tuleb Xi nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldada ning A. Päärilt tuleb Xi kasuks välja mõista 500,00 eurot; Yi nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada ning A. Päärilt tuleb Yi kasuks välja mõista 1500,00 eurot. Menetluskulud: Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-dega 1, 4 ja 9 loetakse kriminaalmenetluses menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Süüdistatav A. Päär mõisteti talle esitatud süüdistuses süüdi ning KrMS § 180 lg 1 hüvitab kriminaalasja menetluskulu (v.a KrMS § 182 toodud erandid) süüdimõistetu. Iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha. A. Päär mõisteti süüdi II astme kuriteo toime panemises ning seega tuleb tal KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tasuda sundraha, mis on 876,00 eurot. Süüdistatavale oli kaitsja määratud riigi õigusabi korras. Menetlejad on lugenud põhjendatuks ja määranud kaitsjale tasu kokku 2599,20 eurot. Eeltoodu alusel tuleb välja mõista Ants Päärilt menetluskulu kokku 3475,00 eurot, sh sundraha 876,00 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 2599,00 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo on kohtuotsuse lahutamatu lisa ning see tehakse Ants Päärile kättesaadavaks 24 pärast kohtuotsuse kuulutamist avaliku e-toimiku kaudu. Kriminaalasjas oli kannatanutel ja tsiviilkostjatel valitud esindaja. Tsiviilkostjate esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja arved, mille järgi osutas esindaja klientidele kohtumenetluses õigusabi ja esitas selle eest arveid ning kandis tõlkekulu kokku summas 9150,39 eurot. Tsiviilkostjate esindaja taotleb kannatanutelt selle summa välja mõistmist ning kohustada kannatanuid tasuma tsiviilkostjatele hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.

Kohtu hinnangul on tsiviilkostjate esindaja kulud johtuvalt spetsifikatsioonist vajalikud ja põhjendatud, esindaja ei ole kohtu hinnangul kulutanud toimingutele ülemääraselt aega. Advokaadist esindaja tunnitasu on kohtu hinnangul mõistlik. Tsiviilkostjad on kandnud tõlkekulusid, mis on käsitletav vajaliku kuluna – tsiviilkostja esitas tõendi, mis tuli kooskõlas KrMS § 10 lg 3 tõlkida eesti keelde. KrMS § KrMS § 182 lg 1 järgi kannab tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud kannatanu, kui hagi jääb rahuldamata. Kohus jättis kannatanute nõuded tsiviilkostjate vastu täielikult rahuldamata ning seega peavad kannatanud kandma tsiviilkostjate menetluskulu. Eeltoodu alusel tuleb kannatanutelt Xlt ja Ylt tsiviilkostjate A, B ja Linda OÜ kasuks välja mõista menetluskulu 9150,39 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda tsiviilkostjate näidatud arveldusarve(te)le. Esindaja on taotlenud viivise arvestamist, taotlus ei ole kehtiva õigusega vastuolus. Seega tuleb kohustada kannatanuid tasuma tsiviilkostjatele hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses.

Kannatanu esindaja esitas menetluskulude nimekirja ja arved, mille järgi osutas esindaja kliendile kohtueelses menetluses õigusabi ja esitas selle eest arveid kokku summas 12 534,50 eurot ning kohtumenetluses esitati õigusabiteenuse eest arveid kokku 6181,20 euro suuruses summas. Kannatanu esindajate õigusabi tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik. KrMS § 182 lg 1 järgi kannab tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud kannatanu, kui hagi jääb rahuldamata. Juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt, jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvesse võttes kannatanu, tsiviilkostja ja süüdimõistetu vahel. Kuivõrd kohus jättis kannatanute hagid tsiviilkostjatesse puutuvas osas täielikult rahuldamata, tuleb osa hagi menetlemisega seotud kuludest jätta kannatanu enda kanda. Kohus rahuldas kannatanute nõuded A. Pääri vastu osaliselt, seega jääb osa hagide menetlemisega seotud kulutusi kannatanu enda kanda. Menetluskulude aruande järgi kulutas kannatanu esindaja kriminaaltoimikuga tutvumisele 1,67h ja kliendile toimiku tutvustamisele 0,20h klient sai toimingu eest arve summas 167,00 eurot ja arve summas 20,00 eurot. Edasised taotlused ja kaebused puudutasid kannatanu Yi ja tsiviilkostjaid, klient sai toimingute eest arveid kokku summas 1107,00 eurot. Edasi kulutas esindaja 1,83h tsiviilhagi koostamisele ja esitas selle eest arve kliendile summas 183,00 eurot; kohtule koostati seoses tsiviilhagiga taotlus, selle koostamise ajakulu oli 1,08h ja kliendile esitati arve summas 108,00 eurot; tsiviilhagide täiendamisele kulutas kannatanu esindaja 3h ja esitas selle eest arve summas 300,00 eurot; tsiviilkostjate vastusega tutvumise peale kulus 0,25h ja klient sai teenuse eest arve summas 25,00 eurot; nn musta materjaliga tutvumise peale kulutas kannatanu esindaja 2,57h ja esitas kliendile selle eest arve summas 257,00 eurot. Kannatanute esindaja esindas klienti kohtuistungitel ja esitas selle eest arveid kokku summas 2321,00 eurot. 25 Kokku kulus kohtu hinnangul tsiviilhagide menetlemisele 4488,00 eurot. Kannatanu enda kanda jääb osaliselt kulu, mis puudutab taotlusi ja kaebusi kohtueelses menetluses (so 1107,00 eurot). Kannatanu taotles mh Yi kaasamist kannatanuna, seda taotlust saatis edu. Kohus leiab, et kuivõrd taotlus Yi kaasamiseks rahuldati kohtumenetluse algfaasis, tuleb kannatanu enda kanda jätta 2/3 kuludest, so 738,00 eurot. Süüdistatavalt A. Päärilt tuleb välja mõista 369,00 eurot. Tsiviilhagide koostamise ja täiendamise, musta materjaliga tutvumise, tsiviilkostjate vastusega tutvumise eest on kannatanu esitanud arveid kokku summas 873,00 eurot. Kohus leiab, et kannatanu enda kanda tuleb jätta musta materjaliga ja tsiviilkostjate vastusega tutvumine: need toimingud on seotud tsiviilkostjatega, mitte A. Pääriga. Kannatanu enda kanda jääb seega 282,00 eurot. Tsiviilhagide koostamise ja täiendamise eest esitas kannatanu esindaja arveid kokku summas 591,00 eurot, kuivõrd kaalukas osa on pühendatud tsiviilkostjatele, tuleb kannatanu enda kanda jätta 2/3 summast, so 394,00 eurot. Süüdistatava A. Pääriga seotud nõuded rahuldas kohus osaliselt ning kohtu hinnangul tuleb A. Päärilt välja mõista ½ summast, so 197,00 eurot. Ülejäänud summa, so 197,00 eurot jääb kannatanu enda kanda. Klientide esindamise eest kohtus esitas esindaja arveid kokku 2321,00 eurot. Kohus leiab, et sellest summast tuleb 1/4 jätta kannatanute endi kanda. Seoses tsiviilkostjate kaasamisega tuli istungitel täiendavalt üle kuulata tsiviilkostjad ja vaadata ära nn must materjal, ülejäänud tõendite uurimisele kulus orienteeruvalt sama aeg. Kannatanute enda kanda jääb seega 580,25 eurot. Ülejäänud summast tuleb A. Päärilt kohtu hinnangul välja mõista 1500,00 eurot: kannatanul on õigus esindajale, A. Päärile esitati süüdistus mis leidis tõendamist ning kannatanu nõuded rahuldati osaliselt. Ülejäänud summa – 240,75 eurot tuleb jätta kannatanu enda kanda, sest hagi A. Pääri vastu jäi osaliselt rahuldamata. Tsiviilhagide menetlemisega seotud kuludest tuleb seega A. Päärilt välja mõista 2066,00 eurot. Kannatanute endi kanda jääb 2432,00 eurot. Kohus leiab, et osa kannatanu esindaja kuludest ei ole põhjendatud. Kannatanu esindaja on esitanud arveid ja taotleb menetluskulude hüvitamist selliste toimingute eest, mis on informatiivse sisuga ja ei ole käsitletavad vajaliku menetluskuluna (nt istungisekretärile e-kirja saatmine maksumusega 10,00 eurot). Kokku on selliseid kulutusi summas 521,00 eurot ja see tuleb jätta kannatanu enda kanda. Ülejäänud kulutused – 132,00 eurot (määrustega tutvumine jms) on põhjendatud ja need tuleb A. Päärilt välja mõista. Kannatanu on esitanud ka kulud, mis kanti kohtueelses menetluses enne, kui kannatanut asus esindama adv M. Greinoman. Kokku on selliseid kulusid 12534,50 eurot. Kohus leiab, et sellest kulust ei ole põhjendatud arve nr 1811897, see kulu on seotud tsiviilkostja Aga. Kannatanu kanda jääb seega 2996,00 eurot. Ülejäänud summa on põhjendatud ning see tuleb A. Päärilt välja mõista, so 9538,50 eurot (summa koos käibemaksuga). A. Päärilt tuleb välja mõista kannatanute kasuks seega 12176,10 eurot (summa koos käibemaksuga). Ülejäänud kulu jääb kannatanute endi kanda. Kriminaalasja juurde võetud andmekandjad: Kriminaalasja juurde on võetud 4 andmekandjat: 3 DVD plaati ja mälupulk. Kohtueelses menetluses toimiku juurde lisatud DVD plaadid (kd II tlk 30) võib säilitada koos kriminaaltoimikuga: plaadid on lisatud toimikusse ja ümbrik nummerdatud. Kannatanu 26 esindaja esitatud mälupulk tuleb otsuse jõustumisel tagastada kannatanu esindajale. Tsiviilkostja esitatud DVD plaat koos saate nn musta materjaliga tuleb otsuse jõustumisel tagastada tsiviilkostja esindajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 27

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.